2-10-12385/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 15.03.2010.a. esitas AS-i Eesti Krediidpank hagi OÜ AIja RKvastu solidaarselt võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 342 759,73 krooni, millest põhisumma 197 086,12 krooni, viivised 145 543,61 krooni, maksekaardi hooldustasu 30 krooni, kontohooldustasu 130 krooni ja OÜ-lt AIviivise 0,1% päevas alates 15.03.2010 põhivõlalt, s.o 197 086,12 kroonilt kuni põhivõla tasumiseni. Kostja RKkäenduse maksimumsummaks on 250 000 krooni. 01.06.2011.a. toimunud kohtuistungil palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 12 606,33 eurot, millest 12 596,10 eurot on lepingust tulenev tasumata põhisumma, 1,92 eurot on maksekaardi hooldustasu ja 8,31 eurot on kontohooldustasu. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista seisuga 01.06.2011 sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 10 524,90 eurot. Hageja arvestab kostja RKkäenduse maksimumulatusega summas 15 977,91 eurot. Alates 02.06.2011.a. palub hageja kostjalt OÜ AIvälja mõista viivise 0,1% päevas põhivõlalt, s.o 12 596,10 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja ja kostja OÜ AIsõlmisid 01.11.2007.a. arvelduskrediidi lepingu nr. A-21001, mille kohaselt hageja andis arvelduskrediiti summas 450 krooni intressimääraga 9,5% aastas ja viivisemäär 0,1% päevas. Arvelduskrediidi tagastamise lõpptähtpäev oli 31.10.2008.a. 01.11.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja RKkäenduslepingu arvelduskrediidi lepingu juurde. Käenduslepingu p. 4 järgi on kostja RKvastutuse rahaline maksimumsumma 250 000 krooni. Kostjal OÜ AItekkisid 2008.a. sügisel probleemid lepingu täitmisega. Hageja saatis 01.10.2009.a. kostjatele nõude lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostjad võlgnevust tasunud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale OÜ AIkohtukutse kättetoimetanud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.04.2011.a. (t/l 94) ja kostjale RKe- kirja teel 10.05.2011.a. (t/l 97). Kostjad 01.06.2011.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 401 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2 (4)

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt OÜ-lt AIhageja kasuks välja mõistmisele 12 596,10 eurot lepingust tulenev tasumata põhisumma, 1,92 eurot maksekaardi hooldustasu, 8,31 eurot kontohooldustasu, viivis 10 524,90 eurot ja sellest 15 977,91 eurot välja mõista solidaarselt OÜlt AIja RK. Samuti tuleb kostjalt OÜ-lt AIhageja kasuks välja mõista viivis 0,1% päevas põhinõudelt, s.o 12 596,10 eurolt alates 02.06.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 324,24 eurot, millest riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 278,23 eurot, kohtutäituri tasu summas 26,84 eurot ja väljaande Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu 19,17 eurot. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.