Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Anme Konsultatsioonid (registrikood: 10866321, asukoht: Tallinn) tehingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Raudsik ja Martin Tälli; Kostja 1 (apellatsioonimenetluses vastustaja 1): Heido Pärn (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx); Kostja 2 (apellatsioonimenetluses vastustaja 2): Officeday Latvia SIA (endise ärinimega Aigas Nams SIA, registrikood: LV-40003249449, asukoht: Läti Vabariik) kostjate ühine tehinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte
Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2011. a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Ando Mellikov, hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik, hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli, kostjate tehinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte
1.Harju Maakohtu 06.04.2011.a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi kostja 2 vastu rahuldamata.
2.Teha asjas uus otsus, millega kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldatakse ja mõistetakse kostjalt 2, Officeday Latvia SIA, hageja, OÜ Anme Konsultatsioonid kasuks välja põhivõlg summas 53 492,43 eurot ja viivis perioodi eest alates 29.02.2008.a kuni 22.06.2011.a summas 15 131,72 eurot ja alates 23.06.2011.a viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni kuid mitte rohkem kui 53 492,43 eurot.
3.1.Jätta OÜ Anme Konsultatsioonid poolt Heido Pärn ́a vastu esitatud hagi rahuldamata.
3.2.OÜ Anme Konsultatsioonid hagi Officeday Latvia SIA vastu rahuldada.
3.3.Mõista Officeday Latvia SIA-lt OÜ Anme Konsultatsioonid kasuks välja põhivõlg summas 53 492,43 eurot ja viivis perioodi eest alates 29.02.2008.a kuni 22.06.2011.a summas 15 131,72 eurot ja alates 23.06.2011.a põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni aga mitte rohkem kui 53 492,43 eurot.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jagada maakohtus ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulu järgmiselt ja jätta:
5.1.kostja 2 menetluskulu tema enda kanda;
5.2.kostja 1 menetluskulu hageja kanda;
5.3.hageja menetluskulu, mis on seotud kostja 2 vastu esitatud hagi menetlemisega, kostja 2 kanda;
5.4.hageja menetluskulu, mis on seotud kostja 1 vastu esitatud hagi menetlemisega, hageja kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.09.2010.a esitas hageja Harju Maakohtusse kostjate vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise summas 836 974,88 krooni ja viivise. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 2 osaühingu FOPI osanikud. Kostja 2 osa on nimiväärtusega 3 002 000 krooni, mis moodustab osaühingu osakapitalist 62,54% ja hageja osa on nimiväärtusega 1 798 000 krooni, mis moodustab osaühingu osakapitalist 37,46%. 30.06.2006 osaühingu FOPI osanike koosolekul otsustati enamusosaniku kostja 2 poolthäältega võõrandada osaühingu kontoritarvete müügiga tegelev ettevõte. 31.08.2006 lepinguga müüs osaühing FOPI, keda esindas kostja 1, talle kuuluva ettevõtte kostja 2 ainuomandis olevale AN Office Eesti OÜ-le (praeguse ärinimega Officeday Estonia OÜ).
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-10-45932 Kostja 2 kui enamusosaniku häältega võeti 28.02.2008.a vastu osaühingu FOPI osanike otsus, millega kiideti heaks osaühingu FOPI ettevõtte müük 31.08.2006 lepingus sätestatud tingimustel. 10.09.2009.a võeti kostja 2 kui enamusosaniku häältega vastu otsus mitte esitada nõuet kostja 2 ainuosalusega Officeday Estonia OÜ vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks ning mitte esitada nõuet kostja 1 vastu seoses juhatuse liikme kohustuste rikkumisega osaühingule FOPI tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagejale on kostjate tahtliku ja kooskõlastatud tegevusega tekitatud kahju. Kostja 1 osaühingu FOPI juhatuse liikmena ei täitnud ettevõtte müügiga osanike 30.06.2006 otsuse punkti 3.2 ning võõrandas osaühingule FOPI kuulunud ettevõtte alla selle turuväärtuse. Enne müügitehingut oli osaühingu FOPI osaluse väärtus 990 000 krooni. Pärast ettevõtte võõrandamist oli hagejale kuulunud osaühingu FOPI osaluse väärtus 126 025,12 krooni. Kostjad tekitasid hagejale kahju 836 974,88 krooni. Ettevõtte müügi tulemusena jäi vähemusosanikust hageja osanikuks majandustegevust mitteteostavas äriühingus ning seni osaühingule FOPI kuuluvat ainsat majandusüksust hakkas opereerima osaühingu FOPI enamusosanikule kuuluv uus äriühing, kelle ainuosanikuks on kostja 2. Kogu tegevus teostati üksnes kostja 2 huvides. Ettevõtte müük osaühingu FOPI omakapitaliga seotud probleeme ei lahendanud - ka pärast müügi toimumist oli osaühingu netovara endiselt oluliselt alla seaduses sätestatud miinimummäära. Osaühingu FOPI ettevõtte müügi hilisema heakskiitmisega ning keeldumisega äriühingu juhatuse liikme vastu nõude esitamisest kahjustati kostjate poolt teadlikult ja tahtlikult hageja huve ning rikuti osanike võrdse kohtlemise printsiipi (ÄS § 154 lg 1). Kostja 2 tegevuse eesmärgiks oli 100% kontrolli saavutamine osaühingule FOPI kuulunud ettevõtte üle. Kostja 1 vastutab hageja ees kui jagunemise läbiviinud juhatuse liige tulenevalt ÄS § 447 lg-st 3. Kostja 2 käitus heade kommete vastaselt ning vastutab hageja ees tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1048 lg 1 p-st 8. Ettevõtte müügi näol oli tegemist äriühingu lõpetamise või eraldumisega, mille otsustamiseks on vajalik vähemalt 2/3 häälteenamus. Kostjad eraldasid oma tegevusega osaühingust FOPI osaühingule FOPI kuulunud ettevõtte. Hageja nõue ei ole aegunud. Mitte ühestki hagiavalduses kirjeldatud sündmusest ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks möödunud viis aastat. Isegi kui kohus peaks leidma, et kahju õigusvastasest tekitamisest tingitud nõue kostja 2 vastu on aegunud, tuleb TsÜS § 150 lg 2 kohaselt võtta seisukoht, kas hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel ning sellise nõude saab esitada pärast TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kostja vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on tulenevalt TsÜS § 150 lg-st 1 aegunud. Tegemist ei olnud jagunemistehinguga ja ÄS § 447 lg 4 tulenev aegumise erisäte ei kuulu kohaldamisele. Kuna hageja peab kahju tekitanud sündmuseks osaühingule FOPI kuulunud ettevõtte müüki, võib kahjust teadasaamise hetkeks pidada hetke, mil hageja sai teada vastava müügilepingu sõlmimisest ja selle tingimustest ehk hetke, mil talle esitati osaühingu ettevõtte müügileping. Kuna hageja väidab, et kahju suurus on Aktsiaseltsi Deloitte Advisory hindamisakti ja tegeliku müügihinna vahe, siis võib kahjust teadasaamise hetke määratlemiseks olla vajalik ka selle kuupäeva määratlemine, mil hagejale esitati hindamisakt ettevõtte väärtuse hindamiseks. Osaühingu FOPI ettevõtte müügilepingu sai hageja kätte hiljemalt 29.12.2006 ja Aktsiaseltsi Deloitte Advisory hinnangu ettevõtte turuväärtuse kohta sai hageja kätte hiljemalt 26.01.2007.
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-10-45932 Kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud. Kui võrrelda osaühingu FOPI majandus- ja finantsseisu enne ja pärast ettevõtte müüki 2006.a, on ilmne, et osaühingu FOPI ettevõtte müük oli soodne. Osaühingu FOPI ettevõtte müük toimus olukorras, kus osaühing FOPI oli pankrotiseisus, omakapital oli negatiivne üle 1 miljoni krooni ja müügiga viivitamine oleks viinud osaühingu äriregistrist kustutamiseni. Osaühingu FOPI pankroti või äriregistrist kustutamise tagajärjel oleksid osaühingu FOPI osanikud kaotanud kogu oma investeeringu. Osaühing FOPI müüdi Aktsiaseltsi Deloitte Advisory poolt hinnatud turuhinnaga, müügihinnast tasuti kõik osaühingu FOPI kohustused ja peale müüki oli osaühingu omakapital positiivne. Olukorras, kus osaühingu FOPI osanikud pidid tegema ühe ÄS §-s 176 loetletud otsustest ning osaühingu jätkusuutlikkuse sai tagada ainult täiendavate rahaliste vahendite investeerimise kaudu osaühingusse, oli täiendavaid rahalisi vahendeid nõus investeerima ainult kostja 2. Hageja teatas kostjatele selgesõnaliselt, et tema osaühingusse raha investeerima nõus ei ole. Hageja ei esitanud ühtegi ettepanekut osaühingu FOPI netovara seaduse nõuetele vastavusse viimiseks. Vaidlusalused 30.06.2006.a ja 28.02.2008.a osanike otsused ei ole vastuolus heade kommetega, kuivõrd nende eesmärk ei olnud hagejale kahju tekitamine ning nendega ei tekitatud hagejale kahju. Ettevõtte võõrandamine ei takistanud osaühingu FOPI edaspidist majandustegevust, vaid seda takistavad osanikevahelised suhted. Hageja ei ole väidetava kahju tekkimist kuidagi põhjendanud ning on vääralt samastanud enda väidetava kahju suuruse hageja hinnangul temale kuuluva osaühingu FOPI osaluse väärtusega. Hageja on jätnud tähelepanuta, et müüjaks oli müügitehingus osaühing FOPI, mitte osaühingu FOPI osanikud. Isegi kui kõik hagiavalduses avaldatu vastaks tõele, ei saaks kuidagi hagejale tekkinud kahju suuruseks pidada summat, mis võis hageja osalusega äriühingule vähem laekuda. Selleks, et tuvastada hagejale tekkinud kahju suurus, tuleks sellest summast maha arvata võimalik maksutulu või muu kulu, mis oleks olnud vaja teha, et summad osaühingust FOPI osanikele välja maksta. Kostja 2 ei ole alusetult rikastunud, mistõttu ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 150 lg 2. Kuna kostja 2 pole hagejale kahju tekitanud, ei saa olla kostja 2 rikastunud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 06.04.2011. a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et 30.06.2006 osaühingu FOPI osanike otsuse ja 31.08.2006 ettevõtte müügilepingu sõlmimise tingis asjaolu, et osaühingu FOPI netovara vähenes ja ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele. 28.11.2005 koostas osaühingu FOPI juhatus osanike otsuse eelnõu kooskõlas ÄS § 173, mis nägi ette osaühingu osakapitali ülekursiga sissemaksete tegemise sellisel viisil, et peale osakapitali sissemaksete tegemist oleks osaühingu FOPI netovara 4 900 000 krooni. Hageja teatas 07.03.2006, et ei pea täiendavate investeeringute tegemist põhjendatuks ning pakkus välja hageja osa müügi hinnaga 260 000 eurot. Kostja 2 teatas, et peab osa hinda liiga kõrgeks ning hinnas kokkuleppele ei jõutud. Selleks, et ära hoida osaühingu FOPI kustutamine või pankrotiavalduse esitamine, oli põhjendatud, et osanikud võtsid 30.06.2006.a vastu ettevõtte võõrandamise otsuse, mille eesmärgiks oli mh ettevõtte müügihinna eest kõigi ettevõttega seotud kohustuste tasumine. Hageja tegi rahalise sissemakse ettepaneku pärast nimetatud otsuse vastuvõtmist 17.07.2006.a. Osaühingu FOPI osanike 30.06.2006.a otsusega otsustati võõrandada osaühingu FOPI kontoritarvete müügiga tegelev ettevõte ning selleks volitati kostjat 1 ettevõtte müügiga seoses tellima omal äranägemisel mõnelt Eestis tegutsevalt rahvusvahelisse audiitorbüroode kontserni kuuluvalt audiitorbüroolt ettevõtte turuväärtuse hinnang, teavitama osaühingu FOPI koostööpartnereid ettevõtte müügist ja tegema vajalikud toimingud lepingute üleandmiseks jms ning leidma ettevõtte ostja ning sõlmima ettevõtte ostjaga osaühingu FOPI kontoritarvete müügiga tegeleva ettevõtte müügileping. Müügihinna määramisel pidi kostja 1 lähtuma
