T R hagi A K vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
T Ri apellatsioonkaebus 1597,79 eurot (25 000 krooni), M K ja A K apellatsioonkaebused 17 895,26 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T Ri, M K ja A K apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja T R (isikukood xxxxxxxxxxxx), esindaja Henrik Kirsimäe; Kostja A K (isikukood xxxxxxxxxxxxxx); Kolmandad isikud kostja poolel M K (isikukood xxxxxxxxxxxxx) ja J S (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx).
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30.12.2010 otsus T Ri hagis A K vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud neid kandnud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.07.05.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. 11.05.2009 keeldus Harju Maakohus hagi menetlemisest ja saatis tsiviilasja kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule arutamiseks.
2.25.06.2008 toimus hagejale kuuluval kinnistul asukohaga Märjamaa vald Kiilaspere küla xxxx-xxxxxx, tulekahju, milles sai kahjustada kinnistul paiknenud elamu. Tulekahjuga seoses alustati Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalmenetlus nr 08915000054. Eeluurimise käigus on kindlaks tehtud tulekahju põhjustanud isikud ja nende süü. Põleng sai alguse lahtise tulega ümberkäimisel ning kriminaalasja lõpetamise määrusega on tõendamist leidnud, et see tekkis otseselt kostja alaealiste laste T ja Anni K tegevuse tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama VÕS § 1043 ja 1053 lg 1 alusel.
3.Hagejale tekitatud kahju ulatus on vähemalt 500 000 krooni. Tulekahjust kahjustada saanud hoone oli enne põlengut elamiskõlbulik, mida kinnitavad kohtuistungil ärakuulatud tunnistajate ütlused. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahjustatud hoone parendamise kulude suurus on tõendatud Heconi Ehitus OÜ hinnapakkumisega, millest nähtub, et samaväärse elamiskõlbuliku hoone ehitamise kulud ulatuvad 960 456 kroonini. Kuna hävinud hoone taastamine samal kujul ei ole enam võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 3 teise lause kohaselt (kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas) maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg 1, s.o tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kahju hüvitamisel tuleb arvestamata jätta võimalik uusehitusega kaasnev lisaväärtus. Hagejale kuuluva hoone kahjustamisega vähenes temale kuuluva kinnistu väärtus 285 000 krooni võrra, milline asjaolu nähtub eksperthinnangust. Mõistlikud kulud saavad antud juhul olla need, mis on vajalikud kahjustada saanud taluhoone mahtudele vastava elamiskõlbuliku hoone rajamiseks. Heconi Ehitus OÜ hinnapakkumisest tulenevalt saab nendeks kuludeks pidada tööjõu kulu summas 378 900 krooni ning hagejale võimaliku lisaväärtuse välistamiseks materjalikulu, mis vastaks hoone endisele väärtusele, s.o 285 000 krooni. Kokku seega 675 456 krooni. Hea usu põhimõttest lähtuvalt on hageja esitanud nõude tegelikust kahjust väiksemas ulatuses, s.o summas 500 000 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja võttis õigeks, et on lapsevanemana kohustatud hüvitama hagejale oma alaealise lapse poolt tekitatud kahju.
5.Hagejale tekitatud kahju suuruse hindamisel saab lähtuda 1Partner Kinnisvara poolt koostatud ekspertarvamusest, millega on tuvastatud hagejale kuuluva kinnisasja väärtuse vähenemine. Tules kahjustada saanud eluhoone oli vana, amortiseerunud ja aastaringseks elamiseks tõenäoliselt kõlbmatu, kuna seda ammu selleks ei kasutatud.
6.Kompromissina on kostja pakkunud hagejale hüvitist 200 000 krooni ning lisaks sellele valmis korrastama kinnistu tulekahjujärgsest prahist.
Maakohtu otsus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 30.12.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 280 000 krooni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
8.25.06.2008 toimus Märjamaa vallas Kiilaspere külas asuval hagejale kuuluval xxxxxxxxxx kinnistul tulekahju. Sündmuse suhtes alustati kriminaalmenetlus nr 08915000054. Lääne Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt põles kinnistul paiknenud tühi maja. Tuli sai alguse hooletust lahtise tulega ümberkäimisest. Kohtueelsel menetluses leidis tõendamist, et tulekahju tekkis T K ja J Si tegevuse tagajärjel, kes valasid hoones sees paiknenud plastmasslauale bensiini ja süütasid selle põlema. J S ja T K on tunnistanud oma süüd KarS § 205 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o võõra asja rikkumises ja hävitamises ettevaatamatusest. Kuna J S ja T K ei olnud kuriteo toimepanemise ajal kriminaalvastutuse ealised, on menetlus nende suhtes lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel.
