Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja täpsustas hagi märkides, et pool lepingu summast (17 499 eurot) tuli tasuda 5 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ja ülejäänu 5 päeva jooksul pärast kauba ärasaatmist. Seetõttu tuli teine makse teha hiljemalt 25.04.2007. Sellest kuupäevast tuleb arvestada ka viiviseid. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja keeldub seadmete eest tasumast, kuna seadmed ei ole töökorras. Kostjal ei olnud müügilepingu sõlmimisel võimalik kontrollida kas seadmed on töökorras. Seda sai teha vaid kohalejõudes. Kostja saatis hagejale 27.04.2007 pretensiooni, milles paluti hageja esindajal kohale sõita. Augustis 2007 sõitis hageja esindaja tõepoolest kohale ja vaatas 15 minuti vältel seadme üle. Ta ei võtnud seadmega midagi ette ja sõitis ära. Kostja palus, et hageja võtaks seadme tagasi. Pärast seda lõpetas hageja kostjaga kirjavahetuse. Kostja täpsustas vastuväiteid. Masinal olid järgmised puudused: 1) trükiseadmed ja mootor olid värviga üle valatud, 2) juhtpaneel oli defektne, 3) elektrisüsteem oli ohtlik ega vastanud elektriohutuse nõuetele, 4) trükimasin oli komplekteerimata, puudus värvi mahutuskoht, 5) puudusid väljalasketorud, 6) märkimisväärne osa linditõmbemehhanismist ei sobinud, 7) üks lamp oli purunenud. Hagejat teavitati nendest vigadest 27.04.2007. Kostjal oli lepingu järgi õigus kaup üle vaadata 5 päeva jooksul kauba kättesaamisest. Kostja vaatas kauba üle saabumise päeval. 23.05.2011 kohtuistungil tunnistas kostja hagi 2/3 transpordikulude ulatuses. Kohtu põhjendused 21.03.2007 on pooled sõlminud lepingu , millega hageja müüs kostjale kasutatud masinad suurte kottide tootmiseks. Lepingujärgse kauba kvaliteet vastab kasutatud masina kvaliteedile ja kõik kaubad on töökorras. Ostja on kauba olukorrast teadlik (p 4). Kauba kogumaksumus on 34 998 eurot (p 6). Kaubad tarnitakse vastavalt FCA 15 päeva jooksul peale lepingu allkirjastamist, aga mitte enne esimese makse saamist (p 7). Ostja peab vaatama kaubad üle 5 päeva jooksul peale nende saabumist sihtkoha ja peab teatama müüjale kirjalikult igast mittevastavusest kaupadel 5 päeva jooksul peale ostja poolt mittevastavuse avastamisest. Igal juhul ei ole ostjal nõudeõigust mittevastavuse alusel, kui ta ei teata müüjale sellest 10 päeva jooksul alates kaupade saabumisest lepitud sihtkohta. On selgelt kokku lepitud, et peale sellist tähtaega ostja ei saa esitada pretensiooni kaupade mittevastavuse kohta (p 9). Müüja arvele tuleb maksta 50% lepingu summast 5 päeva jooksul lepingu allkirjastamisest. Ülejäänud 50% lepingu kogusummast tuleb tasuda 5 päeva jooksul peale kauba ärasaatmist. Kui ostja ei tasu vastavalt nendele tingimustele on müüjal õigus nõuda 0,5% suurust viivist päevas tasumata kaupade väärtusest iga tasumata päeva kohta (p 10) (t lk 8-13, 84-89, 181-186). Lepingu sõlmimises vaidlus puudub ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Vaidlus puudub selles, et antud vaidluses kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte müügilepinguks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 „asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.“ Puudub vaidlus, et kaup anti kostjale tema asukohas üle 25.04.2007 (t lk 15-17, 93-100, 190196). Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks.