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-10-45932 audiitori poolt antud ettevõtte turuväärtusest, tingimusega, et müügihind ei tohi olla odavam ning müügihinnast peab saama tasutud kõik ettevõttega seotud kohustused. Nimetatud otsuse alusel sõlmis kostja 1 31.08.2006.a ettevõtte müügilepingu, mille alusel müüs AN Office Eesti OÜ-le ettevõtte, milleks on majandusüksus, mille kaudu osaühing FOPI tegutses bürooja kontoritarvete impordi, vahenduse ja müügiga seotud ettevõtlusega ning mis koosnes asjadest, õigustest ja kohustusest, mh ülalnimetatud ettevõtlusega seotud lepingud, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ülalnimetatud majandustegevuseks. Nimetatud lepingu tagajärjel ei saanud osaühingu FOPI osanikud omandava ühingu osanikeks, mistõttu kohtu hinnangul ei ole tegemist jagunemislepinguga. Puuduvad jagunemise õiguslikud tagajärjed. Hageja on käsitlenud vaidlusalust lepingut jagunemislepinguna üksnes käesolevas menetluses. Hageja pole vaidlustanud kostjate poolt välja toodud asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-06-26492 käsitleb hageja 30.06.2006 osanike otsust lõpetamisotsusena ja hageja ei ole otsust vaidlustanud ÄS § 441 lg 1 tulenevalt. ÄS § 447 lg 3 sätestab kahju hüvitamise erinormi, milles on sätestatud eraldi aegumistähtaeg. Kuna käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele ÄS § 447 lg 3, siis ei kohaldu 4. lõikes märgitud aegumistähtaeg. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja 1 ÄS § 447 lg 3 alusel. Osaühingu FOPI osanike 30.06.2006 otsus on kehtiv. Juhatuse liikme vastutuse aluseks on ÄS § 187 lg 2. Kriminaalasjas nr 08730000128 tuvastati, et kostja 1 käitumine ei olnud osaühingut kahjustav. Hageja nõude aluseks saab olla asjaolu, et kahju tekitati osanikule, mitte osaühingule. Osaühingu osanik ei saa tugineda ÄS § 187 lg-tele 1 ja 2 talle tekitatud kahju hüvitamiseks, vaid sellest tulenev nõue kuulub ainuüksi osaühingule, kellel on juhtorgani liikmega tehinguline suhe. Hageja ei ole ka kolmandaks isikuks, kelle ees saaks juhatuse liige vastutada deliktiõigusest tulenevalt. Maakohtu hinnangul on hageja kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb 30.06.2006.a osanike otsusest ja 31.08.2006.a ettevõtte müügilepingust, aegunud 26.01.2010 kell 24:00. Kohus nõustus kostjatega, et nõude aegumistähtaja alguseks saab pidada aega, mil hageja ettevõtte müügilepingust ja Aktsiaseltsi Deloitte Advisory hindamisaktist teada sai või teada saama pidi. Kohtu hinnangul on tõendatud, et ettevõtte müügilepingu sai hageja kätte hiljemalt 29.12.2006 ja hindamisakti 26.01.2007.a. Kohus ei nõustunud hagejaga, et nõude aegumise ajaks tuleb lugeda 27.09.2007.a, mil sai valmis analüüs, milles on vannutatud audiitor R. R asunud seisukohale, et osaühingu FOPI ettevõte võõrandati alla selle turuväärtuse. ÄS § 188 lg 1 kohaselt vastutab osanik osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Paralleelselt saab nõude esitada VÕS § 1043 alusel. Hageja nõuab kostjalt 2 VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja 2 ei ole kohtu hinnangul 28.02.2008.a ega 10.09.2009.a otsustega hagejale kahju tekitanud ning need otsused ei ole vastuolus heade kommetega. Nimetatud otsused kehtivad. Kohtu hinnangul tegutses kostja 2 osaühingu FOPI huvidest lähtudes, kuna äriregistri poolt määratud tähtaja jooksul oli vaja lahendada osaühingu vara vähenemisega seotud küsimus. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kohus tuvastanud, et 30.06.2006.a osanike otsuse eesmärk oleks olnud teisele osanikule kahju tekitamine või ebaausate vahenditega osaühingu FOPI majandustegevuse üle kontrolli haaramine. Pärast vaidlusalust ettevõtte võõrandamistehingut pole muutunud hageja ega kostja 2 osalus osaühingus FOPI. Samuti on oluline poolte käitumine enne 30.06.2006.a, millest nähtub, et hagejal oli võimalus osaleda osaühingu FOPI majandustegevuse korraldamises, kuid seda hageja ei teinud. Kohtu hinnangul ei ole kostja 2 osanikuna kahjustanud hageja õigustatud huve.
