Võlaõigus › Alusetu rikastumine

OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX;

juhatuse liige AK) ja MA (isikukood XXX, elukoht XXX) (edaspidi koos nimetatud ka pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2-10-65326

kohustub

tasuma

108 323

(ükssada

kaheksa

kakskümmend kolm) eurot hageja arvelduskontole

tuhat

kolmsada

AS-is SEB Pank

alljärgnevalt:

summas

2 000 000

(kaks

miljonit)

krooni

(edaspidi

võladokument) ei tulene alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kostjale mingeid kohustusi. MA loobub käesoleva määruse jõustumisest tingimusteta kõikidest nõuetest, mis on tekkinud või võivad tekkida võladokumendist.

OÜ

osa, mis vastab 100 % (sajale protsendile) SHV OÜ osakapitalist, hinnaga 0.064 (null koma null kuuskümmend neli) eurot. Notari aja SHV

OÜ osa

võõrandamiseks lepib kokku kostja ja teavitab sellest hagejat vähemalt 1 (üks) nädal ette e-postiaadressile XXXX.

OÜ osa müügi lepingu sõlmimiseni talle kuuluvat SHV

OÜ osa mitte

2-10-65326 osaliselt või tervikuna võõrandama ega pantima või muul viisil kolmandate isikute õigustega koormama ega tegema muid tehinguid või toiminguid, mis takistaksid SHV OÜ osa omandamist kostja poolt.

OÜ majandustegevusest või SHV

OÜ osa omandamisest ja

omamisest hageja poolt.

OÜ

OÜ osakapitali suurendamise või

vähendamise otsuseid, ta ei ole SHV OÜ osa suhtes sõlminud võlaõiguslikke ega muid kokkuleppeid osa võõrandamiseks teistele isikutele, SHV OÜ osa suhtes ei kehti käsutuspiiranguid ning puuduvad kolmandate isikute õigused nõuda SHV OÜ osa omandit või koormamist;

Kostja kinnitab, et on alates 21.01.2008 SHV OÜ juhatuse liige, mistõttu

on kostja teadlik kõikidest SHV majanduslikest

ja

OÜ-d puudutavatest olulistest asjaoludest, sh

raamatupidamislikest,

ning

kõik

SHV

OÜ

raamatupidamisega seotud dokumendid on kostja valduses. Pooled ei pea vajalikuks õigusliku auditi läbiviimist SHV OÜ osa võõrandamiseks. SHV OÜ osa võõrandamisest ei teki kostjal ega SHV OÜ-l mingisuguseid nõudeid hageja ega MA vastu, mis tulenevad sellest, et hageja on olnud SHV ning kostja ja SHV

OÜ ainuosanik

OÜ loobuvad mistahes nõuete esitamisest hageja ja MA

vastu.

Käesoleva kompromissi punktides 1.6.-1.11. sätestatut käsitavad pooled

tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 6 ka kui notariaalselt tõestatud SHV OÜ osa võõrandamise eellepingut.

MA kinnitab, et ta ei ole loovutanud võladokumendist tulenevaid õiguseid

ega nõudeid ühelegi kolmandale isikule ning puuduvad mistahes kolmandate isikute õigused nõuda kostjalt võladokumendist tulenevate kohustuste täitmist.

Juhul, kui MA viivitab oma kompromissi punktis 1.3. sätestatud

kohustuse täitmisega, kohustub MA tasuma kostjale leppetrahvi summas 50

2-10-65326 (viiskümmend) eurot päevas iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest.

Juhul, kui hageja viivitab oma kompromissi punktis 1.6. sätestatud

kohustuse täitmisega, kohustub hageja tasuma kostjale leppetrahvi summas 50 (viiskümmend) eurot päevas iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest.

Juhul, kui kostja viivitab oma kompromissi punktis 1.1. sätestatud

kohustuste täitmisega, kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 0.07 (null koma null seitse) % viivitatud summalt iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest.

Käesoleva kohtumääruse jõustumisel poolte nõuded üksteise vastu

lõpevad, välja arvatud käesoleva kompromissi alusel tekkivad nõuded.

OÜ-le ja MA’le kätte

ning saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus menetluse lõpetas, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-65326, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Osaühing T (hageja) esitas 21.12.2010 Harju Maakohtule hagi AK(kostja) vastu võlgnevuse 44 738.15 euro, viivise 11 309.18 euro ja lisanduva viivise nõudes. 10.06.2011 esitasid pooled kohtule samal päeval allkirjastatud kompromissilepingu ja taotluse kompromissilepingu kinnitamiseks. Pooled on kompromissilepingus avaldanud ja taotlenud järgmist: Juhindudes TsMS § 430 lg 1 paluvad pooled kohtul kompromissilepingu määrusega kinnitada ning märkida kompromissilepingu kinnitava määruse resolutsioonis ära kompromissilepingu punktid üks 116 (koos eelnimetatud punktide alapunktidega) ning lõpetada tsiviilasja nr 2-10-65326 menetlus; hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastada pool tema eest esimese astme menetluses tasutud riigilõivust summas 3 834.70 eurot Osaühingu SI(registrikood XXX)

2-10-65326 arvelduskontole AS-is Swedbank; hageja ja kostja kannavad kumbki ise oma menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-65326; pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest; pooled on leppinud kokku kompromissilepingut kinnitava ja tsiviilasja nr 2-10-65326 lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 (kahe) tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 661 lg 4) ning pooled paluvad kohtul lahendada kompromissilepingus esitatud taotlused kirjalikus menetluses ja lõpetada kohtumenetlus kohtuistungit pidamata. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Sama paragrahvi viienda lõike järgi kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Osaühing SI on tasunud hageja eest 05.01.2011 (dokumendi nr 147) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 3 834.70 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 1 917.35 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Osaühingu SI arvelduskontole Swedbank AS-is.

2-10-65326 Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et hageja ja kostja kannavad kumbki ise oma menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-65326. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolt kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.