pAsja lahendamise viis - poolte kokkuleppel kirjalikus menetluses Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk Sekretär Sibille Jüring
Kohtukoosseis Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine
Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
M.S. hagi OÜ Abeda vastu töölepingu TLS § 88 lg.1 p. 3 alusel ülesütlemise tühisuse tunnistamise nõudes, töölepingu tööandja poolse olulise rikkumise tõttu lõpetamise tuvastamise nõudes, kolme kuu hüvise 834,05 eurot nõudes ja saamata jäänud töötasu 634,51 eurot nõudes ning OÜ Abeda hagi M.S.’i vastu tema töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamise nõudes Hageja M.S. , volitatud (tl.31) esindaja T.S.. Kostja OÜ Abeda registrikood 11525444 asukoht Niidu t.7 Pärnu 80040 volitatud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik – AB Nõmmik asukohaga Aida t. 1 Pärnu 80010 [email protected]
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Juhindudes kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja TLS § 28 lg 2 p. 1-2, § 91 lg 2 p. 3, § 100 lg. 4, § 104 lg. 1, § 105 lg. 2 ning ITVS § 24 lg 1 ja 4, § 25 lg 1 ning TsMS § 428 lg 1 p 2, § 434-436, § 438439, 441-442 kohus otsustas: lugeda tuvastatuks OÜ Abeda, registrikood 11525444, 20.07.2010 M.S.i ja OÜ Abeda vahelise töölepingu nr 26 ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühisus ja lugeda M.S.i, isikukood xxxxxxxxxxx, ning OÜ Abeda, registrikood 11525444, vaheline töölepingu ülesöelduks alates 30.06.2010.a tööandja poolse lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu TLS § 92 lg. 2 p. 2 alusel ja mõista välja TLS § 100 lg. 4 alusel OÜ –lt Abeda, registrikood
11525444, kolme kuu hüvitis summas 834,05 eurot M.S., isikukood xxxxxxxxxxx, kasuks ja mõista välja OÜ –lt Abeda, registrikood 11525444, saamata jäänud töötasu summas 634,51 eurot M.S., isikukood xxxxxxxxxxx, kasuks ning jätta täies ulatuses rahuldamata OÜ Abeda, registrikood 11525444 hagi M.S., isikukood xxxxxxxxxxx vastu. Hagi hind 3063,56 eurot.. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Hageja arvamus. Hageja on Töövaidluskomisjoni otsusega nõus. Oma tööandjale esitatud töölt lahkumise avalduse kohta seletab hageja järgmist. Ülesütlemisavalduses viitan oma elule ja tervisele, kuna see töö mõjus minu närviseisundile, ülemus hüppas mulle kallale, et üks asi töös ei meeldi, teine asi töös ei meeldi, aga mina tegin oma tööd hästi. Ma tulin koju, pisarad silmas, arsti poole ei pöördunud. Hoiatuse (töövaidlusasja toimikus lk 25) kohta väidab hageja, et saiakestega mitte minuga üksi ei juhtunud õnnetus, seal oli palju töölisi. Kõik töötajad said hoiatuse. Hageja nõue asja teistkordsel läbivaatamisel.
Hagihind 3 063,56 eurot Asjaolud ja menetluse käik
Viide töövaidlusasja nr. 2597/9.3-2 toimikus asuva dokumendi asukohale
2 (11)
koormusega (p 2.3.) vastavalt tööajagraafikule (p 3.1.) tunnipalgamääraga 27 krooni bruto (p 4.2.). Hageja tööülesanneteks olid pagaritoodete valmistamine (p 2.4.1.), ettevalmistustööd pagaritoodete valmistamiseks (p 2.4.2.) ja kõik muud tööd, mis on vajalikud pagaritoodete valmistamiseks, sh töökoha korrashoid ja tööde lõpetamisel tööde teostamiseks kasutatud töökoha ja töövahendite koristamine ja pesemine (p 2.4.3.).