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-10-45932 TsÜS § 150 lg 2 eeldab, et kostjad peavad olema tekitanud hagejale kahju õigusvastaselt ning seoses kahju tekitamisega rikastunud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjate seisukoht, et ettevõte võõrandati õiglase turuväärtusega, so 2 640 000 krooniga ja selle tehinguga hagejale kahju ei tekkinud. Kostjad selgitasid, et ettevõtte turuväärtuse hinnang ei kasutanud ettevõtte väärtuse arvutamisel sisenditena osaühingu FOPI varalisi nõudeid ja varalisi kohustusi, vastasel juhul oleks ettevõtte turuväärtus olnud negatiivne, kuna osaühingu netovara oli negatiivne. Puudub vaidlus, et ettevõtte võõrandamistehingu ajal oli osaühing FOPI pankrotiseisus. Pärast ettevõtte võõrandamistehingut oli osaühingu FOPI omakapital positiivne. Seega lahendas ettevõtte müük osaühingu FOPI negatiivse omakapitali probleemi. Maakohtu hinnangul on paljasõnalised ja tõendamata hageja väited, et pärast ettevõtte võõrandamist ei ole võimalik osaühingu FOPI majandustegevusega jätkata ja sisuliselt on 30.06.2006.a otsuse näol tegemist osaühingu tegevuse lõpetamisega. Kostjad on välja toonud, et ettevõtte võõrandamine ei takista osaühingu FOPI edaspidist majandustegevust, vaid seda takistavad osanikevahelised suhted. Kohus tuvastas, et kostjad ei ole õigusvastaselt hagejale kahju tekitanud. Samuti tunnistas hageja, et isegi juhul, kui kostja 1 on kahju tekitanud, siis tema osas rikastumist ei ole. Ettevõte võõrandati vastavalt turuväärtusele ning selle ostis kostja 2 omanduses olev äriühing. Tulenevalt 30.06.2006.a osanike otsusest ning 31.08.2006.a ettevõtte võõrandamistehingust ei ole kostja 2 rikastunud. Kuna kohus ei tuvastanud kostjate poolt kahju tekitamist, mis kuuluks nende poolt hüvitamisele, puudub vajadus hinnata kahju, selle suuruse ja solidaarvastutusega seotud asjaolusid. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohu 06.04.2011.a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus hindas ebaõigesti asjas esitatud tõendeid ja kohaldas ebaõigesti VÕS § 180 lg-s 2 sätestatut, leides, et ettevõtte müügihind vastas audiitori poolt määratud hinnale. Ettevõtte müügilepingu tingimused ei vastanud osanike koosoleku 30.06.2006.a otsusele. Kohus jättis arvesse võtmata, et VÕS § 180 lg 2 kohaselt on ka kohustused ettevõtte osaks. Otsuses jääb arusaamatuks, kuidas saab ettevõtte tervikvara võõrandamine alla selle turuväärtuse leevendada äriühingu probleeme. Igasugune vara võõrandamine alla selle turuväärtuse on juba olemuslikult vara võõrandaja huve kahjustav. Hageja on õigustatud esitama nõude kostja 1 vastu ÄS § 447 lg 3 alusel. Kuigi puhtformaalselt ei viinud kostjad läbi osaühingu FOPI jagunemist, siis kostjate tahtliku õigusvastase käitumise sisuliseks lõpptulemiks oli osaühingu (ainsa) majandusüksuse eraldamine osaühingust. Isegi kui kohtu seisukohaga ÄS § 447 lg 3 mittekohaldamisest nõustuda, tulnuks kohtul hinnata hageja nõuet kostja 1 vastu muul õiguslikul, nt deliktilisel alusel. Seesugune nõue ei ole ka aegunud. Kostja 1 võõrandas ettevõtte alla selle turuväärtuse ning äriühingu enamusosaniku 100% kontrolli all olevale isikule. Sellega panid kostjad ühiselt toime õigusvastase teo (tahtlik heade kommete vastane käitumine) ning tekitasid olulist varalist kahju hagejale kui osaühingu FOPI väikeosanikule. Ei saa lugeda heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatavaks osaniku tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvelt. Hinnates kostja 2 käitumist kogumis, nähtub, et see on olnud kestvalt ning järjekindlalt suunatud sellele, et saavutada osaühingu FOPI majandustegevuse üle täit kontrolli, tehes seda sisult ebaausate vahenditega teise osaniku (hageja) arvel. Kohus leidis ebaõigesti, et nõude aegumistähtaja alguseks tuleb pidada aega, mil hageja sai teada ettevõtte müügilepingust ja hindamisaktist. Hageja sai teada talle tekitatud kahjust 27.09.2007.a. Kostja 2 vastu suunatud nõude aegumistähtaeg ei saanud hakata kulgema enne 28.02.2008.a. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p-s 8
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-10-45932 sätestatut, jättes andmata hinnangu kostjate tegudele kogumis ja vaatles neid kontekstiväliselt, üksnes eraldiseisvalt ja formaalselt. Vastustaja seisukoht
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamata. Selles osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus saab siin teha uue otsuse, millega kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldatakse.
7.Maakohus leidis õigesti, et kostja 1 vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostjad ei saa vastutada hageja ees ÄS § 447 lg-st 3 tulenevalt. Ringkonnakohus nõustub vastavasisuliste maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei hakka neid põhjendusi kordama.
8.Kostja 1 vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et kostjal 1 kui OÜ Fopi juhatuse liikmel on õigussuhe OÜ-ga Fopi. 28.02.2008.a kiitis OÜ Fopi üldkoosolek kostja 1 poolt 31.08.2006.a OÜ Fopi nimel sõlmitud ettevõtte müügilepingu heaks. Sellest heakskiidust tulenevalt välistas kostja 1 õigussuhte vastaspool kostja 1 ja OÜ Fopi vahelisest õigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva võimaliku kahju hüvitamise nõude kostja 1 vastu. Kuivõrd hageja heitis hagis kostjale 1 ette kostja 1 ja OÜ Fopi vahelisest õigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumist ja kuivõrd vastavat õigussuhet tuleb käsitleda lepingulise õigussuhtena VÕS § 1044 lg 2 tähenduses, siis on sellise kohustuse rikkumisest tulenevalt deliktiliste nõuete esitamine välistatud. Kuigi teatud juhtudel saab juriidilisele isikule tekitatud kahju hüvitamist nõuda juriidilise isiku juhatuse liikmelt ka siis, kui juriidiline isik on ise juhtorgani liikme vastu nõude esitamisest loobunud või nõude aluseks oleva tehingu heaks kiitnud (vt näit TsÜS § 37 lg 3, samuti ÄS § 187 lg-d 4 ja 5), ei ole seadusandja sellist nõuet osaühingu osanikule andnud. Kuigi hageja viitas hagis ka sellele, et kostja või kostjad on alusetult