Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Axxxxx Sxxxxxx esitas 14.04.2011. a kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avalduse põhjal on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlused kohtutäitur Rita Lohu juures täiteasjades nr 191/2004/1036 ja nr 191/2008/2752. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse, milles palus vabastada aresti alt tema kontole kantava sissetuleku. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et tema kontole laekuva sissetuleku arestimisega rikutakse tema õigusi. Avaldaja viibib vangistuses. Ta leiab, et tema kontole peaks igakuiselt jääma vabu vahendeid miinimumpalga ulatuses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on vangistuses süüdimõistetu miinimumpalk 1500 krooni. Avaldaja palus kohtul kohustada kohtutäiturit teatama vanglale, et kohtutäitur ei nõua sissenõude katteks võlgasid sisse kui sissetulekud ei ületa ühte miinimumpalga määra. Kohtutäitur Rita Lohu palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri teatel on tema menetluses täiteasjad nr 191/2004/1036 Axxxxx Sxxxxxxxx maksuvõla sissenõudmiseks ja nr 191/2008/2752 Axxxxx Sxxxxxxxx avalik-õigusliku rahalise kohustuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur on arestinud AxxxxxxSxxxxxx pangakonto AS-is SEB Pank ning võlgnikul on võimalus kasutada rahalisi vahendeid pangas ühe miinimumpalga ulatuses. Kohtutäitur on teinud Axxxxx Sxxxxxxxsissetuleku arestimise aktid ja saatnud need täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Täitemenetluse seadustiku § 31 lg 1 alusel kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes rahalise nõude arestimiseks saatnud.Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44. Võlgnevuste katteks laekumisi ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Axxxxx Sxxxxxx avalduse põhjal järeldab kohus, et tema probleemiks on see, et vanglas peetakse tema sissetulekust või muudest laekumistest kinni raha nõuete täitmiseks rohkem kui tema arvates on õige. Axxxxx Sxxxxxx heidab kohtutäitur Rita Lohule ette seda, et viimane ei ole teatanud vanglale, et ta ei nõua võlgade katteks sisse sissetulekuid, kui need ei ületa miinimumpalga määra. Avaldaja on esitanud ka kohtutäiturile kaebuse, milles taotles, et kohtutäitur teataks vanglale, et ta ei pane piirangut rahalistele sissenõuetele täitemenetluses täiteasjades nr 191/2004/1036 ja nr 191/2008/2752 ühe miinimumpalga ulatuses. Kohtutäitur jättis 04.04.2011. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et ta ei ole rikkunud seadust pangaarve arestimise osas ning pangaarve ei kuulu arestist vabastamisele. Kohus tegi kindlaks, et Axxxxx Sxxxxxx suhtes on kohtutäitur Rita Lohu menetluses kaks täiteasja: 1) täiteasi nr 191/2004/1036 Maksu- ja Tolliameti 05.12.2003. a otsusega nr 73/5400 Axxxxx Sxxxxxxxx välja mõistetud maksuvõla summas 693,51 euro sissenõudmiseks ja 2) täiteasi nr 191/2008/2752 Maksu-ja Tolliameti 30.10.2007. a ettekirjutusega nr 132.1/24221 Axxxxx Sxxxxxxxx välja mõistetud maksuvõla summas 921,22 euro sissenõudmiseks. Kohtutäitur Rita Lohu on teinud 29.07.2004. a täiteasjas nr 191/2004/1036 vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti ja 02.12.2008. a täiteasjas nr 191/2008/2752 vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti. Arestimisaktide alusel on arestitud Axxxxx Sxxxxxx pangakonto AS-is SEB Pank. Axxxxx Sxxxxxx viibib kinnipidamisel vanglas ja kohtutäitur on saatnud arestimisaktid täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskuse Vanglate osakonnale. Kohtutäituri teatel ei ole võlgnevuste katteks laekumisi olnud.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 133 lg 1 järgi peab kohtutäitur arestimisaktis ka märkima, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur on arestimisaktides märkinud, et võlgniku konto ei kuulu arestimisele ühe miinimumpalga ulatuses ühes kuus võlgniku ja iga tema ülalpeetava kohta. Ei ole ka teada, et kohtutäitur oleks arestinud avaldaja sissetulekut palga alammäära suurustületavas osas. Seega ei ole kohtutäitur rikkunud TMS §-is 132 sissetuleku arestimise nõudeid ja ta on teinud mõlemas arestimisaktis korraldused TMS § 133 lg.1 kohaselt, märkides ära, millises ulatuses võlgniku konto arestimisele ei kuulu. Axxxxx Sxxxxxxxx on avatud vanglasisene isikuarve (Rahandusministeeriumi arve nr 10220034796011, viitenumbriga 10588000433985). Vanglasisele kinnipeetava isikuarvele laekuvate summade jagamine toimub vastavalt Vangistusseaduse §-ile 44. Vangistusseaduse § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Kohtutäituril ei ole pädevust vanglasisest isikuarvet arestida ega käsutada isikuarvele kantavaid summasid. Isikuarvelt teeb kinnipidamisi vanglateenustus vastavalt Vangistusseaduse §-ile 44. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta Axxxxx Sxxxxx kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta asja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik võib nõuda kohtult avaldaja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3). TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Avaldaja ei ole tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu. Kaebus kohtutäituri otsuse peale on TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asi. TsMS § 139 lg 2 p 2 alusel tuleb avalduselt hagita menetluses tasuda riigilõivu. Riigilõivuseaduse § 53 lg 5 järgi tasutakse paragrahvi 53 lõikes 3 sätestamata hagita asjas riigilõivu 63,91 eurot. Seega kuulus kaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv summas 63,91 eurot. TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus avaldajalt riigilõivu välja käesoleva lahendiga.

Ü. Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.