sept.09 okt.09 nov.09 dets.09 jaan.10 veebr.10 märts.10 apr.10 mai.10 juuni.10
seaduses sätestatud normtundide järgi tegelikult saadud tööpäevi normtunde tunnitöötasu kuus töötasu kuus töötasu millal selgitus
kuus kuus tasu bruto neto neto
4752,00 EEK 4047,00 EEK 3634,50 20.10.2009 töötasu sept.09
4752,00 EEK 4047,00 EEK 4474,00 16.11.2009 töötasu okt.09
4536,00 EEK 3884,00 EEK 3085,00 16.12.2009 töötasu nov.09
4374,00 EEK 3763,00 EEK 3956,00 15.01.2010 töötasu dets.09
4320,00 EEK 3722,00 EEK 3343,50 16.02.2010 töötasu jaan.10
4023,00 EEK 3498,00 EEK 2579,00 12.03.2010 töötasu veeb.10
4968,00 EEK 4209,00 EEK 894,00 21.04.2010 puhkusetasu3
4536,00 EEK 3884,00 EEK 2231,01 14.05.2010 töötasu aprill 10
4536,00 EEK 3884,00 EEK 4442,00 15.06.2010 töötasu mai 10
3159,00 EEK 2849,00 EEK Kokku 43956,00 EEK 37787,00 EEK 28639,014 EEK 2878,33 EUR 1843,02 EUR
Punasega on märgitud need kuud, kus hageja ei saanud töötasu kätte isegi miinimummääras, kuigi töötas iga kuu normtunnid täis.5 TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Üheksast töötatud kuust ei tasunud tööandja seadusega kooskõlas töölepingujärgset töötasu kuuel korral, milline rikkumine on aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Vastukohustusena peab töötaja TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Hageja võeti tööle pagarina, kelle põhiülesanne oli pagaritoodete valmistamine, samas andis kostja hagejale ülesandeid6, mis hageja tööülesannete hulka ei kuulunud ning kui hageja ei saavutanud kostja poolt oodatud tulemust, sai hageja etteheiteid.
2 kättesaadavad http:77rpkonsult.ee/kasulikku/normtunnid?lang=et
Hageja ei viibinud märtsis 2010 puhkusel, vaid kostja alandas seoses 10.03.2010.a hoiatusega hageja märtsikuu töötasu.
Hageja konto väljavõte, millest nähtub kostja poolt hagejale ülekantud summad, asub tvtl 9-15.
Antud asjaolu kinnitas 23.01.2012.a kohtuistungil tunnistaja Ü.P., kes töötas koos hagejaga.
Nt tuli kostja tööle mõne koduretseptiga ning andis korralduse välja töötada analoogne pagaritoode. Tootmiseks vajaliku retseptuuri väljatöötamine (toote arendamine) ei kuulu aga pagaritoodete valmistamise alla, mida hageja tööülesanne hõlmab.
3 (11)
hoiatus koostati kõigile kolmele pagarile.7 Hoiatusest ei selgu, kes informatsiooni edastas, milles tegelikult kliendi rahulolematus seisnes, millised kliendid olid teenusest väidetavalt loobunud, millal hageja väidetava süüteo toime pani jne. Seletust hagejalt teadmata ajal toime pandud ebamäärase süüteo kohta kostja küsinud ei ole. Samuti ei nähtu hoiatusest, et tööandja oleks rakendanud lisaks hoiatusele karistusena rahatrahvi või kõrvaldanud töölt palga maksmise peatamisega. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, millele tuginedes kandis kostja hagejale töötasu8 märtsi kuu eest summas 894 krooni.9 Hageja on seisukohal, et 10.03.2010.a koostatud ebamäärane hoiatus ei ole arvestatav TLS § 88 lg 1 p 3 järgi töölepingu lõpetamise tingimusena.
kalendri-
kalendri-
puhkuse-
päevad
päeva-
tasu
tasu
7 päeva
neto
bruto
dets.09
3956,00
4536,00
jaan.10
3343,50
3739,50
veebr.10
2579,00
2744,00
märts.10
894,00
3280,00
apr.10
2231,01
2295,00
mai.10
4442,00
5170,00
Antud asjaolu kinnitas ka tunnistaja Ü.P. 23.01.2012.a kohtuistungil antud ütlustega. Hagejale arusaamatul kombel on kostja märkinud selgitusse „puhkusetasu“ (tvtl 14), kuigi hageja märtsis puhkusel ei olnud.