rikastunud, ei ole hageja käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et kostja 1 oleks OÜ Fopi ettevõtte müügi tõttu mingi hüve saanud. Kuigi hageja väitis, et kostja 2 kui OÜ Fopi enamusosanik rakendas kostjat 1 kui OÜ Fopi juhatuse liiget selleks, et OÜ Fopi vara alla turuväärtuse teise äriühingu kaudu omandada, ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et kostja 1 tegutses ettevõtet võõrandades kostja 2 rikastamise eesmärgiga ning et kostja 1 tegutses selliselt kostja 2 juhistest tulenevalt. Nendel asjaoludel tuleb kostja 1 vastu esitatud hagi jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kostja 2 vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja 2 vastu esitatud hagi kuulub rahuldamisele ÄS § 188 lg 1 alusel. Vastava normi alusel hagi rahuldamise eeldusena tuleb hagejal kohtu ette tuua ja tõendada, et kostja 2 oli 28.02.2008.a OÜ Fopi osanik, et hageja oli samal ajal OÜ Fopi osanik, et kostja 2 pani toime teo, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju, et vastav tegu pandi kostja 2 poolt toime süüliselt. Selle üle, et hageja ja kostja 2 olid 28.02.2008.a seisuga OÜ Fopi osanikud, menetlusosalised ei vaidle. Hageja tõi kohtu ette selle elulise asjaolu, et kostja 2 häältega kiideti 28.02.2008.a osanike koosolekul heaks kostja 1 poolt OÜ Fopi nimel 31.08.2006.a sõlmitud OÜ-le Fopi kuulunud ettevõtte võõrandamise tehing. Ringkonnakohtu hinnangul võib kostja 2 selline tegevus olla ÄS § 188 lg-s 1 sätestatud vastutuse aluseks olevaks
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-10-45932 tegevuseks. Sellise tehingu heakskiitmisega välistati võimalus, et OÜ Fopi nõuab oma juhatuse liikmelt, kostjalt 1, selle kahju hüvitamist, mida kostja 1 OÜ Fopi jaoks kahjuliku tehingu sõlmimisega tekitas. Eeldusel, et OÜ-l Fopi oleks olnud kostja 1 vastu kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue summas 2 303 933 krooni, mille OÜ Fopi oleks saanud kostja 1 suhtes maksma panna, oleks OÜ Fopi varaline seis vastavas ulatuses parem. Kostja 1 poolt OÜ Fopi nimel 31.08.2006.a sõlmitud ettevõtte müügilepingu tagantjärgi heakskiitmisega välistas kostja 2 kostja 1 vastu nõude esitamise, mistõttu jäi OÜ Fopi varaline seis vastavas ulatuses halvemaks. Kostjate esindaja kinnitas 10.06.2011.a toimunud kohtuistungil, et OÜ-le Fopi kuulus vaid üks ettevõte, so see ettevõte, mis 31.08.2006.a võõrandati. Kostjate esindaja kinnitas kohtule ka seda, et peale ettevõtte võõrandamist ei saanud OÜ Fopi majandustegevus jätkuda hageja ja kostja 2 vaheliste vastuolude tõttu. Sellest järeldab ringkonnakohus, et sellise äriühingu väärtust, millel majandustegevus puudub ja mille puhul reaalse majandustegevuse taasalustamine on vähetõenäoline, saab hinnata äriühingule kuuluva vara väärtusest lähtuvalt ning osaluse väärtuseks saab lugeda selle vara osa väärtust, mis langeks osanikule äriühingu likvideerimise korral. Kuivõrd tsiviilasja raames tõid menetlusosalised esile selle, et OÜ-le Fopi kuulub vaid pangaarvel olev raha, siis saab hinnata, kui palju saaks OÜ Fopi osanik likvideerimise korral tulemit ja kui palju saaks OÜ Fopi osanik likvideerimise korral tulemit olukorras, kus OÜ-l Fopi oleks nõue kostja 1 vastu ja kui OÜ Fopi vastava nõude kostja 1 suhtes ka maksma paneks. Eeldusel, et OÜ-l Fopi oleks kostja 1 vastu nõue olnud, tuleb ringkonnakohtu hinnangul eespool toodust tulenevalt hageja kahjuna ÄS § 188 lg 1 tähenduses käsitleda seda varalist vahet, mis valitseb nüüd ja mis valitseks siis, kui OÜ-l Fopi oleks olnud nõue kostja 1 vastu ja kui OÜ Fopi oleks vastava nõude kostja 1 vastu maksma pannud. Seega saaks hageja kahju olla hageja osa suurusele vastav osa nõudest, millest OÜ Fopi kostja 2 poolse nõudest loobumise tõttu ilma jäi.
10.Järgnevalt hindab ringkonnakohus seda, kas OÜ-l Fopi oli 28.02.2008.a seisuga nõue kostja 1 vastu, mille esitamise OÜ Fopi kostja 2 poolse tegevuse tõttu välistas. 30.06.2006.a toimunud OÜ Fopi osanike koosolekul otsustati volitada nimeliselt kostjat 1 kui OÜ Fopi juhatuse liiget tellima audiitorbüroolt ettevõtte turuväärtuse hinnang, leidma ettevõttele ostja ja sõlmima OÜ Fopi nimel ettevõtte müügileping müügihinnaga, mis peab lähtuma audiitori poolt antud ettevõtte turuväärtusest, tingimusega, et ettevõtte turuväärtus ei tohi olla odavam ning et müügihinnast peab saama tasutud kõik ettevõttega seotud kohustused (vt t I kd lk 15). Kostja 1 tellis turuväärtuse hindamise AS-lt Deloitte Advisory (vt t II kd lk 43 jj). Vastava arvamusega anti ringkonnakohtu hinnangul arvamus OÜ Fopi 100% osaluse turuväärtusele 31.08.2006.a seisuga. Selline järeldus tuleb ringkonnakohtu hinnangul teha arvamuses esitatud hinnangu objektist tulenevalt (vt t II kd lk 42), milles on öeldud, et arvamusega hinnati OÜ Fopi 100% osaluse õiglast turuväärtust 31.06.2006.a seisuga. Ringkonnakohtu hinnangul võttis AS Deloitte Advisory hinnangu andmisel arvesse ka OÜ Fopi kohustusi, võlgnevusi ja negatiivset omakapitali. Selline järeldus tuleb ringkonnakohtu hinnangul teha seetõttu, et AS Deloitte Advisory on oma arvamuses vastavaid finantsnäitajaid otseselt käsitlenud (vt t II kd lk 54). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa AS Deloitte Advisory 1.03.2011.a kirja (t II kd lk 61) alusel teistsugust järeldust teha. Sellest kirjast ei nähtu vastupidiseid väiteid. Ka sellest asjaolust, et hinnangu andmisel lähtuti diskonteeritud rahavoogude meetodist, ei saa järeldada, et OÜ Fopi 100% osaluse turuväärtuse hindamisel OÜ Fopi võlgasid arvesse ei võetud. Diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamine ei välista võlgade arvestamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saagi ühe osaühingu 100% osaluse väärtuse hindamisel anda hinnangut selliselt, et äriühingu kohustusi arvesse ei võeta. Eespool viidatud arvamuses jõuti järeldusele, et OÜ Fopi 100% osaluse turuväärtus oli 31.08.2006.a seisuga 2,64 miljonit krooni. Kuivõrd OÜ-le Fopi kulus vaid üks ettevõte, mis võõrandati, tuleb ettevõtte väärtust samastada OÜ Fopi 100% osaluse väärtusega.
