Swedbank Liising AS hagi A. M. vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
11.05.2011
Hagihind
9212,26 €
Menetlusosalised
Hageja:
Swedbank Liising AS (RK 10434248, Liivalaia 8 Tallinn)
Hageja esindaja:
S. K.
Kostja:
A. M. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
Advokaat L. T.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank Liising AS hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. M.lt Swedbank Liising AS kasuks liisingulepingust nr 0137898L tulenev võlgnevus summas 7291,14 (seitse tuhat kakssada üheksakümmend üks eurot 14 senti) € ning viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 7291,14 €) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
3.Välja mõista A. M.lt Swedbank Liising AS kasuks liisingulepingust nr 0181363L tulenev võlgnevus 1 897,31 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse eurot 31 senti) € ning viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 1897,31 €) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud A. M. kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.09.2006 liisinglepingu nr 0137898L, mille esemeks oli sadulauto Scania R124 LA 4x2 NA 470 ehitusaasta 2003. 26.10.2007 sõlmisid pooled liisingulepingu nr 0181363L, mille esemeks oli mahtuniversaal Mitsubishi Space Star 1,3 ehitusaasta 2000. 1.1 Liisinglepingust nr 0137898L tulenev nõue Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuulunud põhiosa ja intressimaksed. Debitoorne võlgnevus kokku on 81 255,29 krooni ja arvestuslik viivis 1161,34 krooni. Hageja saatis kostjale 07.11.2008 teatise lepingu ülesütlemise kohta ja selle sai kostja kätte 12.11.2008. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud loeb hageja lepingu üles öelduks alates 16.03.2009. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Credit Expert OÜ poole, kelle abil vara tagastati 20.05.2009. Peale vara tagastamist anti see üle Balti Realiseerimiskeskuse OÜ-le, kus vara võõrandati hinnaga 125 172,80 krooni. Kuivõrd vara võõrandati koos paljude teiste liisingvaradega, tegi hageja ostjale allahindluse summas 109 827,20 krooni, kuid nimetatud hinnavahet hageja kostjalt ei nõua. Credit Expert OÜ ja Balti Realiseerimiskeskus OÜ esitasid hagejale osutatud teenuste (tagastusteenus, müügieelne tehniline ülevaatus, remonttööd, sõiduki realiseerimise eest makstav tasu) arved kokku summas 10 542,97 krooni, mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud liisinglepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb liisinglepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa. Hageja liisinglepingust tulenev nõue kostja vastu oli 349 454,18 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 256 494,56 krooni, debitoorsest võlgnevusest 81 255,29 krooni, viivisvõlgnevusest summas 1 161,34 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest summas 10 542,97 krooni. Vara realiseerimishind oli 235 000 krooni (125 172,80+109 827,20). Hageja palub nimetatud liisinglepingu alusel kostjalt välja mõista 114 454,16 krooni (349 454,16-235 000= 114 454,16). 1.2 Liisinglepingust nr 0181363L tulenev nõue Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata liisinglepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa ja intressimaksed. Debitoorne võlgnevus kokku on 12 382,07 krooni ja arvestuslik viivis on 141,37 krooni. Hageja saatis kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta ja kostja sai selle kätte 12.11.2008. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, loeb hageja liisinglepingu üles öelduks alates 16.03.2009. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Credit Expert OÜ poole, kelle abil vara tagastati 31.03.2009. Peale vara tagastamist anti see üle Mustakivi Auto AS-le, kes võõrandas auto hinnaga 40 000 krooni. Credit Expert OÜ ja Mustakivi Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 8 604,67 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud liisinglepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb hageja liisinglepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa. Hageja liisinglepingust tulenev nõue kostja vastu oli 69 686,39 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 48 558,28 krooni, debitoorsest võlgnevusest summas 12 382,07
krooni ja viivisest summas 141,37 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 8604,67 krooni. Vara realiseeriti summas 40 000 krooni. Hageja palub nimetatud liisinglepingu alusel kostjalt välja mõista 29 686,39 krooni (69686,3940 000= 29 686,39).
II KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu üksnes liisingulepingust nr 0137898L tuleneva nõude osas. Kostja leidis, et ei ole tõendatud hageja poolt sõiduki realiseerimine hagiavalduses näidatud hinnaga. Hageja on hagiavalduse lisana 6 esitanud üksnes enese poolt koostatud müügiakti. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud veoki tagastusteenuse hinnaga. Arvelt nr 0684 nähtub, et arve on esitatud „ tagastusteenus: A. M. 2500 krooni ning 1⁄2 arvest nr 2903431 edasi summas 5732 krooni.“ Arvele on juurde lisatud 18 % käibemaksu summas 1481,84 krooni. Tagastusteenuse maksumus saab kostja hinnangul olla üksnes 2500 krooni, sealjuures käibemaksu ei saa arvestada, kuna see on seotud hageja kui ettevõtja seadusest tuleneva käibemaksukohustuse täitmisega. Ettevõtte käibemaks ei kuulu hüvitamisele kahju hüvitamise korras. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 011548 nähtub müügiteenuse hind 2000 krooni, mida kostja peab põhjendamatuks. Arvest nr 011504 nähtub, et Balti Realiseerimiskeskus OÜ on ostnud 30.09.2009 diiselkütust 372,60 krooni eest, samas kui veok oli võõrandatud juba 28.09.2009. Hagiavalduse lisast 6 nähtub, et veok on väidetavalt müüdud Kleyn Trucks BV-le maksumusega 8000 eurot. Väidetava ostja koduleheküljelt www.kleyn.com ilmneb, et tegemist on kasutatud veokite edasimüüjaga ning analoogsete sõidukite müügihind on 17 500 – 17 800. Hinda kinnitavad viidad: http://www.kleyn.com/item-194398/scania-r124420_topline ja http://www.kleyn.com/item-194136/scania-r_124420_topline. Müügitehingu toimumise ajal, so 28.09.2009 oli veoki turuväärtus ilmselgelt nii Euroopas kui ka Eesti turul praegusest hinnast oluliselt kõrgem. Eestis oli analoogse sõiduki turuväärtus müügitehingu tegemise ajal 350 000 – 385 000 krooni (22 360 – 24 600 eurot) ning sõiduki liisinguandjale üleandmise ajal so 20.mai 2009 veelgi kõrgem. Kostja on seisukohal, et hageja on ise teadlikult ja tahtlikult võõrandanud liisingulepingu nr 0137898L enam kui 60% turuväärtusest odavamalt, tekitades sellega kahju nii iseendale kui ka kostjale. Kostja leiab, et hageja pidanuks vara vastuvõtmisel lähtuma selle harilikust väärtusest (TsÜS § 65) ning vara tagastamisel oli sõiduki turuväärtus ligikaudu 24 600 eurot. III KOHTUISTUNGID 21.02.2011, 06.04.2011 ja 11.05.2011
3.06.04.2011 toimunud kohtuistungil teatasid pooled, et soovivad arutada kompromissi sõlmimist ja palusid läbirääkimiseks täiendavat aega. Hageja esitas samal kohtuistungil liisinglepingust nr 0137898L tuleneva nõude eurodesse ümberarvestatuna summas 7 314,95 eurot ja arvamuse kostja vastuse kohta. 11.05.2011 määratud kohtuistungile kostja ja tema esindaja ei ilmunud. Hageja esindaja selgituste kohaselt kostja peale eelmist kohtuistungit hagejaga ühendust ei võtnud ning läbirääkimisi kompromissilepingu sõlmimise osas seetõttu ei peetud.
IV KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
5.VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
6.Kostja võttis oma 27.01.2011 vastuses (tl 96) ja 21.02.2011 toimunud kohtuistungil õigeks liisinglepingust nr 0181363L tuleneva nõude ja vastavalt TsMS § 440 kohus rahuldab hagi selle nõude osas summas 29 686,39 krooni ehk 1897,31 eurot ja viivise nõudes.
7.Liisinglepingust nr 0137898L tulenev nõue 7.1 Vaidlust ei ole selles, et: 1) pooled sõlmisid 01.09.2006 liisinglepingu nr 0137898L , mille esemeks oli sadulauto Scania R124 LA 4x2 NA 470 (registreerimismärk 912MGK); 2) kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata ja sellest tulenevalt hageja ütles 16.03.2009 lepingu üles; 3) Credit Expert OÜ abiga tagastati sõiduk hagejale; 4) hageja võõrandas sõiduki Balti Realiseerimiskeskuse OÜ kaudu; 5) sõiduki debitoorne võlgnevus oli lepingu ülesütlemise ajal 81 266,29 krooni ja tähtaegselt tasumata põhivõlgnevuselt arvestatud viivis oli 1 161,34 krooni; 6) sõiduk tagastati Rootsist laevaga Eestisse tuues.
