Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-21709 Tsiviilasi AS ISS Eesti hagi Ljubov Trušenko vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 485,28 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS ISS Eesti, reg.nr 10031220, asukoht Tallinn, E.Vilde tee 129, hageja esindaja Evi Tänak-Aruksaar; kostja Ljubov Trušenko, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxx x-xx Resolutsioon Välja mõista Ljubov Trušenkolt 589,61 eurot ja viivis protsendina põhinõudest 485,28 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras päevas kuni põhinõude tasumiseni AS ISS Eesti kasuks. Jätta menetluskulud Ljubov Trušenko kanda. Välja mõista Ljubov Trušenkolt riigilõiv 102,25 eurot AS ISS Eesti kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib AS ISS Eesti esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Ljubov Trušenko võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kostja on korteriomandi xxxxxx, xxxxx x-xx omanik. 23.04.2009 ühines OÜ Minu Vara hagejaga, mille kohta tehti 15.07.2009 kanne äriregistri B-osa registrikaardile. Seega läksid kõik OÜ Minu Vara õigused ja kohustused üle hagejale, sh kõnealuse nõude esitamise õigus. 18.09.2008 toimunud xxxxxx, xxxxx x korteriomanike üldkoosolekul nimetati hageja korterielamu valitsejaks ning sõlmiti temaga valitsejaleping nr 2743. Hiljem moodustati korterelamus korteriühistu, mille tõttu lõpetati valitsejaleping alates detsembrist 2009, viimased arved on esitatud 2009.a detsembrikuu seisuga. Valitsemise ajal on hageja esitanud kostjale igakuiselt kinnitatud majanduskavade alusel arveid osutatud ja vahendatud teenuste eest tasumiseks. Kostja ei ole temale väljastatud arved kohaselt tasunud. Kostja võlg hageja ees moodustab 485,28 eurot. Viivis on 104,33 eurot 01.05.2011 seisuga. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Tänak-Aruksaar palub kostjalt välja mõista võla 485,28 eurot, viivise 104,33 eurot ja viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras päevas kuni põhinõude tasumiseni ning menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 30.05.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 sätestab, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti ning § 15 lg 3 sätestab, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse ning § 15 lg 5 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning § 15 lg 6 sätestab, et eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kohase suurusega remondifondi kogumist, majanduskava koostamist. Korteriomandiseaduse § 17 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.