Otsuse avalikult teatavaks 02. juunil 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number
2-08-89169
Tsiviilasi
EEAS hagi EBvastu võlgnevuse 273 euro ja viiviste 272,94 euro saamiseks 273 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: EEAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Ene Solovjev (OÜ Julianus Inkasso OÜ, A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: EB(isikukood XXX, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
28. aprill 2011.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Ene Solovjev Kostja EB
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista EB’ilt EEAS kasuks põhivõlgnevus 273 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud 50 % EB’i kanda ja 50 % ulatuses EEAS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 22.12.2008.a. Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.04.2002.a. elektrienergia ostu-müügilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust ning kostja võttis endale kohustuse maksta elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu. Vastavalt lepingule oli müügiobjekti ja teenuste tarbimiskohaks korter aukohaga E. XXX, Tallinn. Hageja on endale võetud kohustusi järjepidevalt täitnud ja esitanud kostjale igakuised arved teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata.
2.Hageja tugineb hagiavalduses järgmistele arvetele: 06.01.2005.a. arve nr XXX kokku summas 7 117.40 krooni, mis sisaldab varasemate perioodide võlgnevust 3 899 krooni, hageja nõuab märgitud arvest ainult arvelnäidatud teenuste eest tasu kokku 3 200.40 krooni, mitte võlgnevust varasemast perioodist; 06.03.2005.a. arve nr XXX kokku summas 7 743.70 krooni, mis sisaldab samuti eelmisel arvel märgitud võlgnevust varasemast perioodist summas 3 899 krooni, mida hageja kostajalt ei nõua. Hageja nõuab käesolevast arvest nr XXX ainult arvel näidatud teenuste eest tasu kokku summas 626.30 krooni lisaks eelmises punktis märgitud arve summale. Kokku on arvega nr XXX hagiavalduses nõutav kostja võlgnevus hageja ees summas 3 844.70 krooni; 05.05.2005.a. arvest nr XXX summas 8 188.60 krooni nõuab hageja ainult arvel näidatud teenuste eest tasu kokku summas 444.90 krooni lisaks eelmistes arvetes märgitud summale. Kokku on hagiavalduses nõutav kostja võlgnevus hageja ees sumas 4 289.60 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 273 eurot (4 271.60 krooni) ja viivise 272.94 eurot (4270.60 krooni) ja viivise hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni 0,15% päevas põhivõlalt. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut iseenda nimel, vaid AS HLEvolituste alusel ja AS HLEnimel. Kuna lepingus märgitud tarbimiskoht so korteriomand aadressil E.XXX, Tallinnas ei ole kunagi olnud kostja omandis, puudus kostjal mistahes võimalus lepinguid iseenda nimel sõlmida. Ka ütles AS HLEkostjale liisinglepingu üles alates 15.04.2004.a. ning korteriomandi võõrandamiseks kuulutati välja enampakkumine. Kostjal tuli korteriomand AS-ile HLEüle anda. Kuivõrd liisingleping öeldi kostjale üles alates 15.06.2004.a., tulnuks hagejal esitada elektritarbimisega seotud arved korteriomandi omanikule. Kostja ei tea, kes alates 15.06.2004.a. tarbimiskohal elektrienergiat tarbis, ja kui keegi tarbis siis selleks ei olnud kostja. Samuti kinnitab kostja, et arveid ei ole talle kunagi väljastatud ja kostja ei saanudki oma kohustust hageja ees kohaselt ja õigeaegselt täita. Kostja nägi arveid esmakordselt kohtus. Eeltoodu alusel on ka viivisenõue põhjendamatu. Kostja palub jätta viiviste nõue rahuldamata. Kohtuistungil jäi kostja vastuväidete juurde ja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436
lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
5.Harju Maakohtu menetluses oli EEAS-i hagi EB'i vastu võlgnevuse saamiseks (tsiviilasi 208-2067). Kohus tegi 15.05.2008.a. asjas vaheotsuse, millega rahuldas kostja EB'i taotluse aegumise kohaldamiseks hageja nõude osas järgmiste arvete suhtes: 03.05.2002.a. nr XXX; 03.05.2002.a. nr XXX, 29.07.2002.a. nr XXX, 16.09.2002.a. nr XXX; 08.01.2004 nr 17319794. Ülejäänud arvete - 06.01.2005.a. arve nr XXX, 06.03.2005.a. arve nr XXX ja 05.05.2005.a. arve nr XXX osas leidis kohus, et nende arvete alusel esitatud nõue ei ole aegunud ja menetlust saab jätkata (t/l 18-21). Nimetatud vaheotsus on jõustunud. Kuivõrd hageja esindaja ei ilmunud järgmisele kohtuistungile, jättis kohus 09.10.2008.a. kohtumäärusega hagi läbi vaatamata. Hageja esitas 22.12.2008.a. Harju Maakohtule eelpool viidatud aegumata arvete alusel uue hagiavalduse (tsiviilasi 2-08-89169).
