Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Maksekäsu kiirmenetlus Julianus Inkasso OÜ esitas 30.09.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Üxxx Axxxxxxx 27 048,06 krooni saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku ja võlgnik esitas sellele tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 23.11.2010.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja põhjendused Julianus Inkasso OÜ esitas 14.12.2010.a kohtule hagiavalduse Ülle Ansipi vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud Tele2 Eesti AS-iga kaks mobiiltelefoniteenuste lepingut. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS-i poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS-i nõudele tasuda lepingutest tulenev võlg ning võlausaldaja loovutas oma nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingutest tulenevalt 13 149,53 krooni. Hageja on arvestanud võla tasumisega viivitamise eest viivist perioodi 23.10.2007 – 13.12.2010 eest 21 164,17 krooni, s.o 0,15 % tasumata nõudelt päevas nagu lepingutes oli ette nähtud. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista võlgnevus summas 13 149,53 krooni ja viivis 13 148,53 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles 05.01.2011.a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja väitel ei ole tema sõlminud lepinguid Tele2 Eesti AS-iga, lepingutel ei ole tema allkirju. Kostjat kasutati ära kui ta oli joobes. Talle tehti ettepanek, et postist on vaja välja võtta üks pakk. Selle toimingu eest lubati maksta. Kuna kostja teadis, et pakk ei kuulu temale, siis ei küsinud ta, mis pakis on ja andis postitöötajale ainult allkirja. Hiljem sai kostja teada, et võõras isik kasutas teda ära varalise kasu saamise eesmärgil. Nende tegude kohta on leitud süüdlane ja on algatatud kriminaalasi. Seetõttu palus kostja jätta hagi tema suhtes rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja leidis, et kostja vastuväited on alusetud ega anna põhjust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja poolt viidatud kriminaalasjas ei ole hõlmatud hageja nõuet. Seega puudub hageja nõudel igasugune seos kostja poolt viidatud kriminaalasjaga. Hageja nõude aluseks on Tele 2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingud, mille sõlmimine on toimunud Tele 2 iseteeninduses internetis mitte postkontoris. Hagi aluseks olevatel liitumislepingutel ei saagi olla kostja allkirja, kuna lepingud on sõlmitud internetis Tele2 iseteeninduses. Lepingute sõlmimiseks on kostja kasutades talle väljastatud tema isikuga seotud dokumente – internetipanga lepinguga väljastatud koode, panga paroolikaarti või pin-kalkulaatorit või IDkaarti – ennast identifitseerinud panga kaudu ning elektrooniliselt kinnitanud lepingute sõlmimist. Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja taotlus menetluse peatamiseks Kostja teatas kohtule, et on esitanud 12.04.2011. a Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva Politseijaoskonnale avalduse tema vastu esitatud Tele2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tuleneva nõude uurimiseks. Kostja väitel on võla tekitanud Txxxx Txxxxxx, tema isiku- ja pangaandmeid ära kasutades. Kostja palus kohtul enne kohtuotsuse tegemist ära oodata kriminaalasja uurimistulemused. Hageja seisukoht kostja taotlusele Hageja teatas 20.05.2011. a , et tsiviilasja menetlus peaks jätkuma. Kostja poolt esitatud teatis kriminaalasja alustamise kohta ei ole selliseks aluseks, mis võimaldaks peatada tsiviilasja menetluse.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et kostja Üxxx Axxxxx nimel on Tele2 Eesti AS-i iseteeninduses sõlmitud kaks lepingut: 1) 01.06.2007. a liitumisleping ja mobiiltelefoni järelmaksuga ostu-müügileping (tl 21-22) ja 2) 02.06.2007. a liitumisleping (tl 20). Nimetatud lepingute alusel on Tele2 Eesti AS võimaldanud ostjal kasutada mobiiltelefoniteenuseid ja müünud järelmaksuga mobiiltelefoni. Tele2 Eesti AS on esitanud teenuste eest arved, kuid need on jäetud tasumata. Tele2 Eesti AS on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale (t lk 40). Kostja on vaielnud nõudele vastu põhjendusel, et väidetavalt ei ole tema Tele2 Eesti AS-iga lepinguid sõlminud ning lepingud on sõlminud keegi võõras, kasutades ära hageja isiku- ja pangaandmeid. Kostja väitel võis see olla Txxxx Txxxxxx. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Antud juhul ei ole tõendatud, et kostja ise ei ole sõlminud liitumis- ja mobiiltelefoni järelmaksulepinguid Tele2 Eesti AS-ga ega tarbinud lepingute alusel teenuseid. Kohus tegi küll kindlaks, et Harju Maakohtu 09.10.