OÜ Stribog hagi OÜ Maadlex 114 905.80 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7 343.82 eurot (114 905.80 krooni)
vastu
võlgnevuse
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. jaanuari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Maadlex apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – OÜ Maadlex (registrikood: 10108997), esindaja Igor Košmerinski Vastustaja (hageja) – OÜ Stribog (registrikood: 11010591), esindaja Silver Peepmaa
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Viru Maakohtu 27. jaanuari 2010 otsuse resolutsiooni p 1.1 ja lugeda OÜ Stribog poolt 15.09.2004 töövõtulepingu nr 5 alusel teostatud tööde garantiiaja alguseks 10.09.2005 ning osaliselt resolutsiooni p 1.2 õiguslikke põhjendusi.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ja ringkonnakohtus OÜ Maadlex kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Stribog esitas 06.02.2006 kohtule hagi OÜ Maadlex vastu, milles palus lugeda hageja poolt 15.09.2004 töövõtulepingu nr 5 alusel teostatud tööde vastuvõtmise kuupäevaks kostja poolt ja garantiiaja alguseks 01.08.2005 ning mõista välja kostjalt hageja kasuks 114 905.80 krooni. 16.04.2009 kohtuistungil täiendas hageja hagi viivisenõudega summas 57 452 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.09.2004 töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja teostama kostjale kuuluva majoneesitsehhi juurdeehituse ehitustööd. Esialgselt pidid tööd olema teostatud perioodil 01.10.2004 kuni 01.04.2005. 22.10.2004 muutsid pooled lepingut ning ehitustööde alguseks nimetati 25.10.2004. 08.02.2005 peatasid pooled tööde teostamise kuni soodsate ilmastikuolude saabumiseni. Pooled kooskõlastasid mitmetel kordadel täiendavate lisatööde tegemise: 14.04.2005, 16.06.2005, 07.07.2005. Pooled kooskõlastasid ka pärast tööde teostamist ülejäävate metalltalade juppide maksumuse. Hageja esitas kostjale 2005 juuli esimesel poolel teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 8 ja 9, kuid kostja keeldus neile alla kirjutamast. Hageja esitas aktid kostjale teistkordselt 01.08.2005 ja lisas ka arve nr 5/2005 summas 114 905.80 krooni. Kostja keeldus akte allkirjastamast ning arvet ei tasunud. 16.08.2005 toimus fassaadi ülevaatus, kuhu kostja kohale ei tulnud. Kostja saatis hagejale augustis 2005 enda ehitusjärelevalve esindaja L.P. õiendi selle kohta, et hageja tehtud tööd vastavad projektile ning on kooskõlas ehitusnormidega. 30.08.2005 saatis hageja kostjale veelkord palve allkirjastada tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 8 ja 9 ning tasuda tööde eest. 06.10.2005 saatis kostja hagejale kirja, et ei võta töid vastu enne, kui 11 ehituslikku puudust on kõrvaldatud. Kostja viitas lepingu p-le 7.4, mis reguleerib garantii ajal ilmnenud puuduste kõrvaldamist. 21.11.2005 saatis hageja kostjale kirja, milles lubas garantii ajal puudused kõrvaldada, kuid nõudis tööde vastuvõtmist ning tööde eest tasumist. Kostja kirjale ei vastanud.