6.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 34 on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
7.Kostja leiab, et tema ei olnud 03.04.2002.a. sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu pooleks. Kohus selle seisukohaga ei nõustu, vaid leiab, et lepingu pooleks ja seega ka kohustatud isikuks on kostja. Nii nähtub kohtule esitatud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust nr XXX/03.04.2002.a. ja selle lisast, et EBtarbijana ja EEAktsiaselts võrguettevõtjana sõlmisid 03.04.2002.a. elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu (t/l 11-12). 01.07.2003.a. jõustunud elektrituruseaduse (ElTS) § 12 lg 1 järgi on tarbija elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. Lepingust nähtuvalt on tarbimiskohaks korter aadressiga XXX, Tallinnas. Samuti nähtub viidatud lepingust, et tarbija kohustus tasuma elektrienergia eest vastavalt põhitariifile ja kuutasu. Kohtule esitatud liisinglepingu nr XXX kohaselt sõlmisid EBja AS HLE07.03.2001.a. korteriomandi asukohaga E. XXX, Tallinnas liisinglepingu (t/l 50). Liisinglepingu lisa nr 1 so 11.03.2002.a. vara üleandmise-vastuvõtuakti kohaselt volitas AS HLEkostjat EB'it tegutsema liisingfirma nimel ja võtma vastu müüjalt vara. Kuna AS HLEandis korteriomandi kostja valdusesse ja kasutusse liisingulepingu alusel (intressi maksmise kohustuse vastu), oli tegemist krediidilepinguga VÕS § 401 lg 2 kohaselt ning samuti tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 kohaselt. Samuti kehtis eelpool nimetatud vara üleandmise-vastuvõtu akt liisingfirma ja liisinguvõtja kokkuleppel tõendava dokumendina õigustamaks liisinguvõtja volitusi liisinglepingu tähtaja vältel vara vabalt vallata ja kasutada ning teostada sellest tulenevalt kõiki vajalikke toiminguid (t/l 51). Nimetatust ei järeldu, et AS HLEandis kostjale volituse sõlmida AS HLEnimel elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise leping hagejaga vaid see, et liisinglepingu sõlmimisega omandas kostja muuhulgas õiguse liisinglepingu esemeks oleva korteri suhtes sõlmida enda nimel elektrienergia ostu3
müügileping. Kostja on esitanud kohtule oma ärakirja elektrienergia ostu-müügilepingust (t/l 56), millele on käsikirjaliselt allkirja juurde märgitud - volikiri AS HLE, hageja eksemplaril sellist märget ei ole ning kohtu hinnangul ei tulene kostja omakäelisest märkest, et leping oleks seega sõlmitud liisinguandja nimel. Kuivõrd kostja oli lepingu sõlmimiseks õigustatud isik, sõlmis tema kui elektrienergia tarbija lepingu hagejaga ning võttis endale kohustuse tasuda tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest. Seega tekkisid elektrienergia tarbimisega seotud õigused ja kohustused just kostjal mitte AS-il HLE. Seda seisukohta kinnitab muuhulgas ka AS HLE21.05.2008.a. vastus järelepärimisele, mille kohaselt ei ole AS HLETallinnas E. XXX asuva korteri osas AS-iga EEelektrienergia teenuste osutamiseks ostumüügilepingut sõlminud ega andnud selle sõlmimiseks AS HLEnimel ka ühtegi volitust (t/l 67). Kostja ei ole ka väitnud, et ta teatas elektrienergia näite AS-ile HLEning liisinguandaja esitas talle tarbitud energia eest arveid.