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-0811408 on kohus süüdi tunnistanud Txxxx TxxxxxxxxKarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 329 järgi ning mõistnud temale karistuse. Kohtuotsusega mõisteti Txxxx Txxxxxxxxx muu hulgas kostja Üxxx Axxxxx kasuks välja tsiviilhagi katteks 9700 krooni. Otsust on Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2008. a otsusega osaliselt muudetud mõistetud karistuse osas, muus osas, sh tsiviilhagide osas otsust muudetud ei ole. Otsuse kirjeldavast osast nähtub, et süüdimõistetud Txxxx Txxxxxxxon kostja pangaandmeid kasutades sõlminud kostja nimel järgmisi laenulepinguid: SMS Laen OÜ-ga, Monetti AS-iga, AR Partnerid OÜ-ga, Mobile Credit Estonia OÜ-ga, Raha24 OÜ-ga ja Ferratum Estonia OÜ-ga, kokku summas 18 200 krooni. Lisaks lasi ta kostjal sõlmida laenulepingu Koduliising OÜ-ga, lubades eelnevalt, et maksab laenu tagasi, ilma kavatsuseta tegelikult laenu tagasi maksta, millega tekitas kostjale varalist kahju 9700 krooni. Kohtuotsusest ei nähtu aga, et kriminaalasjas oleks menetletud kostja nimel Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud lepinguid, nendest tulenevaid kohustusi ja et oleks kogutud sellekohaseid tõendeid. Kohus esitas Politsei- ja Piirivalveametile nõude kriminaalasja kohta andmete väljastamiseks. Jõhvi kriminaaltalituse Kriminaalbüroo teatas 10.05.2011. a vastuses (tl 79), et 09.05.2011. a on Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskond registreerinud avalduse selle kohta, et Ülle Ansip teatas, et 02.06.2007. a tundmatu isiku poolt kannatanu nimele oli vormistatud AS Tele2 firmal mobiiltelefoni järelmaksuleping nr 10383850. Avaldaja sõnul ei ole ta ise mingit lepingut vormistanud. Kahju on 13 149,53 krooni. Antud faktide kohta 09.05.2011. a oli alustatud kriminaalmenetlus 11240102187 KarS § 209 lg 1 alusel. Esmane menetlustoiming oli avaldus. Eeltoodust nähtub, et kostja kaebuse põhjal on algatatud kriminaalmenetlus, mis on alles algstaadiumis. Mingeid tõendeid asjas kogutud ei ole. Kriminaalasja menetlemise aeg ei ole teada. Kohus leiab, et ei ole otstarbekas tsiviilasja menetluse peatamine kriminaalasja menetluse ajaks. Kriminaalasja menetlemise aeg ei ole teada ja selle tulemus ei ole ettemääratav. Käesolevas menetlusstaadiumis ei ole uurimisasutusel isegi kahtlustatavat. Kui kriminaalasja menetlemise käigus leiab tõendamist, et on toime pandud kuritegu, mille tagajärjel on kostja kannatanud kahju, on kostjal võimalik Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 2 alusel esitada kahju hüvitamiseks tsiviilhagi. Seega ei sõltu käesolevas tsiviilasjas otsus kriminaalasja tulemustest, mis on TsMS § 356 lg 1 kohaselt menetluse peatamise aluseks. Kohus märgib, et kostjal on seega võimalik realiseerida oma nõudeõigust temale väidetavalt kahju tekitanud isiku vastu kriminaalmenetluses. Seetõttu jätab kohus kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.

Hageja poolt esitatud tõendite põhjal saab järeldada, et kostja on sõlminud Tele2 Eesti AS-iga liitumis- ja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingud. Kostja on rikkunud lepingutest tulenevaid maksekohustusi. Kostjal kui lepingupoolel lasub vastutus lepingu rikkumise eest. Kuna lepingud on sõlmitud interneti teel iseteeninduse keskkonnas ja isiku tuvastamine toimus panga kaudu, oli kostjal endal kohustus tagada, et tema isikuandmed ja pangaparoolid ei satuks võõrastesse kätesse. Kohus märgib, et lepingu teine poolt ei saa vastutada selle eest, et kostja on olnud hooletu nimetatud andmete valdamisel. Kohus asub seisukohale, et esitatu alusel on tõendatud, et lepingud Tele2 Eesti AS-ga on sõlminud kostja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 7.3 on sätestatud maksekohustuse rikkumise puhuks Tele2 õigus nõuda kliendilt viivist 0,15 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist perioodi 23.10.2007. a kuni 13.12.201. a eest kokku 21 164,17 krooni. Hageja on viivist vähendanud ja nõuab viivist kostjalt põhinõude ulatuses summas 13 148,53 krooni. Hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 13 149,53 krooni ja viivis summas 13 148,53 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku 3000 krooni. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 750 krooni ja hagimenetluses 2250 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 4500 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur- nõue on esitatud kahest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, lepingud ise on tihti esinevad ja tavapärased, keerukaid juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna

tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 4500 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 2000 krooni, millele vastab 127,82 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.