Kostja on ise esitanud arvestuse, kus nähtub et hageja käis märts 2010 tööl 23 tööpäeva ning töötasu on arvestatud 3280 krooni (tvtl 27).
Hageja võtab puhkusearvestusel aluseks kostja poolt näidatud arvestusliku summa (tvtl 27), mitte tegelikult väljamakstud summa.
4 (11)
21764,5011
17212
126,5413
885,7614
Seega pidi kostja tasuma hagejale 7 kalendripäeva pikkuse puhkuse eest 885,76 krooni, kostja tasus 198 krooni, milline suurus ei hüvita isegi kahte puhkusepäeva.
Puhkusetasu arvutamise ajal kehtinud redaktsioonis VV 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust.
Puhkusetasu arvutamise ajal kehtinud redaktsioonis VV 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 lg 1 kohaselt puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi.
Puhkusetasu arvutamise ajal kehtinud redaktsioonis VV 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 lg 2 kohaselt keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel.
Puhkusetasu arvutamise ajal kehtinud redaktsioonis VV 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 lg 4 kohaselt Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga.
23.01.2012.a kohtuistungil tunnistaja Ü.P. kinnitas, et hageja andis töölepingu ülesütlemisavalduse isiklikult tööruumides ülke kostja seaduslikule esindajale.
Depressiooni tekkimise oht on oht tervisele, milline seisund ei teki üleöö.
5 (11)
Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 30.09.2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-03, 10.11.2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05 ja 11.01.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05.
Kostja pealkirjastas menetlusdokumendi hagiavaldusena töövaidluskomisjoni otsuse tühistamise nõudes.
Viide tsiviilasja nr 2-10-57944 toimikus asuvale dokumendi asukohale.
Siinkohal hageja märgib, et töövaidluskomisjon avaldaja loobumise osas ITLS § 15 lg 2 p 1 sätestatud lõpetamist ei vormistanud.
6 (11)
loobutud nõudeid ei käsitleta samadel alustel haginõudest loobumisega21 ning sellisel juhul ei rakendu tsiviilkohtumenetluse seadustikus TsMS 428 lg 1 p-3 sätestatud tagajärjed.
4752,00 EEK nov.09
4536,00 EEK jaan.10 20
4320,00 EEK veebr.10 19
4023,00 EEK märts.10 23
4968,00 EEK apr.10
4536,00 EEK Kokku
27135,00 1734,24
EEK EUR
arvestatud makstud summadelt bruto 4117,50 EEK 3402,00 EEK 3739,50 EEK 2744,00 EEK 909,00 EEK 2295,00 EEK
634,50 1134,00 580,50 1279,00 4059,00 2241,00
EEK EEK EEK EEK EEK EEK
17207,00 1112,57
9928,00 634,51
EEK EUR
EEK EUR
vahe
Töövaidluskomisjoni istungil esitatud loobumist ei vormistata muuhulgas TsMS § 429 lg 1 ja 2 kohaselt ning hageja arvates rakendub töövaidluskomisjoni istungil tehtud loobumisele analoogina TsMS § 426 lg 1 sätestatud põhimõte.
7 (11)
ITLS § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral.