9.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik selle hüvitama. VÕS § 1045 lg 1 p 5 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 1053 lg 1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostjad. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud kahju hüvitamist nõudma J Si ja T K vanemailt. VÕS § 65 lg 2 tulenevalt on tegemist J Si ja T K vanemate solidaarsuskohustusega, mille täitmist võib õigustatud isik sama seaduse lg 1 kohaselt nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on esitanud hagi T K ema A K vastu.
10.Kostja tunnistab oma kohustust T K poolt tekitatud kahju hüvitada ning on teinud hagejale kompromissettepanekuid, millised seonduvad eelkõige põlegu tagajärgede likvideerimise ning tulekahjus kannatada saanud hoone taastamisega. Hageja on igasugused praktilise abi ettepanekud järjekindlalt tagasi lükanud. Hageja taotleb rahalist hüvitist ja on hinnanud temale tekitatud kahju suuruseks 675 456 krooni, vähendades oma nõuet väidetavalt hea usu põhimõttest lähtuvalt 500 000 kroonile. Oma nõude suuruse määratlemisel lähtub hageja 1Partner Kinnisvara eksperthinnangust ja Heconi Ehituse hinnapakkumisest.
11.Kostja leiab, et kahju suuruse määratlemisel saab lähtuda vaid eksperthinnangust kinnistu väärtuse vähenemisele, kuna hageja omand, mida õigusvastaselt kahjustati oli kinnisasi. Kinnistu väärtuse langusest ning kahjustatud elamu põlengueelsest olukorrast lähtuvalt peab kostja õiglase hüvitise suuruseks 200 000 krooni. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kõnesoleval juhul tuleb tekitatud kahju hindamisel lähtuda asjaolust, et kahjustatud varaks oli hageja kinnisasi.
12.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud. Tunnistaja Helge Pikani ütlustest ning hageja seletusest nähtuvalt käis viimane temale kuuluval kinnistul väga harva, mistõttu ei saa xxxxx-xxxxx talukohta pidada isegi mitte hageja või tema perekonna suvituskohaks. Hageja seletuse kohaselt lubanud ta kinnistu eelmisele omanikule M Ale, et ei tee seal midagi, kuni viimane elab. M A suri 2007.a ning hageja ei teinud veel aasta kinnistul midagi, kuna „aasta aega surnu asju ei puuduta“. Tunnistaja H P, kelle kodu Jüri-Madise paikneb Noore-Madisest 400 meetri kaugusel, ütlustest nähtuvalt ei ole viimase 15 aasta jooksul xxxxxx-xxxxxx midagi toimunud ning niikaua, kui tunnistaja mäletab, ei ole xxxxxxx-xxxxxxxx aastaringselt elatud.
13.Seega ei ole hageja xxxxxx-xxxxx kinnistul paiknevat elamut faktiliselt kasutanud ning tal puudub ka käesoleval ajal kinnistul paiknenud elamu taastamise suhtes selge seisukoht. Hageja ebaselgust kinnistu edasise kasutamisega seoses kinnitab kohtu hinnangul tema soovimatus kostja mistahes pakkumist kinnistu korrastamiseks, elamu taastamiseks või ehituseks vajaliku puitmaterjali hankimiseks isegi arutada. Kahtlemata on põlengu tagajärg ebameeldiv ja kurb vaatepilt, kuid hageja seotus xxxxxx-xxxxxx talukohaga ei olnud nii oluline, et ülemäärased emotsioonid võiksid takistada tema tegutsemist ning seeläbi ka tekitatud kahju selgepiirilist hindamast. Kohtu arvates on hageja kahjunõude
esitamisel lähtunud vaid soovitavast rahasumma suurusest, mitte kaalutletud vajadusest. Eeltoodust tulenevalt saab hagejale tekitatud kahju seisneda vaid temale kuulunud kinnisasja, mida ta seni ei ole oluliselt hooldanud ega ka kasutanud, väärtuse vähenemises.
14.Hageja on kohtule esitanud 1Partner Kinnisvara eksperthinnangu nr 0731/0510H, milles esitatud asjaolusid ja järeldusi kostja ei vaidlusta. Hindamistulemuste kohaselt on xxxxxxxxxxxxxx kinnistu turuväärtus 27.04.2010 seisuga 55 000 krooni ja eelduslik turuväärtus (juhul, kui kinnistul põlengut ei oleks toimunud) 335 000 krooni. Kinnistu väärtuse on vähenenud seega 280 000 krooni võrra. Eksperthinnangusse võiks suhtuda kriitiliselt, kuna tulekahjus hävinud hoone seisukorra hindamisel on hindaja lähtunud tellija esitatud ütlustest. Elamust on säilinud ainult üks ca veerand sajandit tagasi tehtud foto, samuti puuduvad nimetatud ehitise joonised. Enne põlengu toimumist kinnistul paiknevad hooned registrisse kantud ei olnud.
