Võlaõigus › Muud

DOKUMENTAALSED TÕENDID

Hageja poolt esitati kohtule koos hagiga ja peale hagiavalduse käiguta jätmist puuduste kõrvaldamise käigus järgmised keelenõuetele vastavad dokumentaalsed materjalid: - Tehtud tööde vastuvõtu akt nr. 8 01.08.2005 (tlk.17) - OÜ Stribog arve OÜ Maadlex ́ile 01.08.2005 (tlk.19) - OÜ Stribog volitatud esindaja P. P. kiri OÜ Maadlex ́ile 30.08.2005 (tlk 20) - Oü Stribog juhatuse liikme A.V. kiri töövõtulepingu täitmisest 21.11.2005 (tlk 25, 26)

-Töövõtuleping nr.5 15.09.2004 (tlk 40-42) -OÜ Maadlex majoneesitsehhi juurdeehitise hoone üldehitustööde eelarve(tlk 43) -Lepingu nr.5 lisa (tlk 47) -Lepingu nr.5 lisa (tlk 51) -15.09.2004 lepingu nr 5/2004 lisa (tlk 55) -Lepingu nr 5/2004 lisa 06.07.2005(tlk 59) -Tehtud tööde vastuvõtu akt nr 9 01.08.2005 (tlk 63) -Ehituse- ja montaažitööde esitamise akt (tlk 67) -Garantiikiri 08.11.2004 (tlk 71) -Majoneesitsehhi lao (juurdeehitise) fassaadi viimistluse ülevaatuse akt 16. august 2005 (tlk 75) -Ehitusjärelevalve inseneri tõend OÜ Stribog ́ile (tlk 79) -OÜ Maadlex majoneesitsehhi juurdeehitise defektide loetelu ja teavituskiri (tlk 84-85) Kostja on lisanud kohtumaterjalidele ehitustööde arvestuse (tlk 92). Nii hageja kui kostja on esitanud omalt poolt juurdeehituse projekti dokumente (tlk 110, 116135).

KOSTJA VASTUSED

Kostja 07. aprilli 2006 vastuses tunnistab hagi summas 15083,94 krooni, ülejäänud summas hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et pooltevahelises lepingus majoneesitsehhi ehituseks ei olnud poolte poolt lepitud kokku kõiki olulisi asjaolusid. Hageja on tulenevalt lepingu punktiost 5.1 võtnud endale kohustuse esitada kostjale arveid osade kaupa nagu seda näeb ette tööde eest tasumise vahevorm nr. 3. Hageja esitas aga koondarve töövõtulepingu p.5.1 alusel ning kohustas kostjat selle korraga tasuma. Kostja ei nõustu sellega. Kostja ei soovi esitada hagile vastuhagi. Hagiga ei nõustu ta lisaks ebaõigele arvete esitamise korrale alljärgnevatel põhjustel: Kostja leiab, et kui ta kirjutaks aktidele nr. 8 ja9 alla, võtaks ta need tööd sisuliselt hagejalt vastu. Ta ei soovi seda aga teha, sest osa töid ei ole teostatud projekti kohaselt ja osa töid on tegemata. Ehitatud objekt ei vasta toiduainetetööstuse tootmishoone jaoks kehtestatud nõuetele ning kostja ei saa hoonele kasutusluba. Katus, uksed-aknad, siseviimistlus, sh. põrandad ei vasta projektile. Tehtud töödes on puudused, millest kostja on korduvalt hagejale teada andnud, kuid hageja ei ole sellele reageerinud. Kostja on nõudnud töö vastavusse viimist lepinguga. Valminud töödes on kostja avastanud ka praaki ning varjatud puuduseid. Kuna kostja on kasutanud vastavalt Võlaõigusseaduse § 646 lg 1 sätestatud õigust ja nõudnud töö vastavusse viimist lepingutingimustega, siis leidis ta, et on ta on õigustatud tuginedes Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 2-le mitte tasuma hagejale tööde eest, mis on tegemata või on teostatud puudustega. Hageja nõue ei ole täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Summa, mis osas ei ole nõue sissenõutav, on 99821,86 krooni. Kostja 21.09.2006 vastuses rõhutab veelkord, et pooltevahelises lepingus ei ole reguleeritud täpselt, milline peab olema valminud ehitis. Hageja ei ole ehitanud projektikohaselt. Kostja esitab projekti. Kostja esitab 15. mail 2009 täiendavad selgitused hageja nõuete ja esitatud tõendite kohta.