8.Hageja nõude aluseks on 06.01.2005.a. arve nr XXX (t/l 13-14) kokku summas 7 117.40 krooni, mis koosneb varasemate perioodide võlgnevusest summas 3 917 krooni ning arvesti nr XXX järgi elektrienergia tarbimisest (summas 2 661.39 krooni) ja perioodi 01.01.2004.a. kuni 31.12.2004.a. kuutasudest, kokku koos käibemaksuga 3 200.40 krooni. Hageja on avaldanud, et nõuab märgitud arvest ainult arvel näidatud teenuste eest tasu kokku 3 200.40 krooni (t/l 110). 06.01.2005 arve on koostatud AS FEpoolt 30.12.2004.a. võetud kontrollnäidu 002993 alusel (t/l 68). Samuti tugineb hageja 06.03.2005.a. arvele nr XXX (t/l 15) summas 7 743.70 krooni, mis sisaldab samuti 06.01.2005.a. arvel märgitud võlgnevust varasemast perioodist, mida hageja kostjalt ei nõua. Hageja nõuab arvest nr XXX ainult arvel näidatud teenuste eest tasu kokku summas 626.30 krooni lisaks eelmises arves märgitud arve summale. Summa 626.30 krooni tuleneb arvesti nr XXX järgi elektrienergia tarbimisest põhitariifi järgi perioodil 30.12.2004.a. kuni 28.02.2005.a. ja ajavahemiku 01.01.2005.a. kuni 28.02.2005.a. kuutasudest. 06.03.2005.a. arve on koostatud 01.03.2005.a. SMS teel 01.03.2005.a. võetud näidu 003580 alusel (t/l 68). Kokku on arvega nr XXX hagiavalduses nõutav kostja võlgnevus hageja ees summas 3 826.70 krooni. Samuti tugineb hageja 05.05.2005.a. arvele nr XXX (t/l 16) summas 8 188.60 krooni, millest nõuab ainult arvel näidatud teenuste eest tasu kokku summas 444.90 krooni lisaks eelmistes arvetes märgitud summale. 05.05.2005.a. arve on koostatud voolu sulgemisel 25.04.2005 võetud näidu 003933 alusel (t/l 68). Kokku on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 4 271.60 krooni.