15.Eeltoodule vaatamata leidis kohus, et 1Partner Kinnisvara eksperthinnangu võib kinnistu väärtuse vähenemise hindamisel aluseks võtta. Hindajale oli teada hoone valmimisaasta, kasutatud materjal ning asjaolu, et elamus mingeid rekonstrueerimistöid ei teostatud. Eksperthinnangus sisalduvast hoone kirjeldusest nähtuvalt on hageja taluhoone seisukorra kohta esitanud objektiivseid andmeid. Hindaja on asunud seisukohale, et taluhoone siseviimistlus oli amortiseerunud või puudus, mistõttu kohtuistungil hageja poolt väidetud ja kostjas kahtlusi tekitanud parketipaigaldus hindamistulemusi ei mõjutanud. Tunnistajate E A ja H-M R ütlustesse xxxxxx-xxxxxxx elamu tulekahjueelse seisukorraga seoses suhtub kohus kriitiliselt, kuna nimetatud isikud on hoones viibinud või seda külastanud vaid üksikud korrad. Kinnistu hinnad on ajast ja asjaoludest johtuvalt alati väga suhtelised ning raskelt prognoositavad ka siis, kui kõik kinnistu kooseisu kuuluv ja hinnatav on säilinud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 280 000 krooni.
16.Vastavalt VÕS § 69 lg 1 peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades ning sama seaduse lg 2 kohaselt läheb solidaarsuskohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on A Kl juhul, kui ta hageja nõude täidab, tagasinõudeõigus J Si vastu.
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga või võrdselt või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama seaduse lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suures osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Viimane kostja poolt pakutud kompromissettepanek oli, et ta tasub 200 000 krooni, koristab kinnistult põlengu tagajärjel tekkinud prahi ja käitleb selle vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Hecon Ehituse hinnapakkumisest lähtuvalt on põlenud hoone lammutamise ja utiliseerimise maksumuseks 62 500 krooni. Seega on kostja pakkunud kompromissi, mis on ulatuselt sarnane hagi rahuldatud osaga. Eeltoodu tõttu ja juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja 2 jättis kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Meelis K apellatsioonkaebuse põhjendused
18.Kolmas isik M K palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud hageja kanda.
19.18.05.2010 tegi kohus määruse, millega kaasa menetlusse kolmanda isikuna kostja poolele J Si ja M K. Sisuliselt kohus kolmandaid isikuid menetlusse ei kaasanud ning kaasamine piirdus üksnes formaalselt kohtumääruse tegemisega. Kohus pidanuks väljastama kolmandatele isikutele ka hagimaterjalid, seni toimunud kohtuistungite protokollid jne. Samuti pidanuks kohus selgitama kolmandatele isikutele nende TsMS-st
tulenevaid õigusi ja kohustusi. Ka toimikust ei nähtu, et kohus oleks üldse kunagi kolmandatele isikutele hagimaterjalid väljastanud või andnud tähtaja hagile vastamiseks.
20.Asjaolu, et kolmanda isiku kaasamine oli kohtu poolt üksnes formaalne tegevus, kinnitavad ka istungite protokollid. Kolmas isik tutvus kohtuistungi protokollidega vahetult enne apellatsioonkaebuse esitamist, sest enne ta enda sellest õigusest midagi ei teadnud. Kohtu rikkumine seoses kolmandate isikute pelgalt formaalse kaasamisega on äärmiselt oluline rikkumine, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
21.Kõik istungite protokollid kinnitavad, et kohus rikkus tsiviilasja läbivaatamisel maakohtus TsMS § 400 lg 1 ja § 402 lg 4 sellega, et peale hageja (tema esindaja), kostja (tema esindaja) ära kuulamist, ei andnud kohus kordagi sõna kostja poolele kaasatud kolmandale isikule (M K). Lisaks ei vasta istungite protokollid TsMS nõuetele. Vahetult enne apellatsioonkaebuse esitamist tutvus apellant koos kostjaga tsiviilasja toimikuga ning ühtlasi palus endale elektrooniliselt väljastada kõik istungitel koostatud protokollid. Kolmas isik sai kostja nõustajalt teada alles toimikuga tutvumisel, et kohus pidanuks iga istungi järgselt teatama protokolli allkirjastamise aja ning märkima selle ka protokolli. Kolmas isik sai ka teada, et kohtul oli kohustus selgitada menetlusosalistele protokollile vastuväidete esitamise võimalust ning et kohtul oli kohustus sellise võimaluse tutvustamise kohta andmed kanda ka protokolli. Protokollides kajastatu ei vasta suurel määral tegelikkusele kostja ja tema esindaja poolt räägitu osas. Kuivõrd kolmandal isikul puudus maakohtus võimalus protokolle parandada, kuna kohus sellisest võimalusest ei teavitanud, on tal selleks võimalus avanenud alles apellatsioonimenetluses. Eeltoodu alusel ei saa istungite protokolle arvestada, kuivõrd neil puudub tõenduslik jõud just seetõttu, et protokollidesse kantu on ekslik ning eksimuse tõttu on kohus teinud järeldustelt ebaõige otsuse.