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-10-45932
11.Kostja 1 sõlmis 31.08.2006.a ettevõtte võõrandamise lepingu (t I kd lk 19 jj), millega võõrandati OÜ-le Fopi kuulunud ettevõte 2,64 miljoni krooni eest. Vastava müügilepingu p-s
3.1.2.leppisid OÜ Fopi ja ettevõtte ostja kokku selles, et OÜ Fopi rahalised kohustused, mis on müüjale seisuga 1.11.2006.a teada, ostjale üle ei lähe. Vastava müügilepingu sõlmis OÜ Fopi nimel OÜ Fopi juhatuse liige, kostja 1. Vannutatud audiitori R. R hinnanguga (vt t I kd lk 230 jj) loeb kohus tõendatuks, et selliseid kohustusi oli vastava ajahetke seisuga 2 303 933 krooni ulatuses. Seega ei sõlminud kostja 1 OÜ Fopi nimel mitte sellist võõrandamise lepingut, millega võõrandati OÜ-le Fopi kuuluv ettevõte nii nagu otsustati 30.06.2006.a osanike otsusega, sest ettevõttesse kuuluvad ka varalised kohustused, vaid kostja 1 sõlmis OÜ Fopi nimel müügilepingu, millega võõrandati ettevõte ilma võlgadeta. Kuid ettevõtte (koos võlgadega) turuväärtuseks hindas AS Deloitte Advisory 2,64 miljonit krooni. Kuivõrd 2,64 miljonit krooni väärt olev varakogum müüdi ilma kohustusteta, mille suuruseks luges ringkonnakohus 2 303 933 krooni, halvenes OÜ Fopi majanduslik olukord ilma võlgadeta ettevõtte müümise tõttu selle summa võrra.
12.Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja 1 rikkus talle 30.06.2006.a osanike koosoleku otsusega pandud kohustusi võõrandada kogu ettevõte selle turuhinnaga (hinnaga, mis sisaldab ka kohustusi. Ilma kohustusteta ettevõtte väärtus oleks olnud suurem. Olukorras, kus kostja 1 oleks sõlminud OÜ Fopi nimel ettevõtte võõrandamise lepingu selliselt, et koos ettevõttega oleksid üle läinud ka kohustused või ettevõtte hinnas oleks kajastanud ka kohustuste puudumine või ettevõtte müügihinnana oleks laekunud selle turuväärtus kuid omandaja oleks kohustunud ettevõtte omandamisel tasuma ka võlgnevused, oleks OÜ Fopi olnud 2 303 933 krooni võrra rikkam. Seejuures on oluline rõhutada, et käesoleva kohtumenetluse raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et turuhinnaga ei oleks ettevõttele ostjat leidunud. Seda, et ettevõttele oleks turuhinnaga ka ostja leidunud, tuleb eeldada, sest AS Deloitte Advisory hindas ettevõtte turuväärtust, st kohalikku keskmist turuhinda ning eelduslikult leidub varale turutingimustel ostja. Nendel põhjustel tuleb asuda seisukohale, et OÜ-le Fopi tekkis kostja 1 tegevuse tagajärjel kahju. Isegi siis, kui turutingimustel ettevõttele ostjat ei oleks leidunud, tuleb asuda seisukohale, et OÜ-le tekkis kahju suuruses 2 303 933 krooni, sest enne ettevõtte müüki oli OÜ Fopi varaline seis selline, et OÜ-le Fopi kuulus ettevõte, mille väärtuseks oli 2 640 000 krooni ja OÜ-l Fopi oli kolmandate isikute ees kohustusi summas 2 303 933 krooni, mida tuleb arvestada 2,64 miljonit väärt ettevõtte hulka. Vastavad asjaolud loeb kohus vannutatud audiitor R. R arvamusega (vt t I kd lk 230 jj) tõendatuks. Peale kirjeldatud kujul toimunud ettevõtte müüki vähenes OÜ Fopi vara ettevõtte võrra, mille väärtus oli 2,64 miljonit krooni ja mille hulka kuulusid ka kohustused. Kui kirjeldatud kujul ettevõtte müüki ei oleks toimunud, oleks OÜ Fopi varaline olukord olnud 2 303 933 krooni võrra parem. Eespool toodu asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kostja 1 rikkus ettevõtet ilma võlgnevusteta müües 30.06.2006.a osanike koosoleku otsust ja seega pani toime juhatuse liikme ja osaühingu vahelisest õigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumise, mille tagajärjel tekkis negatiivne diferents OÜ Fopi majanduslikus sfääris, mille suuruseks tuleb pidada 2 303 933 krooni. Isegi siis, kui OÜ Fopi osanike koosolek ei oleks teinud 30.06.2006.a otsust, millega kostjat 1 kohustati ettevõtte müüki korraldama, tuleks asetleidnud ettevõtte müüki pidada OÜ-le Fopi ilmselgelt kahjulikuks tehinguks ning sellise lepingu OÜ Fopi nimel sõlmimist kostja 1 poolt kostja 1 kohustuste rikkumiseks, sest osaühingu juhatuse liige peab oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne (TsÜS § 35) ning juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Kusjuures juhatuse liige peab tegutsema osaühingu, mitte näiteks mõne osaühingu osaniku huvides. Kindlasti tuleb korraliku ettevõtja
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-10-45932 hoolsuse rikkumiseks pidada seda, kui juhatuse liige müüb osaühingule kuuluva ettevõtte 2 303 933 krooni võrra turuhinnast odavamalt ja vähendab seeläbi põhjendamatult osaühingu vara koosseisu vastavas ulatuses. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja 1 tegevust tuleb lugeda süüliseks, sest AS Deloitte Advisory arvamusest nähtus üheselt ja selgelt, et ettevõtte väärtus oli 2,64 miljonit koos võlgadega. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et OÜ-l Fopi oli kostja 1 vastu nõue summas 2 303 933 krooni. Ringkonnakohus rõhutab, et käesoleva tsiviilasja menetluse raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et OÜ-l Fopi ei oleks olnud võimalik kostjalt 1 vastavat rahasummat koos viivistega kohtuotsusest tuleneva nõude aegumistähtaja jooksul saada.
