Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

sätestab, et leping pikeneb automaatselt 1 aastaks, kui teine pool ei teata 6 kuud enne lepingu tähtaja lõppu soovist leping lõpetada. Lepingu tähtaeg oli 06.12.2008 ja see pikenes p 8.2. järgi 06.12.2009. 14.01.2009 soovis kostja muuta lepingu tasu ning teatas, et kui hageja ei nõustu sellega, siis lõpetatakse leping alates 15.07.2009. Hageja ei soovinud lepingut muuta ja nõustus lepingu lõpetamisega 15.07.2009. 11.05.2009 teatas kostja kirjaga nr 140, et lõpetab lepingu ülesütlemisega seoses hagejapoolse väidetava lepingu p 5.1.8 tuleneva kohustuse rikkumisega. Hageja oleks justkui vahendanud konkureeriva sideteenuse osutaja teenuseid ilma B nõusolekuta – nimelt olevat kostja töötaja DP teinud K esinduses ostu ning hageja seaduslik esindaja MM olevat vormistanud 29.04.2009 isiklikult interneti püsiühenduse liitumise taotluse ja allkirjastanud selle OÜ T esindajana ning edasimüüjana. Hageja sellega ei nõustu, sest D. P palus MM isiklikult edastada taotluse T , kuna kiirustas praamile ja ei jõudnud ise seda teha. MM tegi seda kui füüsiline isik, mitte kui hageja esindaja. Hageja ei ole lepingust tulenevad etteheidetavat kohustust rikkunud. Lisaks saanuks kostja lepingu p. 11.2 ja p 5.1.8 lõpetada vaid püsiva/korduva rikkumise tõttu vastavalt etteteatamisega (3 kuud ja eelnevalt teate esitamine 30 päeva). Lepingu ülesütlemine on tühine (t lk 232, vt protokoll 12.11.2010 1.lk). Hageja tugines lepingu tühisusele kui asjaolule. Seega tuleb kostjal lepingut täita kuni 15.07.2009. Kostja võlgneb hagejale perioodi 20.03.2009– 15.07.2010 53 000 krooni iga kuu eest kokku 292 500 krooni. Kostja võlgneb hagejale ka 2009.a. ka veebruarikuu eest 53100 krooni arve nr 10409 järgi, mille kostja pidi tasuma 20.03.2009 (lk 137 täps). 2.Lepingu p 6.6. ja Lisa 2 p 6.1 järgi on määratud tasu, mis tuleb ära maksta lepingu p 6.1.1, 6.1.2, 6.1 täitmise eest 14 päeva jooksul arve alusel. Lisa 2 p 6.1. järgi makstakse täiendavat tasu alates 06.12.2007, mis arvestatakse selliselt: 45 000 krooni (käibemaksuta) miinus Lisa 8 nimetatud kohtades osutatud teenuste ja müügi eest lepingu Lisa nr 2 p 1, 2, 5 kohaselt arvutatud tasude summa. Kostja tunnistas võlga 2009.a. veebruari, märtsi, aprilli ja poole maikuu eest 185 850 krooni ega ei ole vaidlustanud sellel perioodil esitatud tasunõudeid. Kostjal on kohustus tasuda lepingu p 6.8 järgi viivist 0,05% päevas arve summast. Hagi esitamise ajal oli viivis 22237,65 krooni, kuid menetluse käigus hageja suurendas viivisenõuet ja see on seisuga 11.10.2010 (vt täpsustus lk 157-158) järgmine: XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX 3.Viivis on 11.10.2010 seisuga kokku 73146,15 krooni ja suureneb päevas 146,25 krooni võrra 4.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja seisukoht tasude osas ei ole õige (t lk 164). Eri toodetel olid erinevad hinnad. Igakuine tasu saamise õigus ja kostja kohustus tuleneb lepingu p 6.1. Tasu maksmise regulatsioon tuleneb lepingu p 6.1., 6.1.1., 6.1.2, 6.1.3, 6.2 ja lepingu Lisa 2 p 1 ja

Kostja on võlga tunnistanud. Nimelt oli poolte vahel kooskõlastusel kokkulepe /projekt/, kus kostja tunnistab arvete summasid perioodil 2009.a. veebruar-mai, lisaks andis vastava saldokinnituse. Vaatamata hageja palvele ei tasu kostja võlga ära. 5.Hageja palub kostjalt välja mõista 292 500 krooni tasu ja viivist 73146,15 krooni ja edaspidi viivis vastavas määras kuni kohase täitmiseni ning menetluskulud palub jätta kostja kanda. 6.Tõendid: leping 06.12.2007 lisadega (lk 10-30), arved 10407, 10443, 140478, 10496, 10534, 10596 (lk 31-36), avaldus lepingu muutmiseks koos tähitud kirja kviitungiga (lk 37-38), ülesütlemise avaldus koos kontrollaktiga (Lk 39-40), hageja vastus ülesütlemiseavaldusel (lk 42), kokkuleppe projekt (lk 46), kostja pretensioon (Lk 47), hageja vastus kokkuleppele (Lk 48), ekirjad kostjale arve saatmise kohta mai, juuni, juuli tasu maksmise kohta (lk 50-52), MMe-kirja vahetus T OÜ-ga (Lk 53-55), müügistatistilised aruanded ja aruanded (lk 169-174), kostja vastus kompromissile (lk 184), saldokinnitus (lk 185-186), hageja konto väljavõtted koos arvetega (lk 187-223). II Kostja vastuväited 7.Kostja hagi ei tunnista ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja rikkus lepingu p 5.1.8 tulenevaid kohustusi oluliselt ja võttis konkurendi OÜ T esindajana/edasimüüjana 29.04.09 vastu D. P ilt taotluse liituda OÜ T interneti püsiühendusega. Lepingu p 11.2 ja 11.3 on dispositiivne kokkulepe ja see ei võta õigust kasutada VÕS-st tulenevaid õigusi, sh lepingu ülesütlemist juhuks kui lepingut rikutakse oluliselt. Kostja võis lepingu p 11.3 järgi ilma etteteatamata üles öelda. Hagejal oli keelatud kostjale konkurentsi teha lepingu p 7.7 järgi nii otseselt, kaudselt, sh teenuse osutamine kostjaga konkureerivale isikule ilma –B nõusolekuta. Leping on kehtivalt üles öeldud 11.05.2009. Asjaolu, et leping pidi lõppema 15.07.2009 ei tähenda, et kostja ei võinuks lepingut rikkumise tõttu hagejale üles öelda. 8.Kostja ei võlgne hagejale midagi. Kostjal ei ole õigust saada kuus 45 000 krooni kuni 15.07.2009. Viidatud lepingu Lisa 2 p 6.1 on eksitav, kuna sellest ei tule igakuise tasu maksmise kohustust. Tasu maksmine toimus kostja äranägemisel. Arve 10407 ei muutunud sissenõutavaks 21.03.2009 so 14 päeva jooksul. Viidatud 14 päeva kohandub p 6.1.1, 6.1.2., 6.2 mitte p 6.6-le. Lepingu p 6.6. järgi muutub tasu sissenõutavaks, kui poolte vahel on kooskõlastatud vastav aruanne, mis ei ole täidetud. 9.Tõendid: MM poolt T OÜ esindaja poolt esindajana vastuvõetud taotlus (lk 125), üleandmise akt 0307.2009 ( lk 126), Dmitri P i ütlus (lk 179, vt prot). III Kohtu põhjendused 10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivist. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 108 lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja lepingu üles öelda VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 196 järgi. 11.Vaidlustamata asjaolud Pooled sõlmisid 06.12.2007 tähtajalise frantsiisilepingu, mille järgi kasutas hageja Ks kostja (lepingus OÜ PP ning ka B ) poolt hagejale antud õiguste ja teabe kogumit oma äritegevuses ning et leping oli tasuline. Lepingu tähtaeg oli 06.12.2008 ning leping pikenes p 8.2 järgi ning kuna hageja ei nõustunud kostja-poolse ettepanekuga muuta lepingu tasu, pidi leping lõppema 15.07.2009. Kostja ütles 11.05.2009 hagejale kirjaga nr 140 lepingu üles põhjusel, et hageja on 3 (8)

lepingu p 5.1.8 tulenevat kohustust rikkunud. Kostja ütles lepingu üles ilma etteteatamiseta ja rikkumise lõpetamiseks tähtaega andmata. Vaidluse puudumise tõttu puudub vajadus anda hinnangut kostja esitatud lepingu muutmise ettepanekule, hageja sellekohasele vastusele. 12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja rikkus lepingust tulenevat kohustust ja kas rikkumine on oluline ja kas kostja võis ilma etteteatamistähtaega lepingu üles öelda ning milline on tasu. 13.Lepingu rikkumine Poolte vahelise lepingu p 5.1.8 järgi ei tohtinut hageja e. partner (lepingu järgi) sõlmida konkureerivate sideteenuse osutajatega lepinguid ning mitte vahendama konkureerivate sideteenuse osutajatega teenuseid, kaupu ilma B eelneva kirjaliku nõuolekuta. Konkurentsikeeld on sätestatud sama lepingu p 7.7. 14.Hageja esitatud e-kirjavahetusest T OÜ töötaja ja MM vahel (t lk 53) nähtub, et MM on saatnud oma partneri töötaja palve T . Kohtus ülekuulatud kostja töötaja Dmitri P i ütluste kohaselt käis ta aprillis 2009 kostja ülesandel hageja juures kontrollimas, kas hageja müüb konkureerivate äriühingute teenust ning tunnistaja palvel anti talle võimalus valida 2, sh T OÜ internetiteenuse pakkuja vahel. Tunnistaja uuris T pakkumist ja vormistas lepingu või nn paberi ning sai aru, et sõlmis hageja juures lepingu T ning et isik, kes lepingu vormistas, esindas T . Kostja esitatud dokumentaalsest tõendist nn taotlusest TT püsiühendusega liitumiseks (t lk 125) nähtub, et taotlus sisaldab Dmitri P i andmeid, allkirja ja kuupäeva ning andmed on kantud T blanketile (viide T blanketi paremas ülemises nurgas). Taotlusest nähtub, et selle täidab esindaja/edasimüüja ning selle on vastu võtnud Marko Mets, blanketil on tema allkiri (all). Eeltoodud tunnistaja ütlusi ja märgitud dokumentaalset tõendit hinnates leiab kohus, et D. P pakuti just hageja juures võimalust sõlmida püsiühenduse leping selliselt, et temalt võeti vastu taotlus andmetega T poolt pakutava interneti püsiühendusega liitumiseks ning kohus leiab, et kostja on tõendanud, et hageja vahendas konkurendi teenust. Seda, et märgitud vahendustegevuseks oleks olnud kostja eelnev nõusolek, ei ole vaidluse all ning millegagi ei ole tõendatud hageja väide, et MM aitas tunnistajal taotlust vormistada vaid füüsilise isikuna. Kohtu arvates ei tõenda hageja väidet pelgalt e-kirjavahetus hagejat esindava MM ja T OÜ töötaja vahel olukorras, kus M. Mets, olles hageja juhatuse liige, lastes tunnistajal vormistada T blanketil taotluse ja seda hageja enda juures ning selliselt, et tunnistaja sai hageja juures taotlust täites aru, et talle vahendatakse hageja juures T teenust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on tõendanud, et hageja on rikkunud pooltevahelise lepingu p –st 5.1.8 tulenevat keeldu vahendada konkureerivate sideteenuse osutajate teenuseid ilma B eelneva kirjaliku nõusolekuta. Sellega on ümber lükatud hageja väide, et lepingu p 5.1.8 tulenevat kohustuse rikkumist pole aset leidnud. 15.Mis puutub asjaolusse, et kostja on lepingu vaatamata sellele, et lepingu tähtaeg oli 15.07.2009, üles öelnud varem, siis ei ole lepingust ega seadusest tulenevaid takistusi lepingu kehtivuse ajal või perioodil korralise ülesütlemisteatest kuni lepingu lõppemise tähtajani, lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks teise poole kohustuse rikkumise tõttu. Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja võis lepingu VÕS § 196 lg 2 ja § 116 lg 4 2. lause alusel üles öelda ilma etteteatamistähtaega ning kohustuse täitmiseks (antud juhul rikkumise lõpetamiseks /sellest hoidumiseks), tähtaega andmata. Nimelt võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 196 lg 2 ning § 116 lg 2 p 4 alusel lepingu erakorraliselt üles öelda ilma kohustuse täitmiseks tähtaega andmata, kui teine pool rikkus lepingut ja seda eelkõige § 116 lg 2 p 1-4 juhtudel. Hoidumiskohustuse puhul on võimalik võlausaldajal nõuda nn kohustuse täimisena hoiatamist, rikkumise lõpetamist. 16.Iseenesest on õige kostja väide, et lepingu võib tõepoolest üles öelda VÕS § 196 lg 2, § 116 lg 2

sellest tulenevate tagajärgedega vastavalt VÕS § 8 lg 1. Lepingu ülesütlemine andmata tähtaega rikkumise lõpetamiseks on erakordne. 17.Pooltevaheline lepingu p 11.2 (t lk 18) sätestab, et lepingu olulise rikkumise korral saab lepingut üles öelda 3- kuuse etteteatamisega ning p 11.3 järgi on oluline rikkumine lepingu p 5.1.8 tuleneva kohustuse mitmekordne ja/või püsiva iseloomuga rikkumine ning kui pärast poole vastavat teadet ei ole rikkumist 30 päeva jooksul lõpetatud. Seega on pooled ise viidatud lepingu punktides määratlenud rikkumise olulise määra, milleks on rikkumise korduvus või püsivus ning sellest tuleneva vastava teise poole käitumiskohustuse. Nii ei ole pidanud pooled kohustuse oluliseks rikkumiseks ühekordset p-s 5.1.8 sätestatud kohustuse rikkumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et lepingu p 11.2 ja 11.3 tulenev käitumisjuhis kostjale on VÕS § 8 lg 1, 2 ning § 76 lg 1 tulenevalt kohustuslik ning kooskõlas VÕS § 196 lg 2 1. lausega. Seega pidi kostja hageja poolt lepingu p 5.1.8 tuleneva kohustuse rikkumise korral andma tähtaja kohustuse rikkumise lõpetamiseks ning lepingut sai üles öelda p 11.2 I lause alusel 6- kuulise etteteatamise tähtajaga ning olulise rikkumise korral 3- kuulise etteteatamistähtajaga, kuid eelnevalt tuli p 11.3 järgi rikkumise lõpetamiseks anda 30- päevane tähtaeg. 18.Kohtule esitatud ülesütlemisavaldusest (t lk 39) ja selle lisast (t lk 40) nähtub, et hageja rikkus lepingu p 5.1.8 tulenevat kohustust, mida tuli kostja arvates järgida selliselt, et kostjal püsiks huvi lepingut täita ning et hageja rikkus kohustutust, kuna osutas kõlvatud konkurentsi. Ülesütlemisavaldusele lisatud kontrollakt 29.04.2009 puudutabki sellest nähtuvalt tunnistaja D. P i poolset ühekordset kontrolli hageja juures. Viidatud avaldusest nähtub, et leping on üles öeldud VÕS § 116 lg 4 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist hageja poolt mitmekordse või püsiva kohustuse rikkumisega, kuivõrd ülesütlemisavalduses endas mingeid konkreetseid viiteid p-s 5.1.8 tuleneva kohustuse mitmekordsele rikkumisele pole ning lisast (kontrollakt) nähtuvalt on etteheide vaid 29.04.2009 toimunud D. P poolsele kontrollile hageja juures. Seega nõustub kohus hagejaga, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud lepingu p 5.1.8 kohustust oluliselt p 11.3 tähenduses, mis lubanuks kostjal lepingut lõpetada ning sedagi ilma etteteatamistähtajata ja teateta kohustuse rikkumise lõpetamiseks lepingu p 11.2 2. lause, p 11.3 ning VÕS § 196 lg 2 1. lause järgi ning veelgi enam VÕS § 196 lg 2 2. lause ning § 116 lg 2 p 1 alusel. Kuna lepingu ülesütlemine 11.05.2009 kostja poolt ei ole toimunud kooskõlas VÕS § 196 lg 2 1. lause ning lepingu p 11.2 ja 11.3, siis on ülesütlemine alusetu ja tühine ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2 alusel. 19.Tasunõue, viivis Vaidlus puudub selles, et leping oli tasuline, küll aga leiab kostja, et võis seda ise määratleda. VÕS § 29 lg 1 järgi tõlgendatakse lepingut poolte tahtest ning lg 5 p 3 alusel lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, p 4 alusel lepingu eesmärki ja olemust, p 6 tavasid ja praktikat ning lg 6 järgi lepingu teiste tingimustega koos, andes sellele tähenduse. mis tuleneb lepingu terviku olemusest ja eesmärgist. 20.Viidatud lepingu p 6.1. kohaselt maksab B tasu hagejale (partnerile) iga nõuetekohaselt eelneval kalendrikuul teostatud liitumise müügi eest kooskõlas lepingu p 6.1.1, 6.1.2 vastavalt lepingu Lisa 2 p 1 ja 2 tasumääradele. Lepingu p 6.2 alusel maksab kostja portfellitasu igakuiselt Lisa 2 p 5 sätestatud määrades, mida arvestatakse lepingu 6.1 kohaselt müüdud käibest lähtuvalt ning portfellitasu maksmise eesmärgiks on maksta partnerile äritegevuseks vajalike toimingute tegemiseks eesmärgiga suurendada müüki jne, sj on pooltel lepingu Lisa 6 alusel vajalik järgida aruandluse korda. 21.Lepingu Lisa 2 p 6 sätestab, et lepingu kehtivuse (vt p 6.3. lisa 2) ajal kuni Lisas 8 nimetatud B ile osutatud teenuste eest makstavate Lisa 2 p 1,2,5 tasude kogusumma saavutab 45 000 krooni (käibemaksuta), siis tasub B täiendavalt tasu. Lepingu Lisa 2 p 6.1 järgi makstakse partnerile 06.12.2007 Lisas 8 täiendavat tasu opereeritavate müügi ja teeninduspunktide eest, mille arvestuskord on järgmine: 45 000 krooni miinus Lisa 8 nimetatud hageja poolt opereeritavate müügi 5 (8)

ja teeninduspunktide poolt neis eelneval kuul teostatud ja arvestatud liitumiste kohta arvestatud tasude summa, kusjuures need on omakorda arvestatud Lisa 2 p 1, 2 ja 5 kohaselt. Viidatud lisa 2 p 1,2,5 sätestavad komisjoni tasud erinevate teenust eest ning portfellitasud erinevate sideteenuste eest (mobiilside, telefoniside, internet, andmeside). Lisa 2 p 6.2. kohaselt tagab lisa p 6.1. tagab hageja tema poolt opereeritavate müügi ja teeninduspunktide toimimise (Lisa 8 järgi Ks). 22.Pooltevahelise lepingu puhul on tegemist frantsiisilepinguga, milles vaidlus puudub. VÕS § 375 järgi kohustub frantsiisiandja andma teisele isikule õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisileandjale kuuluvate õiguste ja teabe kogumit. VÕS § 376 peab frantsiisiandja igati andma juhiseid õiguste teostamisel, osutama püsivalt frantsiisivõtjale kaasabi. Seega on eelkõige frantsiisileping suunatud sellele, et hageja kasutab lepingu alusel teatud kostjale kuuluvaid õigusi oma majanduskutsetegevuses e. teisisõnu ärilistel eesmärkidel ja need õigused on piiratud ka vastavalt lepinguga kostja juhiste järgi. 23.Lähtudes VÕS § 375 ja § 376 sätestatud frantsiisilepingu olemusest, tuleb seega VÕS § 29 lg 5 p 4 ja lg 6 alusel tõlgendada lepingu ja selle Lisa 2 selliselt, et leping pidi olema hagejale, kes sai kostjalt teatud juhised ja õigused ja piirangud oma äritegevuseks, olema vastukaaluks tasuv ning seega oli kostjal kohustus ka tasu maksta. Viidatud lepingu p 6.1 tulenevalt leiabki kohus, et kostjal oli kohustus eelneva kalendrikuu eest iga nõuetekohaselt teostatud liitumise eest maksta hagejale tasu ning lepingu enda p 6.1 ja lepingu Lisa 2 p– de 1,2,5,6 ning 6.1 oli igakuine tasu siiski määratletav 45 000 krooniga (ilma käibemaksuta), millele võis täiendavat tasu maksta. Seda, et tasu oli igakuiselt 45 000 krooni (käibemaksuta), kinnitab ka poolte käitumine lepingu kehtivuse ajal. Nimelt nähtub hageja poolt kostjale saadetud e-kirjalistest väljavõtetest ning kostja enda aruannetest hagejale (t lk 169 -174), et pooled on hageja poolt sõlmitud lepingute ja teenuste osas pidanud arvestust ning aruandlust, mis tähendab, et poolte vahel toimus lepingu p 6.1. ja Lisa 2 kohaselt aruandlus tasu arvestamiseks. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõtetest 23.01.200831.05.2009 ja selle lisaks olevatest hageja esitatud arvetest (t lk 187-203, 207-223) nähtub, et viidatud perioodil on kostja korduvalt tasunud hagejale raha selliselt, et kord 20 000 krooni, siis 15000 krooni, siis 18 100 krooni (kokku 53000 krooni), siis 13 100 krooni, 20 000 krooni, siis 20 000 krooni, kokku 53 100 krooni, siis 53 100 krooni ja selliselt kuni perioodi lõpuni ning konto väljavõttest nähtub, et tasu maksmisel on kostja viidanud ka hageja arve nr-le, arved ise on esitatud tasumiseks summas 53 100 krooni (käibemaksuga). Eeltoodud hageja pangakonto väljavõttega ja lisatud arvetega on hageja tõendanud, et kostja on maksud hagejale igakuist tasu 45 000 krooni (käibemaksuga 53 100 krooni). Viidatud käitumine kinnitab seda, et lepingut tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg 5 p 3 alusel selliselt, et hagejal oli õigus saada igakuist tasu ja kostjal oli sellise tasu maksmise kohutus ning et tasu suurus oli kuus 45 000 krooni (käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest järelduks, et tasu arvetus oleks olnud teistsugune või see puudus või et seda otsustas kostja, kuidas ta tasu hagejale maksab. 24.Lepingu p 6.6 sätestab, et p 6.1.1., 6.1.2 ja p 6.2 täitmise eest tuleb maksta tasu vastavalt kooskõlastatud aruannetele eelneva kuu kohta ja tasu tuleb maksta 14 päeva jooksul arve esitamisest. Seega muutus VÕS § 76 lg 1 ja 2 ning VÕS § 82 lg 2 järgi tasu sissenõutavaks arve esitamisest 14 päeva jooksul. Kuna leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist lepingu lõppemiseni 14.07.2009 vastavalt viimase kuu /juuli 2009/ eest vastavas ulatuses tasu nõudmist. Kostja ei ole eitanud, et ta poleks arveid saanud, hageja on esitatud ekirjadega tõendanud, et ta on arved saatnud ja kuna kostja ise pole aruandlust pidanud, on hageja saatnud ka e-kirja teel andmed lepingute kohta pärast 11.05.09. 25.Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma tasu maksmise kohustuse hageja ees täitnud, mille kohta on esitatud järgmised arved ning seega oli lepingu p 6.6. järgi tasu muutunud sissenõutavaks järgmiselt: Arve nr Summa Kuupäev Tasumise aeg kroonides XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX 6 (8)

XXX XXX XXX XXX

XXX XXX XXX XXX

XXX XXX XXX XXX

XXX XXX XXX XXX

26.Kuna kostja ei ole tõendanud, et eelviidatud perioodi eest nõutav tasu oleks hagejale ära makstud, siis on kostja rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, mis on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist ning hageja nõue tasu saamiseks kokku summas 292 500 krooni on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viidatud 292 500 krooni tuleb kostjalt hagejale välja mõista. 27.Viivise suuruse ja määra üle puudus vaidlus, seega on viivis vastavalt lepingu p 6.8 järgi 0,05% tasumata summast päevas. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei ole viivise arvestust ja perioodi vaidlustanud ja kuna eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja tasunõue ülalviidatud perioodi 2009.a. veebruar kuni 14.07.2009 oli muutunud sissenõutavaks ja et kostjal oli kohustus tasu maksta, mida ta pole ära tasunud, siis on ta viivituses ja on kohustust rikkunud VÕS §100 järgi ning viivis on 11.10.2010 seisuga järgmine: Arve nr Summa Kuupäev Tasumise aeg Viivitatud aeg Summa kroonides päevades XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX Kokku on viivis 73 146,15 krooni. 28.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tõendatud ja viivis tuleb kostjalt ülalviidatud ulatuses 73 146,15 krooni seisuga 11.10.2010 välja mõista hageja kasuks. Hageja palus viivise ka edaspidiselt välja mõista kokkulepitud määras. TsMS § 367 alusel võib kohus välja mõista viivise protsendina põhivõlast kuni selle nõude rahuldamiseni. Lepingus kokkulepitud viivise määr on 0,05% . Eeltoodu alusel tuleb kostjalt viivis TsMS § 367 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 76 lg 1, 2 alusel ja § 113 lg 1 alusel välja mõista lepingus kokkulepitud määras e. 0,05% päevas alates 12.10.2010 292 500 kroonilt kuni viimase tasumiseni. 29.Seega kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. 30.Kuna hagi kuulub ülalviidatud tõendite ja põhjenduste alusel rahuldamisele, puudub ülejäänud tõenditel vaidluses tähendus. Kohus peab siiski vajalikuks märkida et poolevaheline kokkuleppe, millele hageja tugines kui võla tunnistamisele (t lk 469), ei ole tegelikult sellist väidet. Poolte läbirääkimiste käigus tehtud ettepanekud teineteisele, mis ei ole jõudnud lõplikku tulemuseni, ei ole kohtu arvates tahteavaldused TsÜS § 68 tähenduses, millel oleks soov olla õiguslikult siduv teise poolega ja millel oleks konkreetne õiguslik tagajärg, st soov, millega oleks kostja otseselt soovinud hagejale avaldada, et ta võlgneb lepingu alusel hagejale midagi. Esitatud kokkuleppel ei ole ka kostja esindaja allkirja, mis seab kahtluse alla sellise tagajärje e. võla e. kohustuse olemasolu tunnistamise soovi. Hageja esitas ka saldo väljavõtte/kinnituse pooltevahelise võlasuhete kohta (t lk 185), ent tegemist on vaid raamatupidamislike võrdlusandmetega, millel ei ole samuti tsiviilõigusliku tähendust TsÜS § 68 järgi. Ka hageja esitatud kostja 15.07.2009 kiri hageja pretensioonile ei tõenda seda, et kostja oleks võlga tunnistanud, sellist tahteavaldust sellest ei nähtu. Vaidluses ei oma tähendust ka hageja vastus kostja ülesütlemisavaldusele, sest hageja ei ole nii ehk nii kordagi lepingu ülesütlemisega nõustunud aga samuti hageja vastus kokkuleppe sõlmimise kohta, sest kokkuleppeid võla tasumise kohta ei sõlmitud, milles vaidlus puudus. 7 (8)

31.Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Juhindudes TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulude selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 alusel on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg 1, 2 järgi põhinõude hind 292 500 krooni. Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.