Poolte vahel on vaidlus, kas müügiobjekt vastas kokkulepitud tingimustele või mitte. VÕS § 217 lg 1 järgi „ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.“ Lepingu p 4 järgi vastab kauba kvaliteet kasutatud masinate kvaliteedile ja kõik kaubad on töökorras. Kostja väidab, et masinad ei ole töökorras. Hageja väidab, et kostja on vastuväidete esitamise õiguse minetanud. Pooled leppisid lepingu p-s 9 kokku, et kostja peab vaatama kauba üle 5 päeva jooksul peale nende saabumist ja teatama müüjale kirjalikult igast mittevastavusest 5 päeva jooksul. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal oli lepingu järgi õigus kaup üle vaadata kostja asukohas ning esitada viidatud tähtajal teade kauba mittevastavusest. Esmalt vaatleb kohus puudustest teavitamist, sest sellest sõltub, kas ja millises osas on kostjal õigus pretensioone esitada. Kostja sai kaubad kätte 25.04.2007. 25.04.2007 on kostja koostanud seadme ülevaatuse akti ja leidnud, et õmblusmasinad on töökõlbmatus seisundis, mehhanismid äärmuseni kulunud. Võrguühenduskaablid ei vasta elektriohutuse nõuetele. Puuduvad nõelplaadid ja niidipingutusvedru. Varrukate/silmuste masin vajab elektrisüsteemi osalist vahetust. Suurel termolõikemasinal suurtele kottidele on termonoa alus purunenud, juhtnupud purunenud, ülelaadepress koti kujundamiseks on määrdunud, vajab võrguühenduskaabli väljavahetamist, flexopress trükimasin on absoluutselt töökõlbmatu: masin on parandamatus seisukorras, trükkimisseadmed ja mootor on värviga üle valatud, juhtpaneel defektne, elektrisüsteem ohtlikud ega vasta elementaarsetele elektriohutuse põhinõuetele. Trükimasin on komplekteerimata: puudub värvi mahutamiskoht, puuduvad väljalasketorud, märkimisväärne osa linditõmbemehhanismi rihmadest ei sobi, üks tuli on purunenud (t lk 138-139). Seda dokumenti ei saa kohus aga käsitleda pretensioonina hagejale, sest hagejale ei ole seda kirja saadetud. Hagejale on saadetud 27.04.2007 kiri, millega kostja teatab hagejale, et suurte kottide seadme printer ei ole komplekteeritud: ei ole värvimahutit, ei ole tõmbetorusid, 30% lintveomehhanismi veorihmadest on tööks kõlbmatud ja üks lamp on katki. Printer on kõlbmatus seisundis, mootor värvi täis. Ülejäänud seadmed peale õmblusmasinate on samuti töökõlbmatus seisundis, ühelegi neist ei ole tehtud müügiettevalmistust. Kostja teeb ettepaneku saata seadmete seisukorda ja töökorras olekut hindama hageja esindaja, fleksograafiapink saab hagejale tagastatud, kuna see on kostja tootmise jaoks kasutamiskõlbmatu (t lk 140-142). Hageja on kostja 27.04.2007 kirjale vastanud 02.05.2007 (t lk 143-144). Hageja leiab, et kostja saab puuduste osas tugineda vaid 27.04.2007 kirjas märgitule. Kohus selles osas hagejaga nõustub. Pooled on selgelt kokku leppinud, et puudustest tuleb teavitada kindla 5-päevase tähtaja jooksul ning eraldi on rõhutatud, et igal juhul ei ole kostjal nõudeõigust mittevastavuse alusel, kui ta ei teata müüjale sellest 10 päeva jooksul kaupade saabumisest lepitud sihtkohta. Sellega on pooled lepinguga mittevastavusest teavitamise kokku leppinud ning neid lepingulisi kohustusi tuleb VÕS § 76 lg 1 alusel täita. Seega lähtub kohus lepingu mittevastavuse üle hindamisel kostja 27.04.2007 kirjas toodud puudustest. Ülejäänud puudustele tuginemise õiguse on kostja lepingu p 9 järgi minetanud ja kohus jätab need kõrvale. Hinnatavateks puudusteks on kostja poolt esitatud: 1) trükiseadmed ja mootor olid värvised, 2) trükimasin oli komplekteerimata, puudus värvi mahutuskoht, 3) puudusid väljalasketorud (tõmbetorud), 4) 30% linditõmbemehhanismist on tööks kõlbmatu, 5) üks lamp oli purunenud. Muid 27.04.2007 kirjas toodud puudusi („ülejäänud seadmed

peale õmblusmasinate on samuti töökõlbmatus seisundis, ühelegi neist ei ole tehtud müügiettevalmistust“) kohus arvestada ei saa, sest need ei ole selgelt väljendatud nagu nõuab VÕS § 220 lg 2, arusaadavad ja seetõttu ka hinnatavad. Kohus asub alljärgnevalt hindama seadmete lepingule vastavust. Hageja on esitanud Piiratud vastutusega äriühingu „Kaliningradi Kohtuekspertiisi ja Hinnangu Keskuse“ 08.02.2010 spetsialisti hinnangu, mille kohaselt olid trükimehhanismid määrdunud (t lk 145-150). Kohtuistungil tunnistas hageja, et trükiseadmed ja mootor olid värvised. Hageja selgitas oma seisukohtades, et trükimasina tööprotsessis puhtana hoidmine oli võimatu. Kohus nõustub hagejaga, et trükiseadmed saavad tööprotsessis värviseks ning nende värvipuhtana hoidmine ei ole võimalik. Samuti võib tööprotsessi käigus värvi sattuda mootorile. Käesoleval juhul müüdi kostjale kasutatud seade ning seetõttu tuleb eeltooduga arvestada. Värvi sattumine mootorile ja trükimehhanismidele oleks kohtu arvates puuduseks siis, kui see asjaolu takistaks seadme tööd. Kohtu hinnangul ei ole aga kostja seda tõendanud. Nimelt ei ole kostja seadet kunagi püüdnud tööle panna. Seda kinnitas tunnistajana üle kuulatud SB(kostja tegevjuht) ja TT(hageja tehnikajuht, kes käis seadet kohapeal vaatamas). Viimane kinnitas, et seade oli transpordiasendis ning kostja hoones ei olnud elektrikaablit ning seadet ei olnud võimalik lülitada vooluvõrku. Kuivõrd seadet aga ei ole püütus käima tööle panna, ei saa väita, et seade ei tööta. Seetõttu ei ole usaldusväärne viidatud spetsialisti hinnang, mille kohaselt ei olnud seade töökorras seoses mh ka trükimehhanismide määrdumisega. Kohtu hinnangul ei ole komplekssete tööstuslike seadmete puhul võimalik visuaalse vaatluse teel hinnata, kas masin on töökorras või mitte. Tunnistaja TT ütluste kohaselt võeti masin hageja juures maha töökorras olevana ja laaditi euroalusele, kus ta seisis ka siis, kui tunnistaja kostja juures masinat vaatamas käis. Kostja ei ole suutnud kohtu jaoks veenvalt tõendada, et masin ei olnud töökorras. Kohus peab kostja vastuväidet seadme määrdumisest tingitud töökõlbmatuse kohta alusetuks. Kostja väidab, et masin oli komplekteerimata: puudu oli värvi mahutuskoht ja väljalasketorud. Hageja selgitas, et masinal ei olegi värvimahutit – selleks otstarbeks kasutatakse värvianumat, milles värv ostetakse – ja värvianuma ning pumba ühendusvoolikud on regulaarselt vahetatavad ja kohandavad osad, mis sõltuvad konkreetsetest tingimustest ning mis on suhteliselt odavad. Hageja positsiooni kinnitas ka tunnistaja TT, kelle sõnul tekivad värvivoolikutel ummistused, mille tõttu tuleb neid vahetada; torud on vabalt saada; umbes saja krooni eest saab pool aastat läbi. Ka selles osas nõustub kohus hagejaga, et värvianumaga ühendatavad torud tuleb lugeda vahetatavateks osadeks, mis tuleb paigaldada seoses konkreetse värviga ning arvestades nende voolikute saadavust ja hinda ei pea kohus voolikute puudumist masina puuduseks. Kohus peab neid kostja vastuväiteid põhjendamatuteks. Kostja väidab, et linditõmbemehhanism 30% ulatuses on tööks kõlbmatu. Hageja väitis, et osa rihmasid olid vananenud, kuid töökorras. Kohus ei pea seda kostja vastuväidet põhjendatuks. Ka antud juhul ei piisa kohtu arvates pelgalt visuaalsest vaatlusest hindamaks rihmade töökõlblikkust või veel vähem nende töökõlblikkuse protsenti. Kostja ei pannud masinat tööle, seetõttu ei saa kostja väita, et masin ei töötanud sh linditõmbemehhanismide puuduste tõttu. Rihmad võisid olla kasutatud seadmel küll vananenud, kuid see ei tähenda automaatselt töökõlbmatust. Kohus seda puuduseks ei loe. Hageja möönab, et seadme 1 lamp võis puruneda seadme transpordil. Lambi purunemist tuleb seetõttu pidada lepingule mittevastavuseks, kuid tegemist ei ole olulise rikkumisega, sest puuduvad andmed, et lambi purunemine takistaks seadme tööd. Hageja pakkus välja nii lambi

