2-10-57944/15 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

TLS § 28 lg. 2 p. 1-2, § 91 lg. 2 p. 3, § 100 lg. 4, § 104 lg. 1, § 105 lg. 2 ning ITVS § 24 lg. 1 ja 4, § 25 lg. 1 alusel kuulub hagi rahuldamisele. Töövaidluskomisjon on hagejale määranud hüvitise töölepingu ülesütlemisel TLS § 91 lg. 2 p. 3 alusel arvestuslikus summas 13.050 krooni õigustatult ja seaduslikult. Kostja avalduses töölepingu ülesütlemise aluseid pole vaidlustanud. Seega töölepingu lõpetamine ühepoolselt hageja poolt TLS § 91 lg. 2 p. 3 alusel on seaduslik. Hageja oma avalduses töövaidluskomisjonile palus lugeda avaldaja tööleping lõppenuks 30. juunil 2010. a. TLS § 91 lg. 2 p. 3 alusel ja mõista tööandjalt avaldaja kasuks välja töölepingu ülesütlemise hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses summas 13.050 krooni. Töövaidluskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kohtus ja komisjonis tuvastatu alusel kuulub hagi rahuldamisele täielikult. Apellatsioonkaebus OÜ A. palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole otsuse tegemisel juhindunud TsMS § 438 lõikes 1 ega § 442 lõikes 8 sätestatust, sest otsuse põhjendavas osas ei ole kohus märkinud tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi, tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadusi, mida kohus kohaldas. Kohtuotsuses puudub täielikult kogutud tõendite analüüs ning ka otsuse põhjendus. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg. 1 p. 5 alusel põhjusel, et maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg. 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõustuda tuleb kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt maakohtu otsus on puudulik ega vasta seaduses otsuse kohta sätestatud nõuetele. See tingib otsuse tühistamise ja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Maakohus on otsuse sissejuhatuses märgitu kohaselt lahendanud pooltevahelist töövaidlust, kuid vastuolus TsMS § 442 lg. 2 punktiga 5 ei ole hagi eset selles nimetatud. Vastuolus sama paragrahvi lõikega 7 ei sisalda hageja nõudeid ega nende aluseks olevaid asjaolusid ka otsuse kirjeldav osa. Nii ei ole otsuse põhjal mõistetav, millised nõuded olid esitatud, kuidas hageja neid nõudeid põhjendas, milliste hageja väidetega kostja nõustus ja millistega ei nõustunud, ja seega, milline oli töösuhtest tekkinud vaidluse ulatus. TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad TsMS § 442 lõikes 8. Osundatud lõike lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seega peab maakohtu otsus sisaldama järeldusi selle kohta, millised nõuded on esitatud, millised on nende nõuete alused (faktilised asjaolud, millega nõudeid põhjendatakse) ning millised nõuded ja millisel põhjendusel kohus rahuldab. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohtu otsus ei sisalda mingeid faktilisi asjaolusid, mille kohus oleks tuvastanud, ega mingit hinnangut tõenditele, nende analüüsist rääkimata. Otsusest ei nähtu ka kohtupoolset hinnangut menetlusosaliste väidetele ega põhjendust, miks kohus kostja väidetega ei nõustu. Otsuse resolutsioonis on kohus ebaõigesti märkinud, et lõpetab pooltevahelise töölepingu, sest TLS 5. peatüki 2. jao sätete kohaselt on ülesütlemiseks seaduses sätestatud aluste olemasolu korral õigustatud töölepingu pooled, mitte kohus, kohtul on aga pädevus kontrollida, kas tööleping öeldi selle poole poolt üles kehtivalt. Otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik otsuse puudust kõrvaldada. Seaduse kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus (TsMS § 9 lg. 3 – tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti), see eeldab ka vaidluse kohta tehtud lahendit, mis vastab kohtuotsusele seaduses sätestatud põhilistele nõuetele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõigepealt eelmenetluse ülesannete täitmise käigus tuvastada, millised on need nõuded, mis tuleb hagimenetluses läbi vaadata, selgitada seda, millised on poolte faktilised ja õiguslikud väited, aga samuti, millised on tõendid, mida pooled soovivad esitada oma väidete tõendamiseks. Maakohtul tuleb vaidlus lahendada kohtuotsusega, mis vastab seaduses kohtuotsuse kohta sätestatud nõuetele. Poolte vahel menetluskulude jaotamise üle tuleb maakohtul otsustada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.