9.Kostja on seisukohal, et kuivõrd AS HLEütles kostjale liisinglepingu üles ja kostjal tuli korteriomand AS-ile HLEüle anda, ei tea kostja, kes alates 15.06.2004.a. tarbimiskohal elektrienergiat tarbis. Kohus leiab, et kostja vastuväide selles osas ei ole põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks korteriomandi liisinglepingu ülesütlemisel liisinguettevõttele üle andnud. Nii nähtub kohtule esitatud Swedbank Liising AS (varasema ärinimega AS HLE) 29.09.2010.a. kirjast nr XXX, et kostja ja Swedbank Liising AS-i vahel sõlmitud liisinglepingu nr XXX puhul puudub valduse üleandmise akt perioodil juuni 2004.a. kuni 25. aprill 2005.a. (t/l 176). Sama teatise kohaselt on 22.06.2005.a. sõlmitud ostu-müügileping kolmandatest isikutest ostjatega - kostja on olnud tehingu juures liisinguvõtjana ja kinnitanud, et korter on tema valduses. Seega ei ole leidnud tõendamist kostja väited, et tal puudus igasugune puutumus korteriga asukohaga XXX, Tallinnas alates 15.06.2004.a. so alates liisinglepingu ülesütlemisest. Ka ei oma kostja väited liisingulepingu lõppemisest mingit tähendust, kuivõrd elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping kehtis edasi kuni 25.04.2005.a., kui lõpetati tarbimiskoha elektrienergiaga varustamine (t/l 58). VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohtule esitatud 08.12.2004.a. võrgulepingu ülesütlemise hoiatusest nähtub, et hageja teatas kostjale, et kavatseb lõpetada kostjaga sõlmitud lepingu 10.01.2005.a. ning lepingu lõppemisel lõpetatakse tarbimiskoha elektrienergiaga varustamine, tarbimiskoht ühendatakse elektrivõrgust lahti ja arvesti demonteeritakse (t/l 55). Teatist, mille kohaselt
poolevaheline leping oleks ülesöeldud kohtule esitatud ei ole. Tööülesandest nr XXXtuleneb, et 25.04.2005.a. lülitati võlgnevuse tõttu välja tarbijapaigaldis objektil XXX, arvesti nr XXX. Samuti fikseeriti arvesti lõppnäit 003933 (t/l 58). Kuivõrd pooltevahelist lepingut ülesöeldud ei ole, kehtis leping kuni 25.04.2005.a., ning pole ka oluline, kes konkreetselt tarbis antud tarbimiskohas elektrienergiat, kuivõrd lepinguga on selle eest tasumise kohustuse endale võtnud kostja.
10.Kostja vaidleb põhinõudele vastu ka põhjusel, et hageja ei ole kostjale õigeaegselt kord kuus arveid esitanud, arved on koostatud tagantjärele, ei ole kontrollitavad ning arvetel esitatud näite ei ole esitanud kostja. Kohus leiab, et nimetatud väited ei ole asjakohased. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisel kohustuse esitada igakuiselt 25. kuupäevaks elektriarvesti näite. Vaidlust ei ole selles, et kostja oma kohustust kohaselt ei täitnud. Seega ei saanudki hageja igakuiselt hagejale arveid esitada. Samas nähtub pooltevahelise lepingu üldtingimuste p 2.6, et kui tarbija ei teata võrguettevõtjale arvestinäite lepingus sätestatud tähtpäevaks, on võrguettevõtjal õigus korraldada arvestinäitude hankimine oma vahendite arvel ja tarbija kohustub hüvitama võrguettevõtjale täiendavad kulud võrguettevõtja kehtiva teenuste hinnakirja alusel. Käesoleval juhul on vaidlusalune 06.01.2005.a. arve nr XXX koostatud AS FEpoolt 30.12.2004.a. võetud kontrollnäidu 002993 alusel. 06.03.2005.a. arve nr XXX on koostatud kostja või temaga seotud isiku poolt SMS teel saadetud näidu alusel. Kostja küll eitab igasuguse näidu saatmist, kuid märgitud näit on kooskõlas nii varasemal arvel kajastuva kui ka 25.04.2005.a. voolu sulgemisel fikseeritud näiduga. Samuti on SMSi teel tarbimise näidu teatamiseks ning selle konkreetse tarbimiskohaga sidumiseks vaja teada nii lepingu kui ka kliendinumbrit, seega on näidu teatanud isik olnud teadlik nendest andmetest ning kohtul puudub alus eeldada, et selle näidu on esitanud kõrvaline isik. Kolmas vaidlusalune arve on koostatud 25.04.2005.a. voolu sulgemisel fikseeritud näiduga. Samuti on vaidlusalustel lepingutel kajastatud kuutasu, mille tasumise kohustuse on kostja lepinguga samuti endale võtnud. Seega on arvete igakuine koostamine hageja poolt olnud takistatud kostja enda tegevuse tõttu. Kohtu hinnangul on arved koostatud kohaselt ja kooskõlas lepingutingimustega ning puudub alus kahelda fikseeritud näitudes ja arvete koostamise kuupäevades.