22.Kohtotsuse põhjendav osa ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kohaldamisele kuuluvate seaduste märkimata jätmine otsuse põhjendavas osas on oluline menetlusõiguse normi rikkumine.
23.Kohus väljastas kolmandale isikule kohtuotsuse 2-1 lehel klammerdatuna, hiljem selgus, et kohtuotsus on tegelikult 5-leheline. Kohus ei ole siiani kolmandale isikule otsust tervikuna väljastanud. Seega on maakohus võtnud kolmandalt isikult lisaks võimaluse otsust üldse vaidlustada. Kostja apellatsioonkaebuse põhjendused
24.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.
25.01.01.2010 jõustus AdvS § 40, mille lg-te 1 ja 3 alusel ei või advokaadibüroo kaudu või vahendusel õigusteenust osutada isik, kes ei ole advokatuuri liige. Eesti Advokatuuri kodulehelt nähtuvalt ei olnud hageja esindaja Henrik Kirsimäe advokatuuri liige ning seega ta ei saanuks õigusteenust osutada (kohtus esindamine) advokaadibüroo kaudu või selle vahendusel. Advokatuuri kodulehel kirjasolevate andmete järgi on H. Kirsimäe arvatud Eesti Advokatuuri liikmeks alles 02.11.2010. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Henrik Kirsimäe on Advokaadibüroo Legalia kaudu ja vahendusel hagejale õigusteenust osutanud järgmistel kohtuistungitel: 25.01.2010, 17.05.2010, 05.08.2010, 18.10.2010; samuti on H. Kirsimäe esitanud kohtusse Advokaadibüroo Legalia kaudu ja vahendusel hageja nimel ja eest menetlusdokumente. Henrik Kirsimäe saanuks olla hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel juhul, kui ta ei sidunuks ennast Advokaadibürooga Legalia. Käesolevas asjas on Advokaadibüroo Legalia andnud Henrik Kirsimäele volikirja hagejale õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo vahendusel ja selle kaudu ning nagu menetlusdokumentidest nähtub, ongi hagejale õigusteenust osutatud just nimelt advokaadibüroo vahendusel ja kaudu. Tegelikult ei saanuks H. Kirsimäe hagejale õigusteenust osutada advokaadibüroo vahendusel ja kaudu alates 01.01.2010, mil jõustus AdvS § 40 lg 3, kuivõrd H. Kirsimäe ei olnud advokatuuri liige alates 01.01.2010 kuni viimase H. Kirsimäe poolt tehtud menetlustoiminguni (kirjalike teeside esitamine
01.11.2010) ja kohtuotsuse tegemiseni. TsMS § 226 lg 1 järgi oli maakohtul kohustus kontrollida hageja esindaja esindusõiguse olemasolu eriti peale 01.01.2010, mil jõustus AdvS § 40 lg 3, mis sätestab selgesõnalise keelu advokaadibüroo vahendusel ja kaudu õigusteenuse osutamiseks isikul, kes ei ole advokatuuri liige. Maakohtul oli kohustus mitte lubada H. Kirsimäel menetluses hagejat esindada alates 01.01.2010, kuivõrd H. Kirsimäe ei olnud advokatuuri liige ning tema suhtes kehtis keeld õigusteenust osutada advokaadibüroo vahendusel ja kaudu. Maakohus jättis TsMS § 226 sätestatud kohustuse täitmata. Eeltoodu alusel ja tulenevalt TsMS § 226 lg-st 3 ei olnud hageja esindusõiguseta esindatud ulatuses menetluses osalenud, st et hageja on küll esitanud hagi 07.05.2009, kuid hageja ei ole esindatud olnud 25.01.2010 toimunud kohtuistungil, 17.05.2010 toimunud kohtuistungil, 05.08.2010 toimunud kohtuistungil, 18.10.2010 toimunud kohtuistungil, samuti ei ole hageja esitanud hagi täiendust, hageja kirjalikke teese jne. Käesolevas asjas ei ole võimalik ka olukord, kus hageja saaks kiita esindajana esinenud isiku (H. Kirsimäe) menetlustoimingud hiljem heaks, kuna sellise heakskiidu välistab AdvS § 40 lg 3.