2.Kostja tunnistas hagi summas 15 083.94 krooni. Kostja väitis, et lepingus ei olnud lepitud kokku kõiki olulisi asjaolusid. Hageja on lepingu p-s 5.1 võtnud kohustuse esitada kostjale arved osade kaupa. Hageja esitas aga koondarve ning kohustas kostjat selle korraga tasuma, millega kostja ei nõustu. Kostja leidis, et kui ta kirjutaks aktidele nr 8 ja 9 alla, võtaks ta need tööd hagejalt vastu. Ta ei soovi seda teha, sest osa töid (estakaadi seinad, katus, uksed-aknad, siseviimistlus, sh põrandad) ei ole teostatud projekti kohaselt ja osa töid on tegemata. Tehtud
töödes on puudused. Objekt ei vasta toiduainetetööstuse tootmishoonele kehtestatud nõuetele ning kostja ei saa hoonele kasutusluba. Kuna kostja on kasutanud VÕS § 646 lg-s 1 sätestatud õigust ja nõudnud töö vastavusse viimist lepingutingimustega, on ta õigustatud tuginedes VÕS § 101 lg 1 p-le 2 mitte tasuma tööde eest, mis on tegemata või on teostatud puudustega. VÕS § 637 lg 3 alusel ei ole hageja nõue muutunud 99 821.86 krooni ulatuses sissenõutavaks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2010 otsusega hagi osaliselt ning luges OÜ Stribog poolt 15.09.2004 töövõtulepingu nr 5 alusel teostatud tööde garantiiaja alguseks 01.08.2005 ja mõistis välja OÜ-lt Maadlex OÜ Stribog kasuks 114 905.80 krooni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt andis töövõtja (hageja) tuginedes töövõtulepingu p-le 7.3 töödele 2-aastase garantii, arvates objekti ekspluatatsiooni vastuvõtmise akti allakirjutamise päevast. Kuna hoone oli ekspluatatsioonis juba enne 01.08.2005, saab kohus lähtuda ainult ekspluatatsiooni vastuvõtmise faktist, mitte aga aktile allakirjutamise päevast. Kuna kostja ei ole aktile alla kirjutanud, ei ole mõistlik tekitada alla kirjutamisest keeldumisest garantiiaja alguse viivitust, mis võiks pikeneda määramatule ajale ja mille tõttu saaks hagejale esitada nõudeid juba ekspluatatsioonis oleva ehitise vananemise tõttu. Kostja väite, et garantiiaja arvutamine alates 01.08.2005 oleks vale, sest hageja eesmärk on olnud kõrvale hiilida lepinguga võetud kohustuste täitmisest, lükkab ümber hageja 21.11.2005 kiri kostjale, kus hageja lubab puuduste kõrvaldamise teostada garantiiaja jooksul, kostja aga keeldub garantiiaja algust määramast üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamisest keeldumisega. Kuna akt tööde üleandmiseks-vastuvõtmiseks oli kostjale mitmel korral edastatud (viimati 01.08.2005) ning kostja ei vaielnud vastu, et objekt oli sel ajal juba ekspluatatsioonis ja puudused ei takistanud ekspluatatsiooni, on mõistlik lugeda garantiiaja alguseks aeg, mil kostjale teistkordselt akt esitati, s.o 01.08.2005. VÕS § 646 lg 1 näeb ette kostja õiguse nõuda töö vastavusse viimist lepingutingimustega. Kostja on esitanud kohtule kirja hagejale (tl 84-85), milles ta loetleb majoneesitsehhi juurdeehituse defektid ja taotleb nende kõrvaldamist 1. novembriks 2005. Lugedes garantiiaja alguseks 01.11.2005, on kostja esitanud oma nõude hagejale garantiiaja jooksul. Konkreetsete defektide olemasolust tingituna ei ole kostja vastuhagi esitanud. Kostjal oli õigus tuginedes VÕS §-dele 116 ja 655 lepingust taganeda või see üles öelda. Kostja seda ei teinud. Kostja on tunnistanud, et lepingus ei olnud fikseeritud kõiki ehitamisega seotud asjaolusid, seega oli see sõlmitud ebatäpselt, puudulikult. See aga ei takistanud ekspluatatsiooni. Lepingu p 5.1 järgi toimub tasumine teostatud tööde eest vahevormide 3 ja töövõtja esitatud arvete alusel. Lepingus ei ole kirjas, et vahevormide 3 järgi tasumine välistaks töövõtja arvete alusel tasumise. Seega ei ole lepinguga vastuolus, et hageja esitas tööde eest arve ühekorraga. Kostjal tuleb täita lepinguline kohustus arve tasumiseks tuginedes VÕS §-le 76. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-16-06 samuti märkinud, et ehitise kasutuselevõtmisega tuleb ehitis lugeda vastuvõetuks ning kostja on kohustatud hagejale tasuma. Kohus märkis, et kostja on esitanud hagejale õigeaegselt puuduste kõrvaldamise taotluse. Kui hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud, on kostjal õigus seda jätkuvalt nõuda. Viivisenõude jättis kohus rahuldamata, kuna pooled ise on sõlmitud lepingu ebakorrektsusega tekitanud teineteisele arusaamatusi lepinguliste kohustuste mõistmisel ja täitmisel ning kohus ei pea õiglaseks poolte endi taotletud menetluse pikendamise tõttu viivisenõuet rahuldada. Samadel põhjustel jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Maadlex esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27. jaanuari 2010 otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtusse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud täielikult tähelepanuta kostja vastuväited ja lähtunud valest materiaalõigusnormist. Pooled sõlmisid 15.09.2004 töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja teostama kostjale kuuluva majoneesitsehhi juurdeehituse tööd. Tööd pidid olema teostatud perioodil 01.10.2004 kuni 01.04.2005. Pooled muutsid korduvalt lepingu täitmise tähtaegu ja tööde nimekirja. Hageja omapoolseid kohustusi ei täitnud ja jättis tööd täies mahus teostamata. Kuna tööd olid teostamata, keeldus kostja tööde lõpetamise akte allkirjastamast ja viimast arvet tasumast. Viimane arve oli koondarve paljude tööde eest ja eeldatavasti koostatud sellisena just selleks, et hiilida kõrvale puuduste kõrvaldamisest. Osa töid on kuni tänaseni üle andmata ja osaliselt ka teostamata; 2) pakkus kostja hagejale kompromissi, et leping lõpetatakse ja kostja tasub arve osaliselt, kuid hageja keeldus kompromissist; 3) tuvastati kohtuistungil, et hoonel puudub kasutusluba ja hagejal ei ole ehitustööde päevikut ega ehituse täitedokumentatsiooni. Ehituse saab lugeda lõpetatuks ja tööd üle antuks ainult juhul, kui üle on antud ka kogu ehitust puudutav dokumentatsioon. Dokumentatsiooni üle andmisega viivitamisega tekitab hageja kostjale jätkuvalt probleeme, kuna dokumentide puudumine ei võimalda saada hoonele kasutusluba. Vale on kohtu seisukoht, et ainuüksi hoone kasutusele võtmine tähendab ehitise vastuvõtmist ja seega ka tasumise kohustust; 4) ei ole kostja väitnud, nagu puuduks tal üldse kohustus tasuda lepingujärgsete tööde eest. Hageja on jätnud lepingujärgsed tööd teostamata ja kostjal puudus nimetatud tööde eest tasumise kohustus. Isegi kui lähtuda eeldusest, et kostjal tekkis kohustus tasuda tööde eest seoses sellega, et kohus leidis nagu oleks hoone kasutusele asumisega kostja tööd vastu võtnud, on kostjal õigus, viidates puudustele, keelduda arve tasumisest; 5) ei saa nõustuda kohtu otsusega, et garantiiaja alguseks tuleb lugeda 01.08.2005. Tööd on hageja poolt siiani lõpetamata ning garantiiaja alguseks saab olla üksnes hetk, millal teostatud tööd on kostjale üle antud (sh ka ehitust puudutav dokumentatsioon).