7.2.Kostja esitas vastuväited mille kohaselt: . 1) sõiduki võõrandamise hind ei ole piisavalt tõendatud; 2) tagastusteenuse tõendatud ja põhjendatud maksumus on 2500 krooni; 3) auto võõrandamisteenuse maksumuse 2000 krooni puhul on tegemist põhjendamatu kulutusega; 4) diiselkütuse ostmise vajadus on tõendamata, sest arve kannab auto võõrandamise ajast hilisemat kuupäeva; 5) sõiduk on võõrandatud 60% turuväärtusest odavamalt. 7.3 VÕS § 367 lg.1-2 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg.1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Maakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et sõiduki võõrandamise hind ei ole piisavalt tõendatud. Kohtule on esitatud 28.09.2009 vara müügiakt nr 0137898L, mille kohaselt liisingulepingu ese võõrandati 8000 euro eest. Müügiakt on allkirjastatud hageja ja müüja (Balti Realiseerimiskeskuse OÜ) esindajate poolt (tl 36). Seega kohus lähtub otsuse tegemisel sellest, et liisingulepingu esemeks olnud sõiduk võõrandati hinnaga 8000 eurot. Ekslik on kostja vastuväide, et tagastusteenus on tõendatud ja põhjendatud üksnes osaliselt. Arves nr 0684 on viide 1⁄2 arvest nr 2903431. Hageja esitas kohtule 06.04.2011 toimunud kohtuistungil Baltic Scandinavian Lines AS arve nr 2903431, kust nähtub, et Credit Expert OÜ-le on esitatud arve summas 13 438,64 krooni (koos käibemaksuga) selle eest, et laevaga on toimetatud Rootsist Kapellskärist Paldiski sadamasse sõiduk registreerimismärgiga 912MGK (tl 119). Seega 1⁄2 eelpool näidatud arvest 11464,95 (ilma käibemaksuta) on 5732,47, mis langeb kokku arves 0684 (tl 37) esitatuga. Põhjendamatu on kostja väide viitega käibemaksu ebaõigele arvestamisele. Ekslik on kostja väide, et võõrandamisteenuse eest tasumise puhul on tegemist põhjendamatu kulutusega. Maakohus leiab, et hagejal on õigus sõlmida leping kolmanda isikuga teenuse ostmiseks, mis ei lange kokku hageja enda põhitegevusega. Väidet, et arve nr 011548 esitati just liisingulepingu esemeks olnud sõiduki müügi eest tõendab arvele märgitud VIN-kood (tl 39). Põhjendatud on kostja vastuväide, et diiselkütuse ostmise vajadus summas 372,60 krooni (tl 41) on tõendamata, sest vara müügiakt on allkirjastatud 28.09.2009, kuid arve nr 011504 kannab 30.09.2009 ehk kaks päeva hilisemat kuupäeva. Kuigi arvele on kantud liisingulepingu esemeks olnud sõiduki VIN-kood, on hageja jätnud põhistamata miks oli vaja diiselkütust nimetatud
sõidukile osta kaks päeva peale müügiakti allkirjastamist ja miks peab sellise kulu kandma kostja. Selles osas on hagi põhjendamata ja tõendamata. Põhjendamata on kostja vastuväide, et sõiduk võõrandati 60% turuväärtusest odavamalt, millega hageja tekitas kahju nii endale kui ka kostjale. Hageja on hagivalduses märkinud, et kuigi lubas sõiduki võõrandada hinnaga 125 172,80 krooni, loeb ta vara realiseerimishinnaks 235 000 krooni. Nimetatud hind moodustab 01.09.2006 kostjale liisitud sõiduki lepinguaegsest maksumusest 39%. Üldiselt teadaolevaks asjaoluks on see, et sõiduki maksumus üldjuhul aastatega väheneb. Kostja poolt viidatud interneti viited ei tõenda eseme harilikku väärtust ehk selle kohalikku keskmist müügihinda (TsÜS § 65). Tegemist on rahvusvahelise internetimüügi portaaliga ja kohtul on erialase spetsialisti abita võimatu hinnata portaalis toodud andmete järgi 2009 septembrikuu Eestis keskmist müügihinda liisingulepingu esemeks olnud autoga sama tüüpi autode osas. Tõendamata on kostja väide, et Eestis oli analoogse sõiduki turuväärtus müügitehingu tegemise ajal 350 000385 000 krooni. Samas kui arvestada seda, et hageja loeb sõiduki realiseerimishinnaks 235 000 krooni ja kostja peab analoogse sõiduki harilikuks väärtuseks 350 000 krooni, on võõrandamine toimunud - 33% kohalikust keskmisest hinnast, mitte enam kui 60% turuväärtusest odavamalt. Kohus leiab, et kostja vastuväide mille kohaselt hageja on liisingulepingu esemeks olnud sõiduki võõrandanud enam kui 60% turuväärtusest odavamalt on tõendamata.
7.4.Maakohus leiab, et hagi on liisingulepingust nr 0137898L tuleneva nõude osas tõendatud osaliselt summas kokku 114081,56 (114 454,16-372,60=114081,56) ehk 7291,14 eurot.
8.Viivise arvestuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud ja kohus peab viivisenõuet põhjendatuks.
V MENETLUSKULUDE JAOTUS
9.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
10.Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg.1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik Olev Mihkelson
Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.