KOHTUISTUNGID

Hoonele on tehtud projekti muudatused, kuid need ei ole tehtud kostja tellimusel. Muudatuste projektis tellijat ei ole näidatud. Kostja tunnistab hagi 15083,94 krooni nõudes. Hageja väidab, et kostja ei ole esitanud puuduste kõrvaldamise ja hagihinna vähendamise nõuet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud kõiki kohtutoimikus sisalduvaid materjale, rahuldab hagi osaliselt. Hageja on hagis palunud lugeda OÜ Stribog poolt 15.09.2004 töövõtulepingu nr. 5 alusel teostatud tööde vastuvõtmise kuupäevaks OÜ Maadlex poolt ja garantiiaja alguseks 01.08.2005a.; palunud välja mõista OÜ Maadlex ́ilt põhivõlg OÜ Stribog kasuks summas 114905,80 krooni; välja mõista OÜ Maadlex ́ilt viivisvõlgnevus 57 452 krooni; kohtukulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et poolte õiguste ja kohustuste fikseerimiseks peab olema määratletud töödele kehtiva garantiiaja algus ning seetõttu on hageja sellekohane palve kohtule põhjendatud. Tuginedes töövõtulepingu nr. 5 15.09.2004 p 7.3-le annab töövõtja (siinkohal hageja) töödele 2-aastase garantiitähtaja, arvates objekti ekspluatatsiooni vastuvõtmise akti allakirjutamise päevast. Kuna hoone oli ekspluatatsioonis juba enne 01.08.2005, saab kohus lähtuda ainult ekspluatatsiooni vastuvõtmise faktist, mitte aga aktile allakirjutamise päevast. Kuna kostja ei ole aktile alla kirjutanud, ei ole mõistlik tekitada alla kirjutamisest keeldumisega garantiiaja alguse viivitust, mis võiks pikeneda määramatule ajale ja mille tõttu saaks hagejale esitada mitmesuguseid nõudeid juba ekspluatatsioonis oleva ehitise vananemise tõttu.

