Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
30.12.2010 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviiasja number
2-09-20589
Hagi ese Hagi hind
Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue 500 000 krooni
Menetlusosalised
Hageja: Tõnu Roolaan xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxxxx xx Esindaja: Henrik Kirsimäe Advikaadobüroo Legalia Tallinn, Narva mnt.13 Kostja: Anneli Kärme xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xx.x Esindaja: Raul Rähni xxxxxxxxxxx Kolmandad isikud kostja poolel: Meelis Kärme xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xx.x Jaanika Staub xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxx xx.xx-x
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Anneli Kärme’lt (xxxxxxxxxxx) Tõnu Roolaan’e (xxxxxxxxxxx) kasuks 280 000 (kakssada kaheksakümmend tuhat) krooni.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjades nr.2-09-20589 jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 25.06.2008.a. toimus hagejale kuuluval kinnistul asukohaga xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx tulekahju, milles sai kahjustada kinnistul paiknenud elamu. Tulekahjuga seoses alustati Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalmenetlus nr.xxxxxxxxxxx. Eeluurimise käigus on kindlaks tehtud tulekahju põhjustanud isikud ja nende süü. Põleng sai alguse lahtise tulega ümberkäimisel ning kriminaalasja lõpetamise määrusega on tõendamist leidnud, et see tekkis otseselt kostja alaealiste laste T ja A K tegevuse tagajärjel. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama VÕS § 1043 ja 1053 lg.1 alusel. Hageja on seisukohal, et temale tekitatud kahju ulatus on vähemalt 500 000 krooni. Tulekahjust kahjustada saanud hoone oli enne põlengut elamiskõlbulik, mida kinnitavad kohtuistungil ärakuulatud tunnistajate ütlused. VÕS § 132 lg.3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahjustatud hoone parendamise kulude suurus on tõendatud Heconi Ehitus OÜ hinnapakkumisega /t.l.57/, millest nähtub, et samaväärse elamiskõlbuliku hoone ehitamise kulud ulatuvad 960 456 kroonini. Kuna hävinud hoone taastamine samal kujul ei ole enam võimalik, tuleb VÕS § 132 lg.3 teise lause kohaselt (kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas) maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg.1, so tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kahju hüvitamisel tuleb arvestamata jätta võimalik uusehitusega kaasnev lisaväärtus. Hagejale kuuluva hoone kahjustamisega vähenes temale kuuluva kinnistu väärtus 285 000 krooni võrra, milline asjaolu nähtub eksperthinnangust /t.l.89/. Hageja hinnangul saavad antud juhul olla mõistlikud kulud need, mis on vajalikud kahjustada saanud taluhoone mahtudele vastava elamiskõlbuliku hoone rajamiseks. Heconi Ehitus OÜ hinnapakkumisest tulenevalt saab nendeks kuludeks pidada tööjõu kulu summas 378 900 krooni ning hagejale võimaliku lisaväärtuse välistamiseks materjalikulu, mis vastaks hoone endisele väärtusele, so 285 000 krooni. Kokku seega 675 456 krooni. Hea usu põhimõttest lähtuvalt on hageja esitanud nõude tegelikust kahjust väiksemas ulatuses, so summas 500 000 krooni. Kostja seisukoht Kostja võtab õigeks, et on lapsevanemana kohustatud hüvitama hagejale oma alaealise lapse poolt tekitatud kahju. Kostja leiab, et hagejale tekitatud kahju suuruse hindamisel saab lähtuda 1Partner Kinnisvara poolt koostatud ekspertarvamusest, millega on tuvastatud hagejale kuuluva kinnisasja väärtuse vähenemine. Tules kahjustada saanud eluhoone oli vana, amortiseerunud ja aastaringseks elamiseks tõenäoliselt kõlbmatu, kuna seda ammu selleks ei kasutatud. Kompromissina on kostja pakkunud hagejale hüvitist 200 000 krooni ning lisaks sellele valmis korrastama kinnistu tulekahju-järgsest prahist.
