Võlaõigus › Võõrandamislepingud

30. mai 2011.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

U arvelduskontole Swedbank AS-is

kuue kuu jooksul alates kompromissi kohtu poolsest kinnitamisest.

kostjad

menetluskulude

(õigusabikulude)

riigituludesse

tasumise

kohustusest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 alusel.

ning

saata

pärast

jõustumist

täitmiseks

Kohtute

Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

2-08-67459 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-67459, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

PN(hageja I) ja PL(hageja II) esitasid 14.10.2008.a Harju Maakohtule hagi H U (kostja I) ja K U (kostja II) vastu müügilepingu alusel üleantu tagastamiseks ning kulutuste hüvitamiseks. Hagejad on 17.08.2009.a täpsustanud oma nõudeid (vt toimik, II köide, lk 94), milles paluvad: 1) mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja müügilepingu alusel üleantud rahasumma 1 660 000 krooni; 2) mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja lepingu esemele tehtud kulutused kogusummas 22 877,30 krooni; 3) mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja Hagejate poolt tasutud summad eksperthinnangutele kogusummas 17 021 krooni; 4) mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja Hagejate poolt laenulepingu alusel perioodil 11.12.2007.a – 11.09.2008.a tasutud intressid summas 70 725,92 krooni; 5) mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja intressid müügilepingu alusel tagastatavalt rahasummalt müügilepingu sõlmimisest kuni müügilepingust taganemise avalduse tegemiseni (ehk perioodi 20.10.2007.a – 06.06.2008.a) summas 41 841,10 krooni ja viiviseintress müügilepingu alusel tagastatavalt rahasummalt seadusest tuleneva määra alusel müügilepingust taganemise avalduse tegemisest kuni kohase täitmiseni arvestusega, et perioodil 07.06.2008.a – 31.12.2008.a on sissenõutavaks muutunud 103 555,89 krooni (500,27 x 207 = 103 555,89); perioodil 01.01.2009.a – 30.06.2009.a on sissenõutavaks muutunud 78 201,05 krooni (432,05 x 181 = 78 201,05) ja perioodil 01.07.2009.a – 17.08.2009.a on sissenõutavaks muutunud 17 464,32 krooni (363,84 x 48 = 17 464,32), seega perioodil 07.06.2008.a – 17.08.2009.a on sissenõutavaks muutunud kokku 199 221,26 krooni (103 555,89 + 78 201,05 + 17 464,32 = 199 221,26). Kohus lõpetas 07.02.2011.a määrusega menetluse seoses hagejate haginõuetest loobumisega järgmiste nõuete osas: 1) mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja lepingu esemele tehtud kulutused kogusummas 22 877,30 krooni; 2) mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja hagejate poolt tasutud summad eksperthinnangutele kogusummas 17 021 krooni; 3) mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja hagejate poolt laenulepingu alusel perioodil 11.12.2007.a – 11.09.2008.a tasutud intressid summas 70 725,92 krooni.

Kostjatele anti 19.06.2009.a määrusega käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi kohustusega solidaarselt osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Riigi õigusabi korras määrati kostjatele esindajaks vandeadvokaat Andres Lusmägi. 17.05.2011.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Hagejad paluvad tagastada poolt tasutud riigilõivust, s.o 1 653,71 eurot, vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le ja lg-le 3 hageja PNarvelduskontole AS-is SEB Pank. Tuginedes TsMS § 190 lg-le 7 taotlevad kostjad kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning nad loobuvad oma õigusest pidada menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistung.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

2-08-67459

Kohus leiab, et hagejate taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja PNon tasunud 12.09.2008.a (maksekorraldus nr 722) ja 07.10.2008.a (maksekorraldus nr 732) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 51 750 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 875 krooni (1 653,71 eurot). Vastavalt hagejate taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja PNarvelduskontole AS-is SEB Pank. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei ole hagejate osaliselt haginõuetest kostjate vastu loobumine tingitud nõuete täitmisest kostjate poolt, siis kuuluksid kostjate menetluskulud osaliselt väljamõistmisele hagejatelt. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et poolte muud kulud, s.h kulud riigilõivule ja õigusabile jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostjatele oli määratud riigi õigusabi ja 01.06.2011.a määrusega on kohus määranud Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks kostjatele osutatud riigi õigusabi eest 1 449,52 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 36 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut ning vabastada kostjad menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning ka asjaolu, et kostjate majanduslik seisund on hetkel selline, mis eeldatavalt ei võimalda neil menetluskulusid täiendavalt tasuda.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.