Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Elen Rasmussen Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-10552 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi Toivo Pritsi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 24 832,51 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank Liising ( reg.nr 10434248, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Anneli Arusalu, kostja Toivo Prits ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxx, xxxxxxxx xxx x-x) Kohtuistungi toimumise aeg 10.06.2011 Resolutsioon Välja mõista Toivo Pritsilt 24 832,51 eurot ja viivis alates 11.03.2011 protsendina põhinõudest 24 832,51 eurot kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu nr xxxxxxxxxxp-s 5.1 sätestatud määras (0,25% päevas) Swedbank Liising AS kasuks. Menetluskulud jätta Toivo Pritsi kanda. Välja mõista Toivo Pritsilt riigilõiv 1278,23 eurot Swedbank Liising AS kasuks. Tagastada Eesti Vabariigil Swedbank Liising ASle, arveldusarve nr 221012021568, 1278,23 eurot riigilõivu. Swedbank Liising AS tasus riigilõivu 2556,46 eurot 10.03.2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei või esitada apellatsioonkaebust. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kostja võtab hagi õigeks, mida kinnitab isiklikult oma allkirjaga, ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 4 sätteid. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, kinnitades avaldusel seda oma allkirjadega. Seega kuulub hagejale tagastamisele 50% tasutud riigilõivust.