5.OÜ Striborg vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kostja ei täpsusta, millised tööd on hageja teostamata ja üle andmata jätnud, seega on tegemist paljasõnalise ja sisutu väitega; 2) ei ole kostja hagejale kompromissi pakkunud. Hageja on püüdnud kompromissi saavutada, kuid kostja esitatud nõuded ei olnud seotud vaidluse objektiga ja ületasid mõistlikkuse piirid; 3) kinnitas hageja 18.12.2009 kohtuistungil, et ei saa esitada ehitustööde päevikut ja täitedokumentatsiooni, sest need on kostjale üle antud. Antud asjaolu kostja istungil ei vaidlustanud. Väitega, et dokumentatsiooni üle andmata jätmine ei võimalda taotleda hoonele kasutusluba, tunnistab apellant sisuliselt, et hageja on kõik nõuetekohaselt täitnud, kuid probleem kasutusloa saamisel seisneb ainult dokumentatsiooni puudumises. Seega apellant kaudselt kinnitab tööde nõuetekohasust ja vastu võtmist. Ehitisregistri andmetel on enamus kostja toiduainete tootmiskompleksi ehitisi seadustamata ning neil puudub kasutusluba; 4) tuleb Riigikohtu praktikast tulenevalt ehitise kasutuselevõtmisega lugeda ehitis vastuvõetuks ning kostja on kohustatud hagejale tasuma;
5) leiab apellant, et kohtu otsus garantiiaja alguse osas on vale, sest hageja poolt on tööd lõpetamata ja kostjale üle andmata. Samas ei ole apellant viidanud ühelegi lõpetamata tööle või puudusele, mida hageja kõrvaldama peaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsiooniastmes on vaidlustatud maakohtu otsus osas, millega hagi rahuldati osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 114 905.80 krooni ning loeti hageja poolt 15.09.2004 töövõtulepingu nr 5 alusel teostatud tööde garantiiaja alguseks 01.08.2005. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 1.1 ja loeb hageja poolt 15.09.2004 töövõtulepingu nr 5 alusel teostatud tööde garantiiaja alguseks 10.09.2005. Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 114 905.80 krooni, on põhjendatud ning apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu õiguslikke põhjendusi.
8.VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Ehituse töövõtulepingu puhul on töö vastuvõtmine tavaline ning kuigi töövõtulepingus ei olnud eraldi kokku lepitud töö vastuvõtmise korda, muutub hageja tasunõue sissenõutavaks alates ajast, kui töö saab lugeda vastu võetuks. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastu võetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmise kohustus VÕS § 638 järgi tekib juhul, kui töö on valmis, töövõtja on tellijale andnud võimaluse töö üle vaadata ning töö vastab lepingu tingimustele. Asja materjalidest nähtub, et hageja poolt on eelmärgitud eeldused täidetud ning tööde vastuvõtu aktidel nr 8 ja nr 9 märgitud tööd summas 113 905.80 krooni tuleb lugeda tellija poolt vastu võetuks alates 10.09.2005. Töövõtulepingu p 6.3 kohaselt kui tööde vastuvõtmisel on tehnilist järelevalvet teostaval esindajal pretensioone töö kvaliteedi suhtes, määrab tellija tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 2005. a augustis saatis kostja hagejale ehitusjärelevalve inseneri L.P. koostatud tõendi (t.l 79), millest nähtub, et hageja poolt ajavahemikus 2004 detsember kuni 2005 juuni teostatud ehitus- ja montaažitööd vastavad kehtivatele ehitusnormidele ja ekspluatatsiooni nõuetele. Ehituse dokumenteerimist peeti õigeaegselt ja ranges vastavuses määrusega nr 182, ning ehitustööde tehnoloogias rikkumisi ei esinenud, teostatud ehituskonstruktsioonid tagavad hoone vastupidavuse ja ekspluatatsioonikindluse. 16.08.2005 toimus kostja nõudel ehitise fassaadi viimistluse ülevaatus ning ülevaatuse kohta koostati akt kostja tehnilise järelevalve