26.Kohtuistungite protokollid ei vasta TsMS nõuetele. Kostja sai protokolli vaidlustamise võimalusest teada alles apellatsioonkaebuse esitamise eelselt oma nõustaja vahendusel. Kostja tutvus kõigi protokollidega enne käesoleva kaebuse esitamist ning leidis, et protokollides kajastatu ei vasta suurel määral tegelikkusele just istungil kostja ja tema esindaja poolt räägitu osas. Kuivõrd kostjal puudus maakohtus võimalus protokolle parandada, kuna kohus sellisest võimalusest ei teavitanud, on kostjal selleks võimalus avanenud alles apellatsioonimenetluses. Eeltoodu alusel ei saa istungite protokolle arvestada, kuivõrd neil puudub tõenduslik jõud just seetõttu, et protokollidesse kantu on ekslik ning eksimuse tõttu on kohus teinud järeldustelt ebaõige otsuse.
27.Kohus sisuliselt kolmandaid isikuid menetlusse ei kaasanud ning kaasamine piirdus üksnes formaalselt kohtumääruse tegemisega. Vaidlustatud kohtuotsus ei vasta TsMS nõuetele. TsMS § 442 lg 6 järgi tuleb kohtuotsuse resolutsiooni juures selgitada TsMS § 187 lõike 6 sisu. Käesoleval juhul maakohus seda teinud ei ole. Kohtotsuse põhjendav osa ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kohaldamisele kuuluvate seaduste märkimata jätmine otsuse põhjendavas osas on oluline menetlusõiguse normi rikkumine.
28.Kohus on otsuse põhjendavas osas analüüsinud hageja poolt esitatud 1Partner Kinnisvara eksperthinnangut nr 0731/051 OH ning kohus on selle eksperthinnangu alusel tuletanud summa 280 000 krooni, millises osas hagi rahuldati. Kohus on nimetatud eksperthinnangu puhul jätnud arvestamata kõik kostja väited eksperthinnangu kasutamise võimatuse kohta nimetatud tsiviilasjas. Kohus ise on leidnud, et eksperthinnangut käesolevas asjas võimalik kasutada ei ole, kuid üllatuslikult on kohus siiski eksperthinnangu hagi osalisel rahuldamisel aluseks võtnud. Nimetatud eksperthinnangut arvestada poleks saanud, kuivõrd ei teostatud ehitustehnilist ekspertiisi tuvastamaks hoone põlengujärgseks remontimiseks vajaminevat ulatust ja remontimise maksumust. Ekspertarvamusega ei saanuks arvestada ka seetõttu, et arvamus on koostatud 2 aastat hiljem peale põlengut. Kohus on õigesti märkinud, et kinnistu juures ei ole aastaid midagi tehtud ning kinnistu oli jäetud absoluutsesse hooletusse. Millegipärast kohus aga nende seisukohtadega ei arvestanud.
29.Kohus jättis tähelepanuta fakti selle kohta, et põlenud hoone näol oli tegemist ebaseaduslikult püstitatud hoonega, millel puudusid mis tahes projektid ning see oli kandmata isegi ehitusregistrisse. Kohus on otsuses küll sellele asjaolule viidanud, kuid kohus ei ole otsuses selgitanud, kuidas ebaseaduslikult püstitatud hoone osaline põlemine sai vähendada kinnistu väärtust. Jääb arusaamatuks, miks kohus väitis ühelt poolt, et eksperthinnanguga ei saa arvestada, teiselt poolt aga leidis, et selle saab siiski aluseks võtta. Seega on kohtuotsus vastuoluline ning ilmselgelt kuulub tühistamisele.
30.Kohus on ilmselt soovinud kohaldada VÕS § 132 lg 3, kuid on seda kohaldanud ebaõigesti. Kohus saanuks selle sätte järgi välja nõuda üksnes kahjuhüvitise, milleks saanuks olla asja parandamise mõistlikud kulud ning kulude kõrval vajadusel ka asja
võimaliku väärtuse vähenemise. Käesoleval juhul ei ole kohus välja mõistnud asja parandamise mõistlikke kulusid, seega ei saanuks kohus välja mõista ka hüvitist võimaliku väärtuse vähenemise eest. Kui asi ei olnud kahjustatud (kohus seda ei tuvastanud), ei saanuks kohus tuvastada ka asja väärtuse vähenemist.