8 (11)
Kostja eiras kohtu nõuet ja kohtule kirjalikult ei vastanud. Peale selle edastas kohus hageja täiendava hagiavalduse 23.02.12. kostjale. TsMS § 394 lg.1 kohaselt on kostja kohustatud esitatud hagile kohtule kirjalikult vastama. Seejuures oli kohtuistungil kostjaga kokku lepitud, et ta vastab hagi täiendusele 15.03.12, seejuures saavad pooled anda kohtule lõppliku arvamuse 29.03.12. Kostja ei vastanud kuni kohtuotsuse tegemiseni käesolevas asjas. Tulenevalt TsMS § 403 lg. 2 võib pool menetlusliku olukorra muutmisel oma nõusoleku tagasi võtta. Kostja pole nõusoleku tagasivõtmise avaldus käesoleva ajani esitanud, Kohtul pole hageja nõude, mis on vormistatud täiendava hagiavaldusega 23.02.12, mille hageja esitas kohtu määratud dokumentide esitamise tähtajal, kohta kostja vastuväidete, tõendite, põhistuste ega põhjenduste kohta võimaliks hinnangut anda, sest neid pole. Sellest pole kohtul analüüsida, võtta seisukohta, ümber lükata või tunnistada tõeseks mingeidki kostja väiteid. Antud kostja käitumist saab kohus hinnata üheselt – kostja tunnistab hageja hagi ja ei vaidle sellele vastu ning on loobunud oma nõudes. Antud asjas toimunud kohtuistungitel kostja avaldas järgmisi arvamusi. Kohtuistungil 07.11.11. : Kostja jääb oma seisukohtade juurde, midagi lisada ei ole. Teen kõik selleks, et kostja seaduslik esindaja järgmine kord kohtusse kaasa tuleks. Kohtu arvamus kostja suhtumisse menetletavasse asjasse. Kostja tegelikult asjaga sisuliselt tegelenud ei ole ega mingeid arvamusi kujundand ega sisulisi põhistatud, põhjendatud ja tõendatud vastuväiteid pole esitanud, eriti arvestades asjaolu, et uus arutamine toimub algusest peale ja täitamata on kostja poolt kohtu nõue. Kohtuistungil 23.01.12 Kostja esitab materjalide juurde Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni tööinspektori kontrollakti 15.02.2010, sellest nähtub, et ettevõtet on kontrollitud, töölepingud, tööaja arvestus, palgad on seaduslikud, lükkab ümber hageja väited töötasu kohta. Sellist alust nagu hageja esitas, TLS § 91 lg 2 p 3, ei esine. Varem ei esitanud, kuna arutasime seadusliku esindajaga dokumendi vajalikkust ja alles saime selle. Kostja väidav, et Harju Maakohtus nimetatud tunnistajaga, kes oli varem Abeda töötaja, on Abeda OÜ-l töövaidlus pooleli, läks Abedast töölt ära päevapealt, andis avalduse, et seoses elukoha muutusega. Ei ole objektiivne tunnistaja. 30.06. 2010 on avalduse esitanud S., et miinimumpalka ei saa, samas tööleping on esitatud, tööaja graafik on esitatud, tunnipalga määr on esitatud, tööleping S. vastab seadusele, ütleb praegu esitatud kontrollakt. Ei ole arusaadav, mida tunnistaja saab tunnistada. Kostja väidab, et kuskil pole sõnagi, et S. osas on midagi rikutud, vastupidi, S.-le on kõik välja makstud.
