Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2011.a, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-4834
Tsiviilasi
UP hagi AF vastu eluruumist väljatõstmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: UP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: AF(isikukood XXX; elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Harju Maakohtu menetluses on UP hagi AF vastu eluruumist väljatõstmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandis eluruum asukohaga XXX, (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX). Tegemist on omandireformi käigus tagastatud eluruumiga, mida kostja kasutas tagastamise ajal kehtiva üürisuhte alusel. Hageja esitas kostjale teate üürilepingu lõppemisest ja uue üürilepingu mittesõlmimisest. Kostja eluruumide üleandmise tähtajaks ruume üle ei andnud. Hageja palub kohustada kostjat vabastama hagejale kuuluv eluruum asukohaga XXX, . Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 25.03.2011.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 12-1 lg 1, 3 ja 11 kohaselt elamu tagastamisel kehtiv üürileping loetakse kehtivaks kolmeks aastaks, alates elamu omandiõiguse üleminekust õigustatud subjektile, kui üürnik ja omanik ei lepi elamu tagastamisel kokku teisiti. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud üürilepingu tähtaja möödumisel pikeneb üürileping viieks aastaks. Käesoleva paragrahvi alusel pikenenud üürilepingu tähtaja möödumisel võib üürilepingut pikendada Eesti Vabariigi elamuseaduse §-de 32 ja 33 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 alusel peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kohus kohustab kostjat vabastama hagejale kuuluv eluruum asukohaga XXX . TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Hageja esitas taotluse, milles palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
Marget Henriksen Kohtunik
2(2)
3(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.