kui veorihmade osas hinna alandamises väljavahetamise kulude võrra, kuid pooled kompromissile ei jõudnud. Ka kohtuistungil ei nõustunud kostja puuduste kõrvaldamisega. Puuduste rahalise väärtuse hindamise osas oli kostjal veendumus, et see võrdub seadme hinnaga. Kohus asub järgnevale seisukohale. Kostja on tähtaegselt teavitanud puudustest ning hageja on möönnud veorihmade ja lambi vahetuse võimalikkust. Kuivõrd pooltevaheline leping seda olukorda ei reguleeri, kuulub kohaldamisele seadus. VÕS § 222 lg 1 alusel oli kostjal õigus nõuda veorihmade ja lambi parandamist või asendamist. Kostja seda õigust ei ole soovinud kasutada. Kostja ei ole kasutanud ka teisi õiguskaitsevahendeid, mida kohus saaks antud vaidluses hinnata – kostja ei ole näiteks esitanud hinna alandamise avaldust. VÕS § 112 lg 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele poolele. Seda antud juhul tehtud ei ole ja leping kehtib täies ulatuses (sh kehtib hinnakokkulepe). Seetõttu pole põhjust hinnata kohase ja mittekohase täitmise väärtuste suhet VÕS § 112 lg 1 alusel. Kostja on väitnud, et on keeldunud kauba eest tasumast VÕS § 213 lg 3 alusel. Kohus ei pea seda vastuväidet õiguslikult põhjendatuks. VÕS § 213 lg 3 järgi „ostja ei pea tasuma ostuhinda enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmis- või tasumisviisist tulenevalt ei ole see võimalik.„ See säte ei ole kohaldatav, kuna kostja on kauba kätte saanud ning ka üle vaadanud. 19.04.2007 on hageja kostjale esitanud kauba eest arve summas 34 998 eurot (t lk 18-19, 101102, 198-199) ja 20.07.2007 transpordikulude eest 1 215 eurot (t lk 20-21, 104-105, 201-202). 11.04.2007 on kostja tasunud hagejale 17 499 eurot ja 05.06.2007 - 5 499 eurot (t lk 14, 9091, 187-188). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need faktid tuvastatuks. Hinnakokkuleppe kehtivuse tõttu tuleb lepingus kokku lepitud hind tasuda. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista lepingujärgne võlg summas 12 000 eurot. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud seda, et tarneklausli FCA järgi pidi kauba transportimine toimuma kostja kulul. Kostja ei soovinud osaliselt transpordiarvet tasuda seetõttu, et sai töökorras mitteoleva masina. Kuivõrd kohus leidis, et kostja see väide ei ole leidnud tõendamist ning lepingutingimused on kehtivad, tuleb kostjal tasuda ka transpordikulu. Kohus peab võimalikuks kostjalt välja mõista transpordikulu 1 215 eurot. Lepingu p 10 järgi pidi kostja 50% lepinguhinnast tasuma 5 päeva jooksul peale kauba ärasaatmist. Esitatud tõendite kohaselt on kostja jäänud selle kohustuse täitmisega viivitusse. Lepingu p-s 10 on kokku lepitud viivises 0,5% päevas tasumata summalt ning seetõttu tuleb kostjalt välja mõista ka viivised summas 12 000 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud viiviste arvestust matemaatilises mõttes. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna ja mõistab kostjalt välja 25 215 eurot. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.