11.Asjaolu, et kostja väidetel ei ole hageja talle arveid esitanud ei vabasta teda kasutatud teenuste eest tasumisest. Riigikohus on 14.03.2008.a. lahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-5-08 asunud seisukohale, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Ka ei ole õige kostja vastuväide selles osas, et arve nr XXX sisaldab aegunud summasid, kuivõrd selle arve alusel esitatud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2006.a. ning lõppes 01.01.2009.a. Samuti on Harju Maakohus 28.05.2008.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-08-2067 asunud samale seisukohale, millist kostja vaidlustanud ei ole (t/l 18-21). Seega tuleb hageja põhinõue rahuldada ja võlgnevus summas 4 271.60 krooni so 273 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista arvete tasumisega viivitamise eest viivise summas 272.94 eurot (4 270.60 krooni) ja viivise hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni 0,15% päevas põhivõlalt (t/l 94). VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule esitatud pooltevahelise elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu p 3.6 nähtub, et arvete mitteõigeaegsel tasumisel kohustub tarbija maksma võrguettevõtjale viivist 0,15% õigeaegselt maksmata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt perioodil 20.05.2005.a. - 22.12.2008.a. summas 8 406.50 krooni ning on viivisenõuet vähendanud summani 4 270.60 krooni (t/l 93-94). Kostja on seisukohal, et kohustuse tekkimise aega saab hakata lugema arvete kättesaamise ajast, kostja arveid varem kätte saanud
ei ole ning nägi neid esmakordselt kohtus. Lisaks on hageja kostja hinnangul venitanud kohtumenetlust juba aastaid, taotledes üha uuesti istungite edasilükkamist ja võimalust lisadokumentide esitamiseks. Pooled on kohtus käinud vahelduva eduga juba alates 2006.a. kuid vaatamata sellele on hageja menetlust venitanud.
13.Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et hageja arveid talle esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on nimetatud kohustust pooltele 08.09.2009.a. kohtumäärusega selgitanud (t/l 88). Hageja on seisukohal, et arved on kostjale edastatud AS Eesti Post vahendusel. Kuna vaidlust ei ole selles, et antud juhul kostja tarbitud elektrienergia arvestinäite hagejale ei esitanud ning need näidud on hangitud vastavalt lepingu p. 2.6., siis on hageja kohustus tõendada, et ta eelpool viidatud arved kostjale lepingus näidatud kontaktaadressile saatis. Käesoleval juhul hageja nimetatut tõendanud ei ole. Ka ei tulene kohtule esitatud 19.09.2008.a. e-kirjast, et 06.01.2005.a. koostatud arve oleks kostjale saadetud (t/l 70, 75). Ka Riigikohus on 14.03.2008.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-5-08 asunud seisukohale, et kui võlausaldaja arvete esitamist ei tõenda, siis ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu isikult maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. Eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue viiviste summas 272.94 eurot põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
14.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on 23.10.2009.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis taotlenud kostjalt viivise 0,15 % päevas sissenõudmist alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni (t/l 92-94). Kuivõrd kohus jätab viivise nõude summas 272.94 eurot rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele käesoleva otsuse p. 13 toodud põhjendustel hageja nõue TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmiseks.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 273 eurot. Menetluskulude jaotamine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda kuivõrd on seisukohal, et hageja on venitanud kohtumenetlust juba aastaid, taotledes üha uuesti istungite edasilükkamist ja võimalust lisadokumentide esitamiseks. TsMS § 169 lg 1 esimese lause järgi menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda
lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude hageja kanda jätmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejapoolsed taotlused istungite edasilükkamise kohta antud menetluses on põhjustatud kostja enda vastuväidetest hagile. Hageja menetlustoimingu tegemise tähtaegu möödalasknud ei ole. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 50 % ulatuses kostja kanda ning 50 % ulatuses hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.