T R ́e hagi A K ja T E (E) vastu täitemenetluses kinkelepingu tagasi-võitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.01.2013.a otsus
Tsiviilasja hinnad apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A K ja T E (E) apellatsioonkaebus T R ́e vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja/vastuapellant): T R (isikukood:XXXXXXX; elukoht: XXXXX), tehinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe; Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant/ vastuapellatsioonkaebuse osas vastustaja): A K (isikukood: XXXXXXX; elukoht: XXXXXXXX); Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant/ vastuapellatsioonkaebuse osas vastustaja) T E (isikukood: XXXXXXX; elukoht: XXXXXXX), tehinguline esindaja A K
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 22.01.2013.a otsus tühistada osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja mõistis kostjatelt menetluskulud välja. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja mõistetakse A K ́lt T R ́e kasuks välja 353,76 eurot ja T E lt (E) T R ́e kasuks välja 353,76 eurot. Määrata, et väljamõistetud summade tasumisega viivitamise
Tsiviilasi nr: 2-12-37160 korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
2.2.Tunnistada kehtetuks A K ja T E (E) vahel 21.10.2011.a sõlmitud korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr 2013837) kinkeleping ja asjaõigusleping (notari ametitoimingute raamatu reg nr 1844).
2.3.Lugeda tuvastatuks T E (E) kohustus nõusoleku andmiseks kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 2013837 teisest jaost kanne, mille kohaselt on nimetatud kinnistu omanik T E ning A K kohustus nõusoleku andmiseks teha kinnistusregistri registriosa nr 2013837 teise jakku kanne, mille kohaselt on nimetatud kinnistu omanikuks A K . Käesolev kohtuotsus asendab poolte vastavasisulisi tahteavaldusi.
2.4.Tunnistada kohtuotsus TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel viivitamata täidetavaks, st kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist.
2.5.Kohtuotsus saata täitmiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale.
2.6.Jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Välja mõista A K ́lt T R ́e kasuks 353,76 eurot. Välja mõista T E lt (E) T R ́e kasuks 353,76 eurot. Määrata, et väljamõistetud summade tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
3.A K ja T E (E) apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.T R ́e vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.17.09.2012.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kinkeleping. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt I 14.12.2011.a jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-09-20589 hagejale välja 280 000 krooni (17 895,26 eurot). Hageja täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur 30.12.2011.a kostja I suhtes täitemenetlust nr 025/2012/912. 21.05.2012.a informeeris kohtutäitur hagejat täitemenetluse kulgemisest, võlgniku varatusest ja sellest, et viimane asjaolu on tingitud võlgniku poolt teostatud kinketehingust, samuti võimalusest võlgniku poolt teostatud tehing täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg-te 1 ja 2 ning § 189 lg 1 alusel tagasi võita. 21.10.2011.a sõlmitud korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga kinkis kostja I temale kuulunud korteriomandi (kinnistusregistriosa nr 2013837) oma emale kostjale II. Hageja taotles eelkirjeldatud tehingu kehtetuks tunnistamist TMS § 188 lg-te 1 ja 2 või alternatiivselt TMS § 189 lg 1 alusel ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-le 1 toetudes tehingueelse õigusliku olukorra taastamist.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-37160
Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 22.01.2013.a otsuse, millega rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 21.10.2011.a sõlmitud korteriomandi (kinnistusregistriosa nr 2013837) kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitoimingute raamatu reg nr 1844), ning luges tuvastatuks kostja II kohustuse nõusoleku andmiseks kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 2013837 teisest jaost kanne, mille kohaselt on nimetatud kinnistu omanik kostja II, ja kostja I kohustuse nõusoleku andmiseks teha kinnistusregistri registriosa nr 2013837 teise jakku kanne, mille kohaselt on nimetatud kinnistu omanikuks kostja I. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja kuludest kogusummas 1578,72 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõivudest kogusummas 300 eurot. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulude täies ulatuses kostjatelt väljamõistmine oleks viimaste suhtes ebaõiglane. Kohtutäituri poolt hagejale esitatud teatisest (t lk 28 – 29), kostjate poolt kohtule esitatud kirjalikust vastusest (t lk 52 – 56) ja kostja I poolt eelistungil antud selgitustest nähtuvalt on kostjate (eelkõige kostja I) puhul tegemist majanduslikult vähekindlustatud isikutega. Kohtumenetluses kostjad endale esindajat ei võtnud. Hagi vaieldamatut õiguslikku põhjendatust silmas pidades puudus ka hagejal möödapääsmatu vajadus advokaadist esindaja palkamiseks ja seeläbi oma menetluskulude suurendamiseks. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus õiglaseks jätta hageja lepingulise esindaja kulud osaliselt hageja enda kanda ja kostjatelt hageja kasuks välja mõista viimase poolt kantud kohtukulud 300 eurot ning lepingulise esindaja kulud 600 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt palusid kostjad teha vaidlustatavas osas uus otsus, millega mõistetakse kostjalt I hageja kasuks välja viimase poolt tasutud riigilõiv 300 eurot ja esindajakulud 300 eurot ning võimaldada kostjal I väljamõistetud menetluskulud tasuda hiljemalt 01.09.2013.a. Teise alternatiivina palusid kostjad mõista kostjatelt I ja II võrdsetes osades (s.o kummaltki 150 eurot) hageja kasuks välja viimase poolt tasutud riigilõiv 300 eurot ja võrdsetes osades (s.o kummaltki 150 eurot) hageja kantud esindajakulud 300 eurot ning võimaldada kostjatel I ja II tasuda väljamõistetud menetluskulud hiljemalt 01.09.2013.a. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus menetlusõigusnormi, jättes hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekirja kostjatele edastamata ja võimaldamata kostjatel selle osas oma seisukohta avaldada. Kohus saanuks otsusesse märkida üksnes menetluskulude jaotuse, aga mitte menetluskulusid välja mõista. Kuivõrd hageja 21.01.2013.a istungil menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ja kuludokumente ei esitanud, pidanuks hageja menetluskulusid taotlema eraldi menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §1741 lg-st 1 ei saa mingil viisil järeldada, et käesoleval juhul ei ole kohtul kohustust edastada menetlusosalise menetluskulude nimekirja enne otsuse tegemist ka teisele poolele arvamuse andmiseks. Seega oleks kohus pidanud juhinduma TsMS § 176 lg-st 1. Kohus mõistis menetluskulud välja kostjatelt solidaarselt, näitamata seejuures ära õiguslikku 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-37160 alust ja põhjendusi. Kostjate hinnangul oleks kohus pidanud lähtuma TsMS § 165 lg-st 1, mistõttu saanuks menetluskulud kostjatelt välja mõista kas võrdsetes osades või üksnes kostjalt I, kuna tema osales menetluses suuremas ulatuses – vaidlus puudutaski peamiselt kostjat I seonduvalt tema suhtes tehtud kohtuotsusega. Kostjad rõhutasid ka kohtus, et kostja II ei olnud teadlik kostja I suhtes tehtud kohtuotsusest või kohustusest hageja ees. Kostjate hinnangul tulnuks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostjad üritasid kohtuistungil ka kompromissi sõlmida, mille tulemusena oleks hageja riigilõivust pool tagasi