Tuvastatud asjaolud 25.06.2008.a. toimus xxxxxxxx vallas xxxxxxxxxx xxxxx asuval hagejale kuuluval xxxxx-xxxxxx kinnistul /t.l.5/ tulekahju. Sündmuse suhtes alustati kriminaalmenetlus nr.xxxxxxxxxxx. Lääne Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest /t.l.9-10/ nähtuvalt põles kinnistul paiknenud tühi maja. Tuli sai alguse hooletust lahtise tulega ümberkäimisest. Kohtueelsel menetluses leidis tõendamist, et tulekahju tekkis T K ja J S tegevuse tagajärjel, kes valasid hoones sees paiknenud plastmasslauale bensiini ja süütasid selle põlema. J S ja T K on tunnistanud oma süüd KarS § 205 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, so võõra asja rikkumises ja hävitamises ettevaatamatusest. Kuna J S ja T K ei olnud kuriteo toimepanemise ajal kriminaalvastutuse ealised, on menetlus nende suhtes lõpetatud KrMS § 199 lg.1 p.1 ja 200 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik selle hüvitama. VÕS § 1045 lg.1 p.5 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 1053 lg.1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostjad. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud kahju hüvitamist nõudma J S ja T K vanemailt. VÕS § 65 lg.2 tulenevalt on tegemist J S ja T K vanemate solidaarsuskohustusega, mille täitmist võib õigustatud isik sama seaduse lg.1 kohaselt nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on esitanud hagi T K ema Anneli Kärme vastu. Kostja tunnistab oma kohustust T K poolt tekitatud kahju hüvitada ning on teinud hagejale kompromissettepanekuid, millised seonduvad eelkõige põlegu tagajärgede likvideerimise ning tulekahjus kannatada saanud hoone taastamisega. Hageja on igasugused praktilise abi ettepanekud järjekindlalt tagasi lükanud, leides, et „ see abipakkumine oli suusõnaline akustiline müra...ma ei taha, et seal võõrad inimesed käivad“ /t.l.118/. Hageja taotleb rahalist hüvitist ja on hinnanud temale tekitatud kahju suuruseks 675 456 krooni, vähendades oma nõuet väidetavalt hea usu põhimõttest lähtuvalt 500 000 kroonile. Oma nõude suuruse määratlemisel lähtub hageja 1Partner Kinnisvara eksperthinnangust /t.l.75-95/ ja Heconi Ehituse hinnapakkumisest /t.l.57/. Kostja leiab, et kahju suuruse määratlemisel saab lähtuda vaid eksperthinnangust kinnistu väärtuse vähenemisele, kuna hageja omand, mida õigusvastaselt kahjustati oli kinnisasi. Kinnistu väätuse langusest ning kahjustatud elamu põlengueelsest olukorrast lähtuvalt peab kostja õiglase hüvitise suuruseks 200 000 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kõnesoleval juhul tuleb tekitatud kahju hindamisel lähtuda asjaolust, et kahjustatud varaks oli hageja kinnisasi. VÕS § 127 lg.1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud.
Tunnistaja H P ütlustest /t.l.110-112/ ning hageja seletusest nähtuvalt käis viimane temale kuuluval kinnistul väga harva, mistõttu ei saa xxxxx-xxxxxx talukohta pidada isegi mitte hageja või tema perekonna suvituskohaks. Hageja seletuse kohaselt lubanud ta kinnistu eelmisele omanikule M A, et ei tee seal midagi, kuni viimane elab. M A suri 2007.a. ning hageja ei teinud veel aasta kinnistul midagi, kuna „aasta aega surnu asju ei puuduta“/t.l.117/. Tunnistaja H P, kelle kodu xxxx-xxxxxx paikneb xxxxx-xxxxxxxx 400 meetri kaugusel, ütlustest nähtuvalt ei ole viimase 15 aasta jooksul xxxxx-xxxxxxx midagi toimunud ning niikaua, kui tunnistaja mäletab, ei ole xxxxx-xxxxxxx aastaringselt elatud /t.l.111-112/. Seega ei ole hageja xxxxx-xxxxxx kinnistul paiknevat elamut faktiliselt kasutanud ning tal puudub ka käesoleval ajal kinnistul paiknenud elamu taastamise suhtes selge seisukoht: „Mitte pidevaks elamiseks ei taha maja taastada, kuid aeg-ajalt aasta ringi tahaks seal käia“ /t.l.52/, „Võib-olla palk ei ole kõige õigem materjal, võib-ola teeks nüüd kivist“ /t.l.54/, „Minust ei ole tegijat ja noored ei ole