31.Kohus on rahuldanud nõude, mida tegelikult hageja ei esitanud. Hageja palus välja nõuda kostjalt kahjuhüvitise. Hageja leidis, et käesolevas asjas oli tegemist põlengu tagajärjel tekkinud asja kahjustamisega ning taotletav kahjuhüvitis hõlmas asja parandamise mõistlikud kulud, st hüvitamisele kuuluv kahju võrdus hageja arvates kulutustega, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse seisukorda. Hageja kinnitas, et tegelikult soovib ta ehitada absoluutselt uue ja seejuures kivist hoone ning ka hageja poolt esitatud hinnakalkulatsioon oli esitatud arvestusega uue hoone ehitamiseks. Kohus on küll õigesti märkinud, et hageja on kahjunõude esitamisel lähtunud vaid soovitavast rahasummast, mitte kaalutletud vajadusest asja parandamiseks tehtavatest mõistlikest kuludest, kuid on hoolimata sellele, hagi rahuldanud. Kostja arvates ei saanuks kohus hakata iseseisvalt tuvastama asja väärtuse vähenemist mingi summa ulatuses (280 000 krooni) kuivõrd hageja ei olnud kohtule sellist nõuet esitanud. Kui kohus leidis, et hageja ei tõendanud mõistlikke kulutusi asja parandamiseks, tulnuks kohtul jätta hagiavaldus üldse rahuldamata, aga mitte rahuldata hagi osas, mida hageja ei taotlenud.
32.Tegelikult ei ole kinnistul ükski hoone n.ö maha põlenud nagu märgitud hagis. Tegelikult sai eluhoonest kahjustada üksnes üks nurk, s.o kuurialune osa (panipaik). Peale kustutustöid oli säilinud hoone katus, aknad, seinad, põrandad jne. Nagu eelpool apellant märkis, jättis hageja ise enda vara olukorda, kus vara kahjustus rohkem, kui põlengus. Vahetult peale põlengut oli elamul olemas katus ning põlenud oli hoonest ainult üks kuurialune (panipaik) nurk. Katus langes sisse alles lumerohkete talvede järel lume raskuse all 2 aastat hiljem peale põlengut. Peale põlengut ei sulgenud hageja uksi ega aknaid, mistõttu oli mahajäetud taluhoone avatud kõigile võõrastele. Käesolevas asjas puudub Päästekeskuse ekspertiisiakt selle kohta, et põlengu põhjustasid just nimelt kostja lapsed. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on küll kirjas, et Päästekeskuse töötajad tuvastasid, et põleng sai alguse hooletust lahtise tulega ümberkäimisest, kuid vastavat ekspertiisiakti koostatud ei ole. Puudub mistahes Päästekeskuse poolt koostatud ülevaatuse akt, milline kirjeldanuks üksikasjaliselt põlengujärgset olukorda kohapeal. Seega ei ole hageja tekkinud kahju tõendanud, kuivõrd ta ei ole esitanud ühtegi dokumenti (Päästekeskuse ekspertiisiakt, fotomaterjal jne), millised tõendaksid põlengujärgset olukorda. Põlengujärgne olukord on aga tähtis seetõttu, et kohus saaks kindlaks teha mõistlikud tarvilikud kulutused hoone taastamiseks.
33.Oluline on ka asjaolu, et hageja omandas kinnistu 100 000 krooni eest ning jättis omandatud kinnistu aastateks hooletusse. Hageja ei tõendanud, et ta teinuks kinnistul üldse mingeid töid, misläbi kinnistu väärtus suurenenuks. Asja arutamisel leidis tuvastamist, et tegelikult ei olnud hoones parkettpõrandaid, mingit sauna ega isegi poolikut saunaehitust ei olnud, hooned olid sisuliselt mahajäetud. Seega leiab olukorras, kus kinnistu oli omandatud 100 000 krooni eest ning peale omandamist oli see sisuliselt mahajäetud ja hoolitsemata (ka kindlustamata), ei saa mingil juhul rääkida kinnistu väärtuse vähenemisest 280 000 krooni võrra. Kohus on millegipärast jätnud selle asjaolu tähelepanuta. Kohus oleks pidanud hagi selle tõendamatuse tõttu jätma rahuldamata.
Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
34.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning jaotada menetluskulude kandmine poolte vahel võrdsetes osades või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
35.Esimeses astmes toimunud kohtumenetluse raames ei ole kostja kompromissina 200 000 krooni suurust pakkumist teinud. Selline pakkumine eeldab kohtuliku kompromissi
jõustumise järgselt nimetatud summas oleva kohustuse kohest täitmist. Terve esimeses astmes toimunud menetluse vältel ei esitanud kostja kompromissina ühtegi konkreetset tahtavaldust, mis vastaks eeltoodud tingimusele.