saanud. Kostjad vaidlesid vastu ka hageja õigusabikulude põhjendatusele, leides, et hageja kulud õigusabile 600 euro ulatuses ei ole põhjendatud. Olemuselt lihtsa hagi koostamine ei saa kulutada nii palju töötunde. Nii eelmises kui ka käesolevas menetluses esindas hagejat sama advokaat, seega olid talle kõik asjaolud juba teada. Eeltoodu tõttu oleks kostjatelt põhjendatud välja nõuda 300 eurot. Kostjate hinnangul oleks hagi koostamiseks mõistlik aeg 5h 26min asemel 1h. Hageja taotlusele vastuse koostamisele kulunud aja (2h 42 min) eest kostjatelt hüvitist nõuda on äärmiselt ebaõiglane, kuna advokaadist esindaja pidanuks hagi koostama juba algselt põhjalikumalt ja tõendatult. Eelistungil osalemine 2h 39min ulatuses ei ole põhjendanud, kuna istung kestis 15min. Hageja ei ole ka märkinud, milliseid registripäringuid ta tegi, samuti ei lisandu nimetatud päringute eest makstavale tasule käibemaksu. Hageja esindaja ei ole tõendanud, et bensiinikulu olnuks 20 euro ulatuses, s.t märkimata on läbitud km-te arv ning ühele km-le kulunud kütuse liitrite arv ja maksumus. Seega olnuks põhjendatud kulutused riigilõiv ja esindajakulud 300 euro ulatuses. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus
6.Hageja esitas 19.03.2013.a vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulusid puudutavas osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 1878,72 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt on meelevaldne maakohtu seisukoht, mille kohaselt hagi õiguslikku põhjendatust silmas pidades puudus hagejal möödapääsmatu vajadus advokaadist esindaja palkamiseks. See on vastuolus TsMS-is sätestatud esindusõiguse ja lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohta käiva regulatsiooni ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 151. Maakohus on justkui üritanud väita, et õiguste subjekt peab ise olema võimeline tagama õiguskaitse – selline seisukoht ei ole põhjendatud ja on vastuolus senise õiguspraktikaga. Maakohus on ka vääralt lähtunud TsMS § 162 lg-st 4, tuginedes kostja I majanduslikule seisule, kuid jättes hindamata hageja majandusliku olukorra, mis muudab sellekohase kohtu hinnangu subjektiivseks ja põhjendamatuks. Samuti ei ole viidatud sätte eesmärk üldse kalduda kõrvale menetluskulude hüvitamise üldprintsiibist menetlusosaliste majandusliku ebavõrdsuse tõttu. Vastuseks kostjate apellatsioonkaebusele märkis hageja, et tema hinnangul on TsMS § 1741 lg 1 puhul tegemist protsessiõigusliku erinormiga, mis reguleerib menetluskulude väljamõistmist, ilma selleks vastaspoole seisukohta küsimata. Seega ei ole kostjate apellatsioonkaebus põhjendatud. Vastustajate seisukoht
7.Vastustajad vaidlesid vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-37160
Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse, vastuapellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb osaliselt, menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas, tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega jaotatakse menetluskulud teisiti ning mõistetakse kostjatelt hageja kasuks välja teistsugused summad. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on esitatud kaebused, st osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ning mõistis välja menetluskulud summaarselt. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ei kontrolli.
9.Menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel tuleb esmalt määrata, kelle kanda jäävad menetluskulud. Käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kuid mitte solidaarselt, vaid võrdsetes osades. Selline õiguslik tagajärg tuleneb TsMS § 165 lg-st 1. Kostjad ei osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses. Vaidlustatud tehing puudutas neid mõlemaid ning ka kostjate poolt menetlustoimingute tegemine ning avaldused ei anna seaduses sätestatud reeglist kõrvalekaldumiseks alust.