13.Järgnevalt hindab ringkonnakohus seda, kas kostja 2 pani 28.02.2008.a toimunud osanike koosolekul kostja 1 poolt OÜ Fopi nimel sõlmitud ettevõtte võõrandamise tehingu heakskiitmisega toime kohustuse rikkumise. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Juriidilise isiku osanikud peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (TsÜS § 32). Osanikud peavad tegutsema osaühingu huvides. Heas usus tegutsev osanik peab hea usu põhimõttest tulenevalt otsustama juhatuse liikme vastu nõude esitamise olukorras, kus selgub, et juhatuse liige on oma kohustuste rikkumisega põhjustanud osaühingule kahju. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et vastavad eeldused olid täidetud. Konkreetsel juhul otsustas kostja 2 OÜ Fopi enamusosanikuna 28.02.2008.a osanike koosolekul kiita heaks kostja 1 poolt OÜ Fopi nimel sõlmitud ettevõtte võõrandamise leping. Sellega välistati kostja 2 poolse tegevuse tõttu nõuete esitamine kostja 1 vastu. Selle tõttu vähenes OÜ Fopi vara selle nõude võrra, mida OÜ Fopi oleks saanud kostja 1 vastu maksma panna. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et sellise nõude väärtus oli 2 303 933 krooni.
14.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas eespool käsitletud kostja 2 tegevust saab pidada tahtlikuks tegevuseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. 28.02.2008.a osanike koosoleku protokollist nähtuvalt (vt t I kd lk 29 jj) selgitas hageja kostjale 2 hagi rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid, st hageja selgitas ettevõtte müügilepingule ja AS Deloitte Advisory hinnangule tuginedes, et kostja 1 rikkus 30.06.2006.a osanike koosolekuga otsustatut ja juhatuse liikme kohustusi ja et ettevõtte müügilepingu sõlmimisega tekkis eespool nimetatud suuruses kahju. Nendel asjaoludel ei saa väita, et kostja 2 hääletas 28.02.2008.a üldkoosolekul kostja 1 poolt sõlmitud ettevõtte võõrandamise lepingut heaks kiites teadmatusest vms. Tuleb asuda seisukohale, et sellistel asjaoludel pidi kostja 2 teadma ja aru saama, et OÜ-l Fopi on kostja 1 vastu nõue 2 303 933 krooni ulatuses ja et ettevõtte müügilepingu heakskiitmisega välistatakse vastava nõude maksmapanemine. Sellest tulenevalt tuleb järeldada, et kostja 2 soovis OÜ-le Fopi kahju tekitamist, st õigusvastase tagajärje tekitamist VÕS § 104 lg 5 tähenduses ning et kostja 2 tegevus oli seetõttu tahtlik.
15.Järgnevalt hindab kohus, kas asjaolu, et OÜ Fopi omakapital oli 2006nda aasta suvel negatiivne, saab olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Negatiivse osakapitali olukorrale lahenduse mitteleidmine oleks võinud viia pankrotiavalduse esitamise kohustuseni, kuid kohus kuulutab pankroti välja üksnes olukorras, kus esineb püsiv maksejõuetus. Käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditega tuleb lugeda tõendatuks, et OÜ-le Fopi kuulus tegelikult oluliselt rohkem vara, kui see, mis oli vajalik OÜ Fopi kohustuste täitmiseks. OÜ Fopi hakkas 2006ndal aastal teenima ka kasumit, mistõttu ei ole ka sellel põhjusel usutav, et OÜ Fopi suhtes oleks tulnud välja kuulutada pankrot. Isegi siis, kui OÜ Fopi suhtes oleks tulnud välja kuulutada pankrot, oleks OÜ Fopi vara 2 303 933 krooni võrra rohkem, seda olukorras, kus kostja 1 ei oleks eespool kirjeldatud
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-10-45932 kohustust rikkunud. Ka pankroti korral tuleb üle jääv vara jagada osanike vahel, st isegi siis, kui mingil põhjusel oleks OÜ Fopi suhtes pankrot välja kuulutatud, oleks OÜ Fopi varade arvelt kaetud kõik OÜ Fopi kohustused, nagu seda ka praeguses olukorras tehti ning eeldusel, et pankrotihalduril oleks õnnestunud müüa ettevõte selle turuhinnaga, oleks olnud 2 303 933 krooni võrra rohkem vara, mida osanike vahel jagada. Nendel põhjustel leiab ringkonnakohus, et OÜ Fopi negatiivne omakapital ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks.
16.Maakohus leidis, et hagi rahuldamata jätmist mõjutab ka hageja käitumine, mis seisnes selles, et hageja keeldus kostja 2 poolsetest ettepanekutest, mis seisnesid negatiivse omakapitali kõrvaldamises. Ringkonnakohus sellise maakohtu seisukohaga ei nõustu. Isegi siis, kui hageja käitumist, mis väidetavalt seisnes tahtmatuses likvideerida negatiivse omakapitali olukord, tuleks pidada taunitavaks, oleks tulnud OÜ Fopi ettevõte müüa turutingimustel ning olukorras, kus ilmnes, et kostja 1 sõlmis osanike 30.06.2006.a otsust eirates ettevõtte müügilepingu, millega tekitati OÜ-le Fopi kahju summas 2 303 933 krooni, oleks kostjal 2 tulnud otsustada kostja 1 vastu nõude esitamine ja mitte võtta enamusosanikena vastu osanike otsust, millega nõude esitamine välistatakse. Võimalik hagejapoolne taunitav tegevus ei õigusta seda, et OÜ-le Fopi kuuluv ettevõte müüakse 2 303 933 krooni võrra odavamalt.