inseneri L.P. osavõtul (t.l 75). Aktist nähtuvalt on fassaadi viimistlustööd teostatud kvaliteetselt ning hageja tehtud tööle ei ole esitatud ühtegi etteheidet. Hageja esitas kostjale aktid nr 8 ja nr 9 allkirjastamiseks 01.08.2005 (t.l 17, 63) ning teistkordselt 30.08.2005 (t.l 20). Kostja keeldus aktidele alla kirjutamast, kuid ei esitanud keeldumise põhjendusi ega esitanud ühtegi tõendit, millised kinnitaksid keeldumise põhjusi. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja asus ehitist kasutama 2005. a juulis ning kuna ehitis (majoneesitsehhi juurdeehitus) asus kostja asukohas (A. Tammsaare 53), siis oli tal võimalus töö üle vaadata. 15.05.2009 menetlusdokumendis (t.l 194) on kostja võtnud omaks, et 06.10.2005 kirjas (t.l 84-85) märgitud puudused ei ole need, millele kostja tugineb vastuses hagile (väidetavad puudused aktide nr 8 ja nr 9 järgi). Eeltooduga on tõendatud, et kostja keeldus alusetult aktide nr 8 ja nr 9 järgi töid vastu võtmast ning kuna hageja andis talle tööde vastuvõtmiseks täiendava mõistliku tähtaja, siis tuleb lugeda, et aktide nr 8 ja nr 9 järgsed tööd on VÕS § 638 teise lause alusel vastu võetud. Ringkonnakohus leiab, et 30.08.2005 teistkordselt esitatud aktide järgi oli kostjal mõistlik tähtaeg tööde vastuvõtmiseks 10 päeva ning seetõttu tuleb lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks alates 10.09.2005. Kuna töövõtulepingu p-st 7.3 tulenevalt töövõtja annab töödele 2-aastase garantiitähtaja arvates objekti vastuvõtmise akti allakirjutamise päevast, siis tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.1 ja lugeda töövõtulepingu alusel teostatud tööde garantiitähtaja alguseks 10.09.2005. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 638 alusel tööde vastuvõetuks lugemisel on samad õiguslikud tagajärjed, mis töö tegelikul vastuvõtmisel tellija poolt. Eelkõige muutub töö vastuvõetuks lugemisega sissenõutavaks töövõtja tasu maksmise nõue.
9.Töö vastuvõtmine (vastuvõetuks lugemine) ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Samas omab see tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Eelmärgitud sätete eesmärk on tagada, et töö puuduste üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult peatselt pärast vastava puuduse ilmnemist. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt loetakse mõistlikuks ajaks puudustest teatamiseks 2 kuud pärast seda, kui tellija sai teada või pidi teada saama töö lepingutingimustele mittevastavusest. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostjal vähemalt 2005. a augustis võimalus tehtud tööd üle vaadata. Nimetatud asjaolu tõendavad 16.08.2005 akt (t.l 75) ja 2005. a augustis koostatud tõend (t.l 79), milledest nähtuvalt tööd üle vaadanud kostja tehnilise järelevalve insener L.P. , ning see, et lepingu objekt (majoneesitsehhi juurdeehitus) asus samas, kus kostja äriühing faktiliselt tegutses. Kuivõrd kostja teatas hagejale väidetavates puudustest töös alles vastuses hagiavaldusele 07.04.2006, s.o üle 7 kuu möödudes pärast seda, kui ta pidi puudustest teada saama, siis ei ole puudustest teatamisel enam õiguslikke tagajärgi ning kostja peab maksma hagejale aktides nr 8 ja nr 9 märgitud tasu 114 905.80 krooni. Vastuses hagiavaldusele kirjeldatud puudused ei ole sellised, mida kostja tellijana ei võinud tavalist hoolsust rakendades 2005. a augustis avastada. Sellisele asjaolule ei ole kostja ka
tuginenud. Samuti ei nähtu kostja vastusest hagiavaldusele ega ka apellatsioonkaebusest, et esineksid VÕS § 645 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Käesoleva otsuse p-des 8 ja 9 märgitud põhjendustel ei ole õiged apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kostjal on õigus keelduda tasu maksmisest aktide nr 8 ja nr 9 alusel tehtud tööde eest. 18.12.2009 kohtuistungi protokollist (t.l 203) nähtuvalt ei esitanud kostja vastuväidet hageja väitele, et ehitustööde päevik ja täitedokumentatsioon on kostjale üle antud. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et nimetatud dokumentatsiooni ei ole talle üle antud.
10.Maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.