Kostja leiab, et garantiiaja arvutamine alates 01.08.2005 oleks vale, sest hageja eesmärk on olnud niimoodi kõrvale hiilida lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Selle asjaolu lükkab ümber hageja kiri kostjale 21.11.2005 (kirja viimane lõik tl 26), kus hageja lubab oma kohustused- puuduste kõrvaldamised teostada garantiiaja jooksul, kostja aga keeldub garantiiaja algust määrama ehitise üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamisest keeldumisega. Kuna akt tööde üleandmiseks-vastuvõtmiseks oli kostjale mitmel korral edastatud (viimati 01.08.2005) ning kostja ei vaielnud vastu, et objekt sellel ajal juba oli oma puudustega ekspluatatsioonis, kuid need ei takistanud seda ekspluatatsiooni (tl 191-kohtuistungi protokollis kostja ütlused), siis on mõistlik lugeda garantiiaja alguseks aega, mil kostjale teistkordselt akt ekspluatatsioonis oleva ehitise vastuvõtmiseks hageja poolt esitati, so 01.08.2005. Hageja soovib kostjalt summa 114 905,80 väljamõistmist, millest kostja tunnistab võlga hagejale summas 15 083,94 krooni. Hagimenetluse kestel kostja ei ole hagejale nimetatud summat tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 646 lg 1 näeb ette kostja õigust nõuda töö vastavusse viimist lepingutingimustega. Kostja on esitanud kohtule kirja hagejale (tl 84,85), milles ta loetleb majoneesitsehhi juurdeehituse defektid ning taotleb nende kõrvaldamist 01. novembriks 2005. Lugedes garantiiaja alguseks 01.11.2005, on kostja esitanud oma nõude hagejale garantiiaja jooksul. Konkreetsete defektide olemasolust tingituna ei ole kostja hagile vastuhagi esitanud. Ainult hageja poolt on esitatud kohtule palve tema poolt kostjale tehtud tööde eest tasu väljanõudmiseks. Kostjal oli omanikujärelevalvet teostanuna õigus tuginedes VÕS § 116,655 lepingust taganeda või see üles öelda. Kostja seda ei teinud. Kostja on tunnistanud, et lepingus ei olnud fikseeritud kõiki ehitamisega seotud asjaolusid (tl 93 – kostja 07.04.2006 vastuse p 5), seega oli see sõlmitud ebatäpselt ,puudulikult. See aga ei takistanud ekspluatatsiooni (tl 191- 16.04.2009 kohtuistungi protokoll). Lepingu p. 5.1 on kirjas, et tasumine teostatud tööde eest toimub vahevormide 3 ja töövõtja esitatud arvete alusel. Lepingus ei ole kirjas, et vahevormide 3 järgi tasumine välistaks töövõtja arvete alusel esitatud tasumise. Seega ei ole lepinguga vastuolus, et hageja esitas töölepingu nr 5/2004 15.09.2004 järgi tehtud tööde eest vaidlusaluse arve ühekorraga. Kostjal tuleb täita oma lepinguline kohustus arve tasumiseks tuginedes VÕS § 76-le. Tuginedes Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 3-2-1-16-06 p 12 on samuti sätestatud: „Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. aprilli 2001 otsusele tsiviilasjas 3-2-1-32-01 leidis ringkonnakohus, et ehitise kasutuselevõtmisega tuleb ehitis lugeda vastuvõetuks ning kostja on kohustatud hagejale tasuma ...“ Seega kohus rahuldab hagi summa 114905.80 nõudes. Kostja on esitanud õigeaegselt garantiiaja jooksul hagejale puuduste kõrvaldamise taotluse. Kohus leiab, et kui hageja ei ole veel puuduseid kõrvaldanud, on kostjal õigus seda hagejalt jätkuvalt nõuda.

Hageja on esitanud 16. aprilli 2009a kohtuistungil kostja vastu ka viivisenõude summas 57 452 krooni nõudes kostja poolt maksukohustuse täitmisega viivitatud 43 kalendrikuu eest viivist 50 % põhivõlgnevusest. Kohus jätab viivisenõude rahuldamata, kuna pooled ise on nende vahel sõlmitud lepingu ebakorrektsusest tekitanud teineteisele arusaamatusi lepinguliste kohustuste vastastikkusel mõistmisel ja täitmisel (tl 93 –kostja vastuse p 5). Pooled on korduvalt mitme aasta jooksul palunud kohtult võimalust sõlmida omavahel kompromiss ning taotlenud kohtuistungite edasilükkamist. Kohus ei pea õiglaseks poolte endi poolt taotletud menetluse pikendamise tõttu hageja viivisenõude rahuldamist. Samadel põhjustel jätab kohus ka menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 kohus võib jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

Marge Tamme kohtunik

Tartu Ringkonnakohus 26. mail 2011.a. otsustas: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Viru Maakohtu 27. jaanuari 2010 otsuse resolutsiooni p 1.1 ja lugeda OÜ Stribog poolt 15.09.2004 töövõtulepingu nr 5 alusel teostatud tööde garantiiaja alguseks 10.09.2005 ning osaliselt resolutsiooni p 1.2 õiguslikke põhjendusi. Kohtuotsus jõustus 15.07. 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Nooremreferent

Alla Kuzmina

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.