17.Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamist või osalist rahuldamata jätmist ei saa tingida see kostjate vastuväide, et likvideerimise korral ei saaks hageja OÜ-st Fopi kätte vastavat rahasummat, vaid sellelt tuleb tasuda ka maksud. Selline vastuväide on esitatud liiga üldiselt. Ringkonnakohus märgib, et maksuõiguslik küsimus ei välista hagi rahuldamist. Maksude maksmisega seotud küsimused tuleb lahendada peale käesoleva hagi rahuldamist, maksuõiguse alusel.
18.Järgnevalt hindab ringkonnakohus kostjate poolt esitatud aegumise vastuväidet. Ringkonnakohtu hinnangul aegumise tõttu hagi rahuldamata jätta ei saa. Antud juhul kohaldub ÄS § 188 lg-st 1 tulenevale nõudele 3-aastane aegumistähtaeg. Aegumistähtaeg sai kõige varem kulgema hakata alates 29.02.2008.a, sest 28.02.2008.a jäi OÜ Fopi eespool käsitletud nõude võrra halvemasse majanduslikku olukorda ning ka hagejale kuuluva osa väärtus vähenes OÜ Fopi varalise seisundi halvenemise tõttu sellest hetkest alates. Käesolev hagi esitati kohtusse 21.09.2010.a, st vähem kui kolm aastat peale aegumistähtaja algust, mistõttu aegumist ei esine. Vastuseks kostjate väitele, et aegumist tuleks hakata arvestama ajast, mil kostja 2 kostja 1 poolt sõlmitud lepingu sisust teada sai, märgib ringkonnakohus järgmist. Käesoleval juhul ei hinnata mitte selle nõude aegumist, mis OÜ-l Fopi oli kostja 1 vastu vaid käesoleval juhul hinnatakse selle nõude aegumist, mis hagejal on kostja 2 vastu sellest tulenevalt, et kostja 2 tegevuse tõttu jäi OÜ Fopi ilma nõudest, mis OÜ-l Fopi kostja 1 vastu oli. Heas usus tegutsev enamusosanik ei pea otsustama osaühingu juhatuse liikme vastu hagi kohtusse esitamist mitte kohe kui enamusosanik kahjust ja kohustuse rikkumisest teada saab. Kohane on see, et eelnevalt peetakse kohtueelseid läbirääkimisi ja rakendatakse muid kohtuväliseid nõude maksmapanemise meetmeid. Enamusosaniku poolseks kohustuse rikkumiseks tuleb pidada seda, kui juhatuse liikme vastu nõude esitamist ei otsustata selliselt, et nõude saaks kohtusse esitada enne seda, kui ühingu nõue juhatuse liikme vastu aegub. Seega, olukorras, kus kostja 2 häältega ei oleks kostja 1 poolt OÜ Fopi nimel sõlmitud ettevõtte võõrandamise lepingut heaks kiidetud, oleks kostja 2 suhtes ÄS § 188 lg-s 1 sätestatud eeldused täitunud alles siis, kui OÜ Fopi nõue kostja 1 vastu oleks aegunud. Seega, olukorras, kus 28.02.2008.a osanike otsust ei oleks tehtud, oleks hageja nõue kostja 2 vastu hakanud aeguma veelgi hiljem.
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-10-45932
19.Järgnevalt hindab kohus, millises konkreetses suuruses tuleb hageja nõue kostja 2 vastu rahuldada. Eespool luges kohus tõendatuks, et kostja 2 häältega 28.02.2008.a tehtud otsuse tõttu vähenes OÜ Fopi vara 2 303 933 krooni võrra. Eespool leidis ringkonnakohus ka, et konkreetsel juhul vähenes OÜ Fopi vara vähenemise tõttu ka OÜ Fopi osade väärtus sama palju, st vastavalt osa suurusele. Kuivõrd hagejale kuulub 37,46% OÜ Fopi osalusest, tuleb hageja kahjuks pidada 863 052 krooni. Kuivõrd hageja nõudis kostjalt 836 974,88 krooni, tuleb hagi selles suuruses lugeda põhjendatuks.
20.Hageja palus sellelt summalt välja mõista ka viivised maksimaalses suuruses aga mitte rohkem kui põhivõla suuruseni. Viivis kuulub väljamõistmisele seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 lause 2). Viivist saab hakata arvestama alates 29.02.2008.a, sest 28.02.2008.a toimus osanike koosolek, kus hageja selgitas kahju tekkimise asjaolusid ja sellel koosolekul hääletamisega tekitas kostja 2 tahtlikult kahju. Sellest ajast alates pidi kostja 2 teadma, et hageja tahab kahju hüvitist. Kohus määrab viivise summaarselt kindlaks kuni 22.06.2011.a, so kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Sealt edasi mõistab kohus viivise välja protsendina. Viivise mõistab kohus välja põhivõlalt, mis eurodes on 53 492,43 eurot. Viivise väljamõistmisel jagab kohus võlgnetava põhivõla summa 100ga, korrutab seejärel seadusest tuleneva viivisemäära arvuga, jagab tulemuse 365ga ning korrutab vastava perioodi jooksul võlgu oldud päevade arvuga.
21.Alates 29.02.2008.a kuni 30.06.2008.a oli seaduses sätestatud viivisemäär 11% aastas. Sellel perioodil oli kostja 2 viivituses 123 päeva. Selle perioodi eest tuleb viivis välja mõista summas 1982,87 eurot. Alates 01.07.2008 kuni 31.12.2008.a oli seadusest tulenev viivisemäär 9,5% ning kostjalt 2 tuleb viivist välja mõista 2561,76 eurot. Alates 01.01.2009.a kuni kohtuotsuse kuulutamiseni viimase intressiteate avaldamiseni oli intressimäär 1%, mistõttu tuleb viivist arvestada määras 8%. Sellesse perioodi jääb viivitatud päevi 903 ning viivis tuleb välja mõista summas 10 587,09 eurot. Seega tuleb kuni otsuse kuulutamiseni välja mõista viivist kokku summas 15 131,72 eurot. Alates 23.06.2011.a tuleb viivist välja mõista seaduses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
22.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldatakse, jäävad kostja 2 menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud, mis on seotud kostja 2 vastu esitatud hagi menetlemisega jäävad kostja 2 kanda. Kuivõrd hagi kostja 1 vastu jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud selles osas hageja enda kanda ja kostja 1 menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.