huvitatud. Ma loobun aktiivsest tegevusest sealkandis....ma ei ehita enam midagi...Lapsed on hõivatud ja praegu ei soovi me ehitama hakata“ /t.l.118/. Hageja ebaselgust kinnistu edasise kasutamisega seoses kinnitab kohtu hinnangul tema soovimatus kostja mistahes pakkumist kinnistu korrastamiseks, elamu taastamiseks või ehituseks vajaliku puitmaterjali hankimiseks isegi arutada. Kahtlemata on põlengu tagajärg ebameeldiv ja kurb vaatepilt, kuid hageja seotus xxxxx-xxxxxx talukohaga ei olnud nii oluline, et ülemäärased emotsioonid võiksid takistada tema tegutsemist ning seeläbi ka tekitatud kahju selgepiirilist hindamast. Kohtu arvates on hageja kahjunõude esitamisel lähtunud vaid soovitavast rahasumma suurusest, mitte kaalutletud vajadusest /t.l.40/. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale tekitatud kahju saab seisneda vaid temale kuulunud kinnisasja, mida ta seni ei ole oluliselt hooldanud ega ka kasutanud, väärtuse vähenemises. Hageja on kohtule esitanud 1Partner Kinnisvara eksperthinnangu nr.0731/0510H /t.l.75-95/, milles esitatud asjaolusid ja järeldusi kostja ei vaidlusta. Hindamistulemuste kohaselt on xxxxx-xxxxxx kinnistu turuväärtus 27.04.2010.a. seisuga 55 000 krooni ja eelduslik turuväärtus (juhul, kui kinnistul põlengut ei oleks toimunud) 335 000 krooni. Kinnistu väärtuse on vähenenud seega 280 000 krooni võrra. Eksperthinnangusse võiks suhtuda kriitiliselt, kuna tulekahjus hävinud hoone seisukorra hindamisel on hindaja lähtunud tellija esitatud ütlustest /t.l.80/. Elamust on säilinud ainult üks ca veerand sajandit tagasi tehtud foto /t.l.55/, samuti puuduvad nimetatud ehitise joonised /t.l.54/. Enne põlengu toimumist kinnistul paiknevad hooned registrisse kantud ei olnud. Eeltoodule vaatamata leiab kohus, et 1Partner Kinnisvara eksperthinnangu võib kinnistu väärtuse vähenemise hindamisel aluseks võtta. Hindajale oli teada hoone valmimisaasta, kasutatud materjal ning asjaolu, et elamus mingeid rekonstrueerimistöid ei teostatud. Eksperthinnangus sisalduvast hoone kirjeldusest /t.l.80/ nähtuvalt on hageja taluhoone seisukorra kohta esitanud objektiivseid andmeid. Hindaja on asunud seisukohale, et taluhoone siseviimistlus oli amortiseerunud või puudus, mistõttu kohtuistungil hageja poolt väidetud ja kostjas kahtlusi tekitanud parketipaigaldus hindamistulemusi ei mõjutanud. Tunnistajate E A ja H-M R ütlustesse xxxxx-xxxxxx elamu tulekahjueelse seisukorraga seoses suhtub kohus kriitiliselt, kuna nimetatud isikud on hoones viibinud või seda külastanud vaid üksikud korrad. Kinnistu hinnad on ajast ja asjaoludest johtuvalt alati väga suhtelised ning raskelt prognoositavad ka siis, kui kõik kinnistu kooseisu kuuluv ja
hinnatav on säilinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 280 000 krooni. Vastavalt VÕS § 69 lg.1 peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades ning sama seaduse lg.2 kohaselt läheb solidaarsuskohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on Anneli Kärmel juhul, kui ta hageja nõude täidab, tagasinõudeõigus Jaanika Staubi vastu. TsMS § 163 lg.1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga või võrdselt või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama seaduse lg.2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suures osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Viimane kostja poolt pakutud kompromissettepanek oli, et ta tasub 200 000 krooni, koristab kinnistult põlengu tagajärjel tekkinud prahi ja käitleb selle vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Hecon Ehituse hinnapakkumisest lähtuvalt on põlenud hoone lammutamise ja utiliseerimise maksumuseks 62 500 krooni /t.l.57/. Seega on kostja pakkunud kompromissi, mis on ulatuselt sarnane hagi rahuldatud osaga. Eeltoodu tõttu ja juhindudes TsMS § 163 lg.1 ja 2 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.