Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Randmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2011. a Kentmanni 13, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-30528
Tsiviilasi
S OÜ hagi NZvastu võlgnevuse 447,38 euro (7000 krooni), intressi 82,12 euro (1284,85 krooni), sissenõutavaks muutunud viivise 126,67 euro (1981,91 krooni), viivise 0,29% alates hagi esitamisest 28.09.2010 ja menetluskulude väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
447,38 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja S OÜ (rk XX, asukoht XXX); hageja esindaja Pärtel T ; Kostja NZ(ik XXX, elukoht XXX)
esindajad
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks, sest kohus menetles hagi lihtmenetluses. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib
esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja. Asjaolud ja hageja nõue S OÜ esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 09.07.2010.a tehti võlgnikule makseettepanek, mis on kätte toimetatud 23.07.2010.a. 30.07.2010.a on võlgnik makseettepanekule esitatud vastuväite. 08.09.2010.a määrusega andis kohtunikuabi asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule. 28.09.2010.a. esitas S OÜ Harju Maakohtule hagi NZ vastu võlgnevuse 447,38 euro (7000 krooni), intressi 82,12 euro (1284,85 krooni), viivise 126,67 euro (1981,91 krooni), viivis 0,29% alates hagi esitamisest 27.09.2010 ja menetluskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omab S OÜ domeeni isePankur.ee, mille kaudu on võimalik sõlmida väikelaenulepinguid. 27.01.2010.a. registreeris ennast isePankur.ee kasutajaks kostja NZ ning allkirjastas digitaalselt kasutuslepingu. Samal kuupäeval avaldas kostja soovi saada laenu. 11.02.2010.a. sõlmiti laenuleping, millega laenati kostjale kokku 7000 krooni 15 kuuks aastase intressiga 32.94%, kusjuures kostja kohustus tegema esimese tagasimakse 15. märtsil 2010.a. laenu vahendanud hageja arvelduskontole. 17.02.2010.a. kanti laen üle kostja kontole Nordea Pangas numbriga 17002680686. Esimesest lepingust tulenev esimene tagasimakse muutus lepingu alusel sissenõutavaks 15. märtsil 2010.a. ja teine tagasimakse vastavalt 15. aprillil 2010.a. Kostja ei olnud 15. maiks 2010.a. kumbagi tagasimakset teinud. Laenulepingute üldtingimuste p 8.5. kohaselt kaotab laenulepingu fikseeritud maksegraafik automaatselt kehtivuse, kogu laenusumma muutub sissenõutavaks ja laenuandjal on õigus nõuda koheselt kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist, kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu. Seega muutusid laenulepingud täielikult sissenõutavaks 15. mail 2010.a. Hagi esitamise hetkeks on lepingute lõppemise järgne põhiosa- ja intressivõlgnevus 8284.85 krooni (529,50 eurot). Alates
Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ning toimiku materjalidega, asub seiskohale, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele Poolte vahel on vaidlus selles osas, et kas kostja on hagejalt laenu saanud või mitte. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta hagejalt laenu saanud. Hageja on esitanud kohtule tõenditena maksekorralduse laenu summas 7000 krooni väljamakse tegemise kostja kontole kohta (tlk 43). Kohtu poolt kogutud tõend – Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali tõend 4. maist 2011.a. tõendab, et 18.02.2011.a. on kostja kontole laekunud OÜ S poolt 7000.- krooni. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et kostja on hagejalt hagiavalduses märgitud summas laenu saanud. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 sätestatule tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse laenusumma tagasi maksta täitmata, mistõttu on ta kohustust rikkunud. Kohus nõustub hagejaga, sest kostja vastupidist tõendanud ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled on lepingu p 5.2 kokku leppinud viivise määras 0,20 % tasumata laenusummalt päevas. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt perioodi 15.03.2010.a.-27.09.2010.a. eest summas 126,67 eurot ja alates hagi esitamisest, s.o 28.09.2010.a. 0,29 % päevas summalt 447,38 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja viivitas kohustuse täitmisega, on põhjendatud kostjalt viivise summas 126,67 euro väljamõistmine perioodi 15.03.2010.a.-27.09.2010.a. eest ja sealt edasi alates 28.09.2010.a. kuni nõude täitmiseni viivis summas 0,20% põhinõudelt päevas, kuna hageja ei ole tõendanud, kust tuleneb viivisemäär 0,29% päevas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.