Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 28.12.2010.a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.01.2011.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 04.03.2010.a hagejale tellimuse trükitööde teostamiseks. Hageja andis tööd kostjale üle 08.03.2010.a. Tööde maksumus oli 7188 krooni ja arve maksetähtaeg 23.03.2010.a. Kostja on 09.07.2010.a tasunud üksnes 1188 krooni. Ülejäänud 6000 krooni (383,47 eurot) on siiani tasumata. Hageja nõuab kostjalt ka seadusest tulenevat viivist 8 % aastas ehk 0,08 eurot päevas. 14.01.2011.a seisuga võlgneb kostja viiviseid 23,76 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 383,47 eurot ja viivise 0,08 eurot päevas alates 24.03.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Tellimus täideti hilinemisega. Tööd pidid valmis saama 05.03.2010.a, kuid said valmis alles 08.03.2010.a. Samuti täideti tellimus ebakvaliteetselt. Trükistel oli kaks sälku puudu, mistõttu ei saanud sinna visiitkaarte vahele panna. Kohtu põhjendused Poolte selgitustest nähtuvalt sõlmisid pooled 04.03.2010.a lepingu, mille alusel pidi hageja tegema trükitöid. Trükitööd anti kostjale üle 08.03.2010.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on tööd vastu võtnud 08.03.2010.a. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on väitnud, et töö tehti hilinemisega. Kohus leiab, et kostja ei ole seda väidet tõendanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pooled leppisid tööde üleandmise päevaks 05.03.2010.a. Pooled ei vaidle selle üle, et töös olid puudused, kuna trükistel oli kaks sälku puudu. Siiski mitte igasugune puudus ei anna tellijale õigust tasumisest keelduda. Tasumisest keeldumise õiguse annab oluline puudus. Kostja on 18.05.2010.a e-kirjas lubanud hagejale võla tasuda. Sellest järeldub, et kostja ei pidanud ise puudust oluliseks, st selliseks, mis annaks alust jätta töö eest tasumata.

Kostja on kasutanud õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumist. Kohus märgib, et ka juhul, kui tegemist oleks olnud olulise puudusega, ei saaks ta kasutada õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumist. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega saab lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda seniks, kuni teine lepingupool täidab oma kohustuse. Kuna kostja ei ole hagejalt nõudnud puuduse kõrvaldamist, siis ei saa ta kasutada õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumist. Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja pidi töö eest tasuma 7188 krooni. Vaidlust puudub selles, et kostja tasus 1 188 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 383,47 eurot (6000 krooni). Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval ajal on seaduses sätestatud viivisemäär 8 % aastas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 14.01.2011.a seisuga 23,76 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 8 % aastas, alates 15.01.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.