9 (11)
Kostja väitel hageja püüab kohut eksitada, töölepingus on kirjas hageja tunnipalk. Nimetatud akt on asjakohane. Tõendile annab hinnangu kohus. Kostja väidab, et töölepingus toodu ei tähenda, et hageja peab kätte saama miinimumpalga, hageja peab netos kätte saama 4350. Kostja väidab, et tal pole nõuet, 13050 krooni, mis välja mõisteti, selle vaidlustas kostja, samuti aluseid ei ole olnud, mis esitas hageja, TLS § 91 lg 2 p 3 aluseid ei olnud. Kostja pole saanud hageja avaldust töölepingu lõpetamiseks, S. helistas hommikul, et ei tule tööle. 18.08. helistas S., palus väljastada maksutõendi, selle sai, siis alles saadeti kostjale töövaidluskomisjoni teade. Töövaidluskomisjoni toimikus lk 7 asuvat avaldust saanud ei ole. Kostja väidab, et TLS § 91 lg 2 p 3 järgi lõpetamise ja hüvise vaidlustame. § 91 lg 2 kohtaei ole olnud olulist rikkumist tööandja poolt, ei ole tõendit esitatud, et töötingimused oleks olnud sellised, mis seaksid S.elu ja tervise ohtu. Palka on kostja polt makstud, töötajat sõimatud ei ole, ei ole takistatud töötegemist, tööandja ei ole käitunud selliselt, et seadnuks S. elu ja tervise ohtu. Tööohutuse eeskirju on töötajale kostja poolt tutvustatud. Pole avalduses toodud alust olnud ja see ei ole ka S. poolt tõendatud. Ainuke kostja kirjalik arvamus asja kohta on töövaidluskomisjoni toimikus (tl. 23-24). Kuid kuna hageja on esitanud hagi täienduse teisel alusel, kui avalduse töövaidluskomisjoni, et saa seniseid kostja arvamusi ja väiteid asja lahendamisel arvestada ja need tuleb jätta tähelepanuta. Tallinna Ringkonnakohtu arvamus. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada: 1) millised on need nõuded, mis tuleb hagimenetluses läbi vaadata; 2) selgitada seda, millised on poolte faktilised ja õiguslikud väited, aga samuti, millised on tõendid, mida pooled soovivad esitada oma väidete tõendamiseks. Poolte vahel menetluskulude jaotamise üle tuleb maakohtul otsustada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Kohtu järeldused. Menetluslikud asjaolud. Vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse kostja, kuid vastavalt kohtupraktikale jäävad pooled samasse staatusesse kui olid töövaidluskomisjonis. Asja arutatakse algusest peale, nagu poleks töövaidluskomisjonis poolte vahel vaidlust olnud, töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu, samas omab kohus õiguse kasutada töövaidluskomisjonis
10 (11)
kogutud tõendeid, mille jaoks on käesoleva asja juurde võetud vastav töövaidluskomisjoni toimik. Vastavalt kohtupraktikale omab hageja õiguse muuta kohtus töövaidluskomisjonile esitaud nõuet. Kohtu tuvastatud asjaolud, hinnatud ja analüüsitud tõendid, sellest tehtud järeldused ja põhjendused ning kohaldatud seadus. Kuna hageja on esitanud hagi täienduse teisel alusel, kui avalduse töövaidluskomisjoni, et saa seniseid kostja arvamusi ja väiteid asja lahendamisel arvestada ja need tuleb jätta tähelepanuta. Seega kostja vastuväited hagile ja igasugused tõendid puuduvad ja kohtul pole nende alusel midagi tuvastada, hinnata ja analüüsida ning pole teha võimalik järeldusi ja tehtud järeldusi põhjendada. Seetõttu tuleb kostja nõue jätta täielikult rahuldamata. Kohus leiab, et hageja hagi on põhjendatud, põhistatud ja tõendatud hagiavalduse ja sellel lisatud tõenditega, hagi on seaduslik ja kuulub täielikult rahuldamisele. Kohus nõustub hageja hagis toodud põhjenduste, kaalutlustega, väljatoodud asjaolude ja nende analüüsi ja järeldustega. Hageja väited on tõendatud hageja esitatud tõenditega , väidete ja asjaoludega. Kuna käesolevas asjas sisuliselt teist poolt ei ole, pole kohtul võimalik märkida, milliste ja missuguste kostja väidetega kohus ei arvesta või lükkab need kõrvale ja ei loe tõendatuks. Tõendatud on, et kostja poolt jäi hagejale palk maksmata, see on seaduse järgi oluline töölepingu rikkumine ja hagejal kui töötajal oli seaduslik õigus tööleping üles öelda ja nõuda kostjalt saamata jäänud töötasu ning hüvist. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Rein Pokk Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.