lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-299/12

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-299/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-11-299

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2011. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

J. K.`i hagi I. B.`i vastu kahju hüvitamise nõudes 344 eurot

Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg

31. mai 2011. a / Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Hageja:

J. K. (IK xxx; elukoht: xxx)

Kostja:

I. B. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I. B.`ilt J. K.`i kasuks 100 (ükssada) eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hageja menetluskulud peab kandma 33% ulatuses kostja. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Välja mõista I. B.`ilt J. K.`i kasuks menetluskulude katteks 21 (kakskümmend üks) eurot 09 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

I Hagiavaldus

1.04.01.2011. a esitas J. K. Viru Maakohtule hagi I. B.`i vastu tekitatud kahju 318,90 euro nõudes.
2.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõitis kostja oma autoga 2008. aasta oktoobris sisse hageja puutöötlemispinki. 08.07.2010. a tekitas kostja hageja pere kasutuses olevale autole Toyota Prius vigastusi. Mõlemal korral oli kostja purjus ja mõlemad juhtumid on politseis fikseeritud. Hageja oli sunnitud käima kolm korda politseiosakonnas ja seitse korda Jõhvis kindlustusfirmas ja autotöökojas. Hageja materiaalne kahju on 318,90 eurot.

II Kostja vastus

3.Kostja hagi ei tunnistanud.
4.Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited. Hagejale kuuluv roostes sõiduk seisis teel ja segas kostja sissesõitu hoovi. Kuna kostjal on suur mikrobuss, riivas ta hageja autot kergelt bussi põrkerauaga, vastasel juhul poleks ta saanud hoovi sõita. Kindlustusfirma maksis hagejale 500 krooni, kostjal aga tõsteti kindlustustariifi. Hageja pani veekord oma auto spetsiaalselt tee peale ette, et kostja hoovi sõita ei saaks. Kostja ei märganud seda ja riivas kogemata auto peeglit, kriimustades selle katet. Hageja pöördus kindlustusfirmasse, kahju maksti hagejale välja, kostja aga maksis 6 300 krooni trahvi ja tal tõsteti tariifi. Kostja oli kaine, juhilube talt ära ei võetud. Hageja kirjutab kostja peale valekaebusi ja soovib kätte maksta.

III Kohtuistung 28.04.2011. a

5.Hageja selgitas, et kostja on talle kahel korral tekitanud varalist kahju. Hageja kahju seisneb selles, et ta pidi käima ametiasutustes ja hageja hinnangul on kahju 5 000 krooni. Puidutöötlemispingi kahjustamise eest maksis kindlustusfirma 500 krooni. Hageja ja hageja poeg on sõiduki Toyota Prius vastutavad kasutajad, auto omanik on OÜ Kohtla-Järve Tervisekeskus. Auto vigastused remonditi firmas Max Servic ja kindlustus hüvitas remondi maksumuse. Hageja kahju seisneb kaotatud ajas. Hageja oli sunnitud tegelema asjaajamisega ning oma tööd ja tegemised jäid tegemata.
6.Kostja selgitas, et puidutöötlemispingi asemel oli teel peal hoopis mingi roostes kast. Kostja polnud kompromissiga nõus, kuna leidis, et on hagejale kõik kahjud hüvitanud.

IV Kahju summa põhjendus

7.Hageja esitas 10.05.2011. a kahju summa põhjenduse, arvestades asjaajamiseks kasutatud sõiduki Toyota Prius kilometraaži ja taksode tariifid, sh ooteaja ja sõidualustamistasu, saades kahju suuruseks 344 eurot.

V Kohtuistung 31.05.2011. a

8.Kohtuistungil hageja selgitas kohtule, et ta on kahjuna arvesse võtnud nii varalist kui ka mittevaralist kahju. Ta pidi raiskama aega asjaajamise peale, sunnitud tegelema mitteplaneeritud asjadega ning majapidamistööd jäid sel ajal tegemata. Raisati hageja aega ja kulutati närve ning samuti kulus sõitudele kütet.
9.Kostja märkis, et ta on nõus hageja väitega, et hageja oli sunnitud tegelema asjaajamisega, mille põhjustas kostja, ülejäänud kahjud on kostja kinni maksnud. Kostja pakkus hagejale 500 krooni (metallist eseme eest), kuid hageja ajas ta hoovist välja. Peegli vigastamise eest kostja hagejale hüvitust ei pakkunud.

VI Kohtuotsuse põhjendused

10.Kohus kohaldab lihtmenetlust, sest hagi hind on 344 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
11.Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et ERGO Kindlustuses on fikseeritud kaks kahjujuhtumit: L19100168 ja L19090044. Kindlustusjuhtumi L19090044 kirjelduse kohaselt vigastas Peugeot Boxer juht I. B. 25.10.2008. a tee ääres asunud J. K.`ile kuulunud metallist eset, kindlustusfirma on hüvitanud põhjendatud kahju 500 krooni. Kindlustusjuhtumi L19100168 kirjelduse kohaselt riivas Peugeot Boxer juht I. B. 08.07.2010. a pargitud sõidukit Toyota Prius, vigastused remontis remondifirma Max Servic ning kindlustusfirma maksis kinni remondikulud 1 807,46 krooni.
12.Hageja seletustest tuleneb, et hageja hinnatav kahju on mittevaraline, sest varalise kahju on kindlustus hüvitanud. Hageja loeb rikutud õigushüveks kostja tegevuse tagajärjel talle põhjustatud sekeldusi ja asjaajamisi, millele hageja raiskas aega ja närve, kuigi oleks sel ajal võinud tegeleda vajalikemate asjadega (majapidamistööd). Kostja võttis õigeks, et ta on põhjustanud hagejale oma tegevusega asjaajamist ja ajakulu.
13.Kohus märgib, et hagejale on kahju tekitatud, kuid selle suurust on raske tõendada. Kohus hindab hageja seletusi tõendusvahendina TsMS § 405 lg 1 p 5 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid, milleks on varaline ja mittevaraline kahju. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Tegemist on mitteammendava loeteluga. Kohtu arvates on käesolevas kohtuvaidluses hageja rikutud õigushüveks kasutult kulutatud aeg. Kostja on oma tegevuse ja käitumisega põhjustanud hagejale hulgaliselt asjaajamist politsei, kindlustuse ja autoremondiga seonduvalt. Arvestades, et hageja ehitab maja, tal on oma majapidamine, saanuks hageja oma aega mitteplaneeritud asjade ajamise asemel palju kasulikumalt ja meeldivamalt sisustada. Kohus arvestab ka seda, et poolte seletusest tulenevalt on tegemist naabritega, kelle suhted ei ole kaugeltki heanaaberlikud, samuti võib kostja seisukohast järeldada, et ta on kahju tekitanud sihilikult. Sellele viitab kostja põhjendus, et hageja metalleset (puidutöötlemispinki) ja hageja kasutuses olevat autot mitteriivamata poleks ta saanud sõita oma hoovi.
14.Kohtu arvates on mõistlik ja õiglane hüvitise suurus, arvestades kohtuotsuse punktis 13 toodud põhjendusi (sh rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja kostja suhtumist ja käitumist arvestades) 100 eurot.

VII Menetluskulude jaotus

15.Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Hageja nõudest rahuldas kohus ca 33%.
16.Kohus määrab menetluskulude jaotuse proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega vastavalt TsMS § 163 lg 1. Kostja peab kandma hageja menetluskulud 33% ulatuses.
17.TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi saab kohus lihtmenetluses menetluskulud summaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 21,09

VIII Edasikaebamise kord

18.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja