Tsiviilasja number
2-09-57518
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
7.06.2011, Tallinn
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
HM Grupp Saare OÜ hagi OÜ ProGroup Holding vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 21.12.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ProGroup Holding apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
24 294,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja HM Grupp Saare OÜ (registrikood 10441768, asukoht Raekoja 10, Kuressaare), seaduslik esindaja juhatuse liige Marko Mets, lepinguline esindaja Andres Tamm Kostja OÜ ProGroup Holding (registrikood 11281918, asukoht Sõpruse pst 151, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Jaak Lippmaa, lepinguline esindaja Tõnu Metsäär
16.05.2011
Jätta Harju Maakohtu 21.12.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja OÜ ProGroup Holding kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 06.12.2007 frantsiisilepingu, mille järgi teostas hageja Kuressaares kostja (lepingus nimetatud ka Bravocom) poolt hagejale antud õiguste ja teabe kogumit oma äritegevuses ja kostja kohustus selle eest maksma hagejale iga kuu tasu 45 000 krooni (lisandub käibemaks). 14.01.2009 soovis kostja muuta lepingu tasu ning teatas, et kui hageja ei nõustu sellega, siis lõpetatakse leping alates 15.07.2009. Hageja ei soovinud lepingut muuta ja nõustus lepingu lõpetamisega 15.07.2009. 11.05.2009 teatas kostja kirjaga, et lõpetab lepingu ülesütlemisega seoses hagejapoolse väidetava lepingu p-st 5.1.8 tuleneva kohustuse rikkumisega. Nimelt olevat kostja töötaja D. P teinud Kuressaare esinduses ostu ning hageja seaduslik esindaja Marko Mets olevat vormistanud 29.04.2009 isiklikult interneti püsiühenduse liitumise taotluse ja allkirjastanud selle OÜ Teetormaja esindajana ning edasimüüjana. Tegelikult palus D. P Marko Metsa isiklikult edastada taotluse OÜ-le Teetormaja, kuna kiirustas praamile ja ei jõudnud ise seda teha. Marko Mets tegi seda kui füüsiline isik, mitte kui hageja esindaja. Lisaks saanuks kostja lõpetada lepingu p-de 11.2 ja 5.1.8 vaid püsiva/korduva rikkumise tõttu vastavalt etteteatamisega (3 kuud ja eelnevalt teate esitamine 30 päeva). Seega on lepingu ülesütlemine tühine ning kostjal tuleb lepingut täita kuni 15.07.2009. Kostja võlgneb hagejale perioodil 20.03.2009–15.07.2010 53 000 krooni iga kuu eest, kokku 292 500 krooni. Kostja võlgneb hagejale ka 2009 ka veebruarikuu eest 53 100 krooni arve nr 10407 järgi, mille kostja pidi tasuma 20.03.2009. Kostja tunnistas võlga 2009 veebruari, märtsi, aprilli ja poole maikuu eest 185 850 krooni ega ei ole vaidlustanud sellel perioodil esitatud tasunõudeid. Kostjal on kohustus tasuda lepingu p 6.8 järgi viivist 0,05% päevas arve summast. Viivis on 11.10.2010 seisuga kokku 73 146,15 krooni ja suureneb päevas 146,25 krooni võrra. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 292 500 krooni ja viivis 73 146,15 krooni ning edaspidi viivis vastavalt kokkulepitud määrale kuni kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja rikkus lepingu p-st 5.1.8 tulenevaid kohustusi oluliselt. Lepingu p 11.2 ja 11.3 on dispositiivne kokkulepe ja see ei võta õigust kasutada võlaõigusseadusest tulenevaid õigusi, sh lepingu ülesütlemist juhuks, kui lepingut rikutakse oluliselt. Kostja võis lepingu p 11.3 järgi ilma etteteatamata üles öelda. Hagejal oli keelatud kostjale konkurentsi teha lepingu p 7.7 järgi nii otseselt kui kaudselt, sh teenuse osutamine kostjaga konkureerivale isikule Bravocomi nõusolekuta. Kostjal ei ole õigust saada kuus 45 000 krooni kuni 15.07.2009. Viidatud lepingu lisa 2 p 6.1 on eksitav, kuna sellest ei tule igakuise tasu maksmise kohustust. Tasu maksmine toimus kostja äranägemisel. Arve 10407 ei muutunud sissenõutavaks 21.03.2009, s.o 14 päeva jooksul. Viidatud 14 päeva kohandub p 6.1.1, 6.1.2., 6.2 mitte p-le 6.6. Lepingu p 6.6. järgi muutub tasu sissenõutavaks, kui poolte vahel on kooskõlastatud vastav aruanne, mis ei ole täidetud. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis OÜ-lt ProGroup Holding välja HM Grupp Saare OÜ kasuks põhivõla 292 500 krooni ja seisuga 11.10.2010 viivise 73 146,15 krooni ja alates 12.10.2010 viivise 0,05 % päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Menetuskulud jättis kohus kostja kanda. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust ja kas rikkumine on oluline ja kas kostja võis ilma etteteatamistähtaega lepingu üles öelda ning milline on tasu.
Kohtule esitatud e-kirjavahetusest OÜ Teetormaja töötaja ja Marko Metsa vahel nähtub, et Marko Mets on saatnud oma partneri töötaja palve OÜ-le Teetormaja. Kohtus ülekuulatud kostja töötaja D. P ütluste kohaselt käis ta aprillis 2009 kostja ülesandel hageja juures kontrollimas, kas hageja müüb konkureerivate äriühingute teenust ning tunnistaja palvel anti talle võimalus valida kahe, sealhulgas OÜ Teetormaja, internetiteenuse pakkuja vahel. Tunnistaja uuris OÜ Teetormaja pakkumist ja vormistas lepingu või nn paberi ning sai aru, et sõlmis hageja juures lepingu OÜ-ga Teetormaja ning et isik, kes lepingu vormistas, esindas OÜ-d Teetormaja. Kostja esitatud dokumentaalsest tõendist (taotlus TT püsiühendusega liitumiseks - tlk 125) nähtub, et taotlus sisaldab D. P andmeid, allkirja ja kuupäeva ning andmed on kantud OÜ Teetormaja blanketile. Taotlusest nähtub, et selle täidab esindaja/edasimüüja ning selle on vastu võtnud Marko Mets, blanketil on tema allkiri. Eeltoodust järeldub, et D. P pakuti just hageja juures võimalust sõlmida püsiühenduse leping selliselt, et temalt võeti vastu taotlus andmetega OÜ Teetormaja poolt pakutava interneti püsiühendusega liitumiseks. Seega on kostja tõendanud, et hageja vahendas konkurendi teenust, rikkudes seejuures pooltevahelise lepingu p 5.1.8. Võlausaldaja võib VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 196 lg 2 ning § 116 lg 2 p 4 alusel lepingu erakorraliselt üles öelda ilma kohustuse täitmiseks tähtaega andmata, kui teine pool rikkus lepingut ja seda eelkõige § 116 lg 2 p 1-4 juhtudel. Samas võivad pooled lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt määratleda, millised kohustused on need, mille rikkumine on poolte jaoks oluline, milline mitte ja kuidas nad end teineteisega õiguslikult nende kohustuste täitmise/rikkumisega seovad ja millist käitumist nad lepingust tulenevalt teineteiselt ootavad koos sellest tulenevate tagajärgedega vastavalt VÕS § 8 lg-le 1. Pooltevahelise lepingu p 11.2 sätestab, et lepingu olulise rikkumise korral saab lepingut üles öelda 3-kuulise etteteatamisega ning p 11.3 järgi on oluline rikkumine lepingu p-st 5.1.8 tuleneva kohustuse mitmekordne ja/või püsiva iseloomuga rikkumine ning kui pärast poole vastavat teadet ei ole rikkumist 30 päeva jooksul lõpetatud. Seega on pooled ise viidatud lepingupunktides määratlenud rikkumise olulise määra, milleks on rikkumise korduvus või püsivus ning sellest tuleneva vastava teise poole käitumiskohustuse. Nii ei ole pidanud pooled kohustuse oluliseks rikkumiseks ühekordset p-s 5.1.8 sätestatud kohustuse rikkumist. Eeltoodu alusel on lepingu p-dest 11.2 ja 11.3 tulenev käitumisjuhis kostjale VÕS § 8 lg-test 1, 2 ning § 76 lg-st 1 tulenevalt kohustuslik ning kooskõlas VÕS § 196 lg 2 1. lausega. Seega pidi kostja hageja poolt lepingu p-st 5.1.8 tuleneva kohustuse rikkumise korral andma tähtaja kohustuse rikkumise lõpetamiseks ning lepingut sai üles öelda p 11.2 I lause alusel 6-kuulise etteteatamise tähtajaga ning olulise rikkumise korral 3-kuulise etteteatamistähtajaga, kuid eelnevalt tuli p 11.3 järgi rikkumise lõpetamiseks anda 30- päevane tähtaeg. Kohtule esitatud ülesütlemisavaldusest ja selle lisast nähtub, et hageja rikkus lepingu p-st 5.1.8 tulenevat kohustust. Avaldusest nähtub, et leping on üles öeldud VÕS § 116 lg 4 ja lg 2 p 2 alusel. Käesoleval juhul ei ole tegemist hageja poolt mitmekordse või püsiva kohustuse rikkumisega, kuivõrd ülesütlemisavalduses endas mingeid konkreetseid viiteid p-st 5.1.8 tuleneva kohustuse mitmekordsele rikkumisele pole ning kontrollaktist nähtuvalt on etteheide vaid 29.04.2009 toimunud D. P poolsele kontrollile hageja juures. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks rikkunud lepingu p 5.1.8 kohustust oluliselt p 11.3 tähenduses, mis lubanuks kostjal lepingut lõpetada ning sedagi ilma etteteatamistähtajata ja teateta kohustuse rikkumise lõpetamiseks lepingu p 11.2 2. lause, p 11.3 ning VÕS § 196 lg 2
vastukaaluks tasuv ning seega oli kostjal kohustus ka tasu maksta. Lepingu p-st 6.1 tulenevalt oli kostjal kohustus eelneva kalendrikuu eest iga nõuetekohaselt teostatud liitumise eest maksta hagejale tasu ning lepingu enda p 6.1 ja lepingu lisa 2 p-de 1, 2, 5, 6 ning 6.1 järgi oli igakuine tasu siiski määratletav 45 000 krooniga (ilma käibemaksuta), millele võis täiendavat tasu maksta. Seda, et tasu oli igakuiselt 45 000 krooni (käibemaksuta), kinnitab ka poolte käitumine lepingu kehtivuse ajal. Lepingu p-st 6.6 tulenevalt tuli tasu maksta 14 päeva jooksul arve esitamisest. Kuna leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist lepingu lõppemiseni 14.07.2009. Kostja ei ole eitanud, et ta poleks arveid saanud. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks tasu maksmise kohustuse hageja ees täitnud, mistõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud hageja nõue tasu saamiseks summas 292 500 krooni. Viivise suuruse ja määra üle puudus vaidlus, seega on viivis vastavalt lepingu p 6.8 järgi 0,05% tasumata summast päevas. Väljamõistmisele kuulus perioodi 2009 veebruar kuni 14.07.2009 viivis kokku summas 73 146,15 krooni ning TsMS § 367 alusel alates 12.10.2010 kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ning teha uus otsus, millega jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on üheselt tuvastanud hagejapoolse lepingu olulise ja tahtliku rikkumise, kuid leidnud, et lepingu p-de 11.2 ja 11.3 kohaselt oleks kostja hagejapoolsest rikkumisest olenemata pidanud andma hagejale sellesama rikkumise lõpetamiseks 30-päevase tähtaja ning järgima lepingu lõpetamisel lisaks veel 3-kuulist etteteatamistähtaega. Kostja hinnangul juba lõpuleviidud rikkumise puhul on rikkumise lõpetamiseks tähtaja määramine, nagu ka vastava nõude täitmine võimatu ja seega maakohtu järeldus sisult ainetu. Kohus on jätnud antud juhul täielikult arvestamata ja tähelepanuta VÕS § 106 lg-s 2 imperatiivselt sätestatu, mille kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse rikkuja vastutust kohustuse tahtliku rikkumise korral. Maakohus ei oleks pidanud piirduma otsuses üksnes pooltevahelises lepingus kokkulepitud tingimuste kordamisega, vaid hindama neid kehtiva seaduse, sh VÕS § 106 kohaselt. Nimetatud sätte ebaseaduslik kohaldamata jätmine tingib olukorra, kus hagejal õnnestub oma lepingujärgseid õigusi kuritarvitada, s.t saada lepingujärgset tasu ja viivist muuhulgas ka aja eest, mil toimus ja oleks eeldatavasti toimunud ka jätkuvalt kostja konkurendi teenuste müük kostja finantseerimisel ning tema poolt makstava müügitoetuse arvelt. Selline olukord on ilmselgelt kostja suhtes talumatult ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus pidanuks VÕS § 106 lg 2 alusel lugema tühiseks poolte vahel sõlmitud lepingu p-d 11.2 ja 11.3 ning kostja poolt lepingu ülesütlemise kehtivaks. Vastus vastuapellatsionkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 21.12.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli
õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordab kostja samu väiteid, millised esitas maakohtus vastuses hagiavaldusele. Maakohus on kõigile kostja vastuväidetele hinnangu andnud. Kohtuotsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusõiguse norme, nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Maakohus on andnud hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele kogumis, tuvastanud faktilised asjaolud ja kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Kolleegium leiab, et VÕS § 106 lg 2 ei kohaldu pooltevahelistele suhetele, kuna pooled ei välistanud vaidlusaluses lepingus vastutust lepingu rikkumise eest ega piiranud seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, vaid leppisid kokku, mis tingimustel on võimalik leping ennetähtaegselt üles öelda ning kui kaua tuleb poolel sellest ette teatada teisele poolele. Põhjendatud on ka hageja väited, mille kohaselt ei ole kostja maakohtus vastuväidetes hagile tuginenud VÕS § 106 lg-le 2 ega leidnud, et lepingu p-d 11.2 ja 11.3 on tühised nimetatud alusel. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega täielikult. Pooltevahelise lepingu p 11.2 sätestab, et lepingu olulise rikkumise korral saab lepingut üles öelda 3-kuulise etteteatamisega ning p 11.3 järgi on oluline rikkumine lepingu p-st 5.1.8 tuleneva kohustuse mitmekordne ja/või püsiva iseloomuga rikkumine ning kui pärast poole vastavat teadet ei ole rikkumist 30 päeva jooksul lõpetatud. Seega on pooled ise viidatud lepingupunktides määratlenud rikkumise olulise määra, milleks on rikkumise korduvus või püsivus ning sellest tuleneva vastava teise poole käitumiskohustuse. Nii ei ole pidanud pooled kohustuse oluliseks rikkumiseks ühekordset p-s 5.1.8 sätestatud kohustuse rikkumist. Eeltoodu alusel on lepingu p-dest 11.2 ja 11.3 tulenev käitumisjuhis kostjale VÕS § 8 lg-test 1, 2 ning § 76 lg-st 1 tulenevalt kohustuslik ning kooskõlas VÕS § 196 lg 2 1. lausega. Seega pidi kostja hageja poolt lepingu p-st 5.1.8 tuleneva kohustuse rikkumise korral andma tähtaja kohustuse rikkumise lõpetamiseks ning lepingut sai üles öelda p 11.2 1. lause alusel 6-kuulise etteteatamise tähtajaga ning olulise rikkumise korral 3-kuulise etteteatamistähtajaga, kuid eelnevalt tuli p 11.3 järgi rikkumise lõpetamiseks anda 30- päevane tähtaeg. Kostja nimetatud tähtaegu ei järginud. Ülaltoodu alusel ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.