36.Samuti tegi kostja paljasõnalise ettepaneku, et ta kõrvaldab põlengu tagajärjel tekkinud kahjustused. Kostja ei ole väitnud, et käitleb kahjustused (lammutab) või prahi vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Kostja soov oli teostada need tööd omavahenditega vabas vormis ilma eriteadmisi omamata või vastavaid eeskirju järgida. Seevastu hageja viitas antud olemas olevatele nõuetele ning põhjendas sellest tulenevalt ka vastavate utiliseerimis- ja koristustööde teostamist pädeva ehitusettevõtja poolt. Seega ei saa ka kahjustuste likvideerimise osas tehtud pakkumist võtta tõsiselt.
37.Kostja ettepaneku kohaselt oli kostja nõus kompromissina tasuma hagejale 200 000 krooni maksegraafiku alusel igakuise maksega 500 krooni. See teeb maksegraafiku kestvuseks ca 33 aastat. Seega ei ole antud pakkumine kuidagi samaväärne või samas ulatuses, mis on kohtu poolt väljamõistetud ja koheselt täitmisele kuuluv ning sissenõutav nõude summa.
38.Kohus on ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigele seisukohale. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõigusnormi. Maakohtul puudus õiguslik alus menetluskulude poolte enda poolt kandmise määramiseks. Menetluskulude jaotamise osas kuulub kohaldamisele TsMS § 163 lg 1 ning menetluskulud tuleb jaotada poolte vahele võrdsetes osades või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Vastused apellatsioonkaebustele
39.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidles kolmanda isiku ja kostja apellatsioonkaebustele vastu, palus jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et arvestades apellatsioonkaebuste ulatust, on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta lõppjärelduses muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu lahendi paikapidavust hagi osalist rahuldamata jätmist puudutavas osas. Kostja ja kolmanda isikuna kaasatud M K apellatsioonkaebuste põhjal tuleb kontrollida maakohtu otsust hagi osalist rahuldamist puudutavas osas. Kuna ükski kaebajatest ei ole rahul menetluskulude jaotusega, tuleb kontrollida selles osas maakohtu lahendi seadusele vastavust.
41.Vastuseks Meelis K apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu kaebaja poolt maakohtu tegevusele tehtud etteheidetega ning ei pea võimalikuks nendega apellatsioonimenetluses arvestada. Toimikus ei ole jälgi sellest, et kaebaja oleks esitanud apellatsioonkaebuses loetletud maakohtupoolsete menetlusnormide rikkumiste põhjal TsMS § 333 lg-s 2 ettenähtud vastuväidet kohtu tegevusele. Sel põhjusel on kaebaja sama paragrahvi lg 3 järgi minetanud õiguse tugineda maakohtu poolsetele väidetavale menetlusnormide rikkumisele apellatsioonkaebuses. TsMS § 652 lg 6 sätestab, et apellatsiooniastmes ei või tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui sellele esimese astme kohtus õigel ajal vastuväidet ei esitatud. Toimikust nähtuvalt on kolmas isik osalenud kõigil maakohtu istungitel, v.a 04.03.2010 edasilükatud istung (tlk 39, 52, 59, 72, 110 ja 117). Istungite protokollidest nähtuvalt ei
ole kaebaja tõstatanud kohtusse ilmumisel pärast tema kolmanda isikuna kaasamist küsimust, miks talle hagimaterjale ei ole saadetud, samuti ei ole kaebaja avaldanud soovi muul põhjusel sõna võtta või oma seisukohta vaidluse osas avaldada (tlk 110-114 ja 117121). Ka puudub toimikus märge selle kohta, et kaebaja oleks istungite järgselt tundnud huvi protokollidesse kirjapandu kohta, taotlenud protokollide parandamist (TsMS § 53 lg 2) või väljendanud muul viisil maakohtu menetlustoimingute suhtes rahulolematust. Eeltoodu põhjal ei saa apellatsioonikohus kaebaja seisukohtadega TsMS § 652 lg-s 6 sätestatu tõttu arvestada.
42.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kostja etteheited hageja esindajal volituste puudumise kohta kohtukõne kirjalike seisukohtade esitamisel 01.11.2010, ei anna alust maakohtu otsust muuta. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda esindaja kaudu. Vastavalt TsMS § 218 lg 1 p-dele 1 ja 2 võib esindajaks olla lisaks advokaadile ka muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal magistrikraadi. Hageja esindaja volikiri asub toimikus lk-l 42 ning tema õiguslikku kvalifikatsiooni tõendav dokument lk-l 43. Hageja ei ole esindajal volituste puudumisele tuginenud ning esindaja osavõtt menetlusest hageja poolel ei saa kostja õigusi riivata. Asjaolu, et esindaja on mõned menetlusdokumendid esitatud advokaadibüroo blanketil ei muuda hageja poolt esindajale antud volitust kehtetuks.