10.Kostjad leidsid, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, sest kostjad võtsid hagi koheselt õigeks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostjad esitasid hagile vastuse, milles nad vaidlesid selgesõnaliselt hagile vastu. Märkides oma vastuses muuhulgas ka seda, et hagejal tuleb tõendada, et kostjad on lähikondsed. Seega ei aidanud kostjad ka mitte kuidagi vaidluse lahendamisele kaasa, nõudes, et hagejal tuleb tõendada asjaolusid, mille osas mõistlik isik vastu ei vaidle. Kostjate puhul on tegemist ema ja tütrega. Ka kohtuistungil ei võtnud kostjad hagi selgesõnaliselt ja koheselt õigeks. Kuivõrd hagi rahuldamise osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, ei hinda ringkonnakohus õigeksvõtul põhinevat otsust sisuliselt, kuid kostjate avalduste alusel ei saa küll järeldada, et kostjad oleksid koheselt hagi õigeks võtnud. Nendel asjaoludel ei ole alust kõrvale kalduda seaduses sätestatud reeglist, mille kohaselt kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks lahend tehakse (TsMS § 162 lg 1).
11.Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus määras otsuses kindlaks ka selle, kui palju tuleb kostjatel hagejale menetluskulusid summaarselt hüvitada, ei ole põhjust seda osa otsusest välja jätta. Põhimõtteliselt on õige see kostjate väide, et kostjatele tuleb tagada võimalus väljendada oma seisukohta menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotluse osas. Kuid kuivõrd kostjad said oma seisukoha väljendada apellatsioonimenetluses, siis on nüüdseks tagatud kostjatele õigus olla kohtulikult ärakuulatud.
12.Kuivõrd kostjad vaidlustasid hageja kasuks menetluskulude väljamõistmist ka konkreetsete kululiikide osas, siis hindab ringkonnakohus ka konkreetseid kulusid. Hageja on märkinud oma menetluskulude osas, et hagi koostamisele ja sellele eelnenud õiguslikule analüüsile kulus 5 tundi ja 26 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on see liialt pikk aeg. Põhjendatud ajaks tuleb pidada 2 tundi. Esitatud hagi ei ole mahukas ega keeruline. Hagi on koostatud lühidalt, hagis ei ole tuginetud paljudele elulistele asjaoludele ning hagi esitamine ei eeldanud pikka hageja küsitlemist. Hagi puudutas sisuliselt vaid seda, et hageja kasuks oli kostjalt välja mõistetud rahasumma, mida ei suudetud täita ning selgus, et ainuke kostjale kuulunud varaese on võõrandatud. Vastava hagi koostamiseks ning sellega seotud toiminguteks ei saa kuluda professionaalsel õigusteenuse osutajal kindlasti mitte üle kahe tunni. Hageja märkis, et kostjate vastustele ning taotlustele vastamiseks kulus kokku 2 tundi ja 42 minutit. Sellist ajakulu ei saa põhjendatuks pidada. Kostjad ei toonud esile selliseid asjaolusid, mis oleksid eeldanud olulist lisatööd. Hageja esindaja oli vaid veidi varem
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-37160 koostanud hagiavalduse ning kogu vaidluse selle käigus endale selgeks teinud. Seetõttu saab põhjendatud ajakulu olla 20 minutit. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt mitte 2 tundi ja 39 minutit vaid 30 minutit. See ajakulu on põhjendatud. Muudest kuludest saab põhjendatuks lugeda kütusekulu suuruses 20 eurot. Menetlusdokumentide kohaselt töötab hageja esindaja Tallinnas ning kohtusse tuli sõita Raplasse. Vahemaad ja kütuse hindasid arvestades vastab see kütusekulu keskmisele kütusekulule. Põhjendatuks ei saa lugeda bürookulu, päringute tegemisele tehtud kulusid jms. Advokaadi teenuse tunnitasu peab hõlmama neid kulusid, mida advokaat oma teenuse osutamise käigus tavaliselt teeb. Põhjendatuks tuleb pidada ka riigilõivu väljamõistmist kokku summas 300 eurot. Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu suuruses 120 eurot (lisandub käibemaks) põhjendatud suuruseks. Seega tuleb kokku kostjatel hüvitada hageja esindaja töö 2,83 tunni ulatuses, so 407,52 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv summas 300 eurot ehk kokku 707,52 eurot. Kuivõrd kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades, tuleb kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista 353,76 eurot.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.