43.Hageja nõude väidetava ebaselguse osas ei jaga kolleegium samuti kostja seisukohti. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus on mõistnud kahjuhüvitise vastavalt hageja nõudele õigesti välja üksnes kostjalt. Solidaarse kohustuse tekkimiseks pidanuks hageja hagiavalduse palvepunktis lisaks sõnale „solidaarselt“ märkima ka isikud, kelle vastu hageja A K kõrval oma nõude suunab. Kuna hageja menetluse jooksul kellelgi teise suhtes hagi rahuldada ei palunud, on kohus õigesti mõistnud kahjuhüvitise välja üksnes A Klt.
44.Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramise osas selgitab kolleegium, et delikt, mis seisneb kannatanule kuuluva asja kahjustamises alla 14 aastase isiku poolt, kelle teo eest vastutab tema vanem, on kvalifitseeritav VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 1 alusel ning kahju hüvitamise ulatust reguleerib sellisel juhul VÕS § 132. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). TsÜS § 54 kohaselt on ehitis kinnisasja oluliseks osaks, ning seetõttu ei saa ehitise hävimise korral rääkida selle taassoetamise maksumusest või turuväärtusest kui kahjust. Elamu põlenguga on kahjustatud kinnisasja ning võimalik on üksnes ehitise taastamine ning kahjuks saavad seega olla üksnes kinnisasja kui asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3). VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist ning see tähendab, et asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlike kulusid ning võimaliku väärtuse vähenemist. Kinnisasja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel seejuures oluline, kas soovitakse kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada (tulekahjus suures osas hävinud elamut taastada) või mitte. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamise all mõeldakse VÕS § 132 lg 3 kohaselt üldjuhul olukorda, kus kahjustatud asja väärtus jääb pärast kordategemist väiksemaks võrreldes väärusega, mis oli asjal enne selle kahjustamist. See, et kahjustatud asja taastamise kulu võib ületada asja kahjustamise eelset väärtust, ei anna iseenesest alust VÕS § 132 lg 3 teise lause kohaldamiseks. Kahjuhüvitise vähendamiseks annab põhjust VÕS § 132 lg 1
teine lause, mis sätestab, et kui asja väärtus oli hävimise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada (vt nt RKTK otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-155-05 p 19, 3-2-1-12108 p-d 15-18, 3-2-1-54-06 p-d 14 ja 15 ning 3-2-1-139-05 p 12).
45.Nõude lahendamisel on maakohus vääralt pidanud oluliseks hageja kahtlusi hoone taastamise kavatsustes ja lähtunud kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel kahjustatud ja kahjustamata asja turuhindade vahest, mida VÕS § 132 tegelikkuses ette ei näe. Kohus on võtnud aluseks kahjustatud kinnisaja hindamisakti (tl 75-95) ning jätnud ekslikult tähelepanuta hageja poolt hoone taastamise kulutuste suuruse kohta esitatud hinnapakkumise (tlk 57). Kohus on hindamisaktist lähtudes mõistnud välja kahjustatud ja kahjustamata kinnisasja turuhindade vahe 280 000 krooni (tlk 75), Hecon Ehituse OÜ hinnapakkumise kohaselt oleks aga hoone taastamine maksnud 960 456 krooni (tlk 57), millest hageja palus hoone amortisatsiooni arvestades välja mõista kõigest 500 000 krooni. Kuna hageja ei ole kohtuotsust vaatamata maakohtu ekslikule käsitlusele hagi osalise rahuldamata jätmise osas vaidlustanud ning kostja ei ole esitanud omalt poolt asjaolusid ega tõendeid, millest võiks teha järelduse, et hoone taastamine oleks võinud maksta veel vähem, kui maakohtu poolt väljamõistetud 280 000 krooni, puudub kolleegiumil alus maakohtu otsuse muutmiseks. Nõude lahendamisel VÕS § 132 alusel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid, ning seetõttu lasus kostjal TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohustus tõendada maakohtu menetluses neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad.
46.Hageja apellatsioonkaebuse osas märgib kolleegium, et maakohus on menetluskulude jaotamisel kasutanud hagi osalise rahuldamise puhuks antud õigust jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 163 lg-tes 1 ja 2 sätestatud võimaluse näol on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on diskretsiooni piire ületanud. Asjaolusid, mis selliseks seisukohaks alust annaks, kõnealusel juhul kolleegiumi arvates ei esine. Maakohus on menetluskulude poolte endi kanda jätmist põhjendanud ning kolleegium ei pea TsMS § 654 lg 6 juhindudes vajalikuks maakohtu arutluskäiku korrata. Menetluskulude jaotust oleks olnud põhjust muuta juhul, kui muuta oleks tulnud hagi rahuldamise proportsioone.
47.Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.