Tsiviilasja number
2-10-20925
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
31.mai 2011 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
1278,23 eurot (20 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TT (isikukood XXX, elukoht XXX)
TThagi ENvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marina Valge (advokaadibüroo Valge & Uiga, Vanemuise 21a, 51014 Tartu, e-post [email protected]) Kostja: EN(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus § 405 lg 1 p 7 alusel
04.05.2010 T. T esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. N võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 17.06.2010 ja avaldus anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 08.09.2010 hageja esitas Harju Maakohtule põhjendatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 16.09.2009 broneerimislepingu, mille alusel hageja kohustus ostma varasid ja kostja kohustust neid müüma. Hageja kohustus tasuma müüjale ettemaksu 20 000 krooni. Hageja tasuski E. N arvele 16.09.2009 20 000 krooni. Kostja kinnitas broneerimislepingus, et müügiobjekt kuulub temale omandiõiguse alusel ja kõik ostjale (st hagejale) esitatud kirjalikud andmed ning selgitused vastavad tõele, müügilepingu sõlmimise hetkel ei ole müügiobjekti kellelegi võõrandatud ega arestitud, müügiobjekti suhtes ei ole vaidlusi ja ei esine mingeid asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid kostja õigust sõlmida broneerimislepingut. Hiljem selgus, et kostjal puudus õigus vara müüa, kuna see ei olnud tema oma. Kostjal puudus õigus sõlmida broneerimislepingut ning saada selle eest raha. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 20 000 krooni hagejalt õigusliku aluseta saaduna ning panna kohtukulud kostja kanda.
13.12.2010 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Broneerimisleping sõlmiti kahe juriidilise isiku vahel, mitte eraisikute vahel. EN füüsilise isikuna ei saa olla kostjaks. Kostja ei ole kunagi olnud vara müüjaks, kostja ei ole sellist kinnitust broneerimislepingus ka andnud. Broneerimislepingu sõlmimisel osales kostja müüja esindajana. Broneerimislepingu lisaks olevast vara loetelust nähtub kogu müügiobjektiks olnud vara. See vara oli SB oma ja hiljem müüs selle maha pankrotihaldur I. Leppsoo. T. T O OÜ esindajana oli teadlik kõigist asjaoludest, millega tuli arvestada antud broneerimislepingu sõlmimisel. T. T käis kohtumas SBOÜ töötajatega, samuti kohtus ruumide omaniku R OÜ esindaja NK, et oleksid selged ruumide renditingimused, milles müüdav vara asetses. Kõik nõuded, mis hagejal olid või on SBOÜ vastu, tulnuks esitada SB pankrotimenetluses. Harju Maakohtu 20.05.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-69627 SBOÜ pankrotimenetlus lõpetati pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu ja määrati likvideerimisele järgneva kahe kuu jooksul. Eeltoodu alusel on hagi pahatahtlik ja alusetu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
ja SBOÜ. Sisuliselt on tegemist vallasvara ostu-müügi eellepinuga. Hageja andmeid lepingust ei nähtu, kuid vaidlust ei ole selle üle, et hageja allkirjastas lepingu ostja OÜ OE esindajana. Müüjat, SBOÜ-d esindas tehingus kostja EN. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hageja seisukoht, et broneerimisleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 34 lg-st 2 tuleneb juriidilise isiku juhatuse liikme õigus esindada juriidilist isikute tehingu tegemisel. Eelnevast järelduvalt ei muutu äriühingu esindajad, kes olid õigustatud äriühingu nimel lepingut sõlmima, selle lepingu poolteks. Äriühingu nimel sõlmitud lepingust tulenesid kohustused äriühingutele, mitte neid lepingu sõlmimisel esindanud füüsilistele isikutele. Seega on õigusliku aluseta kostja väide, et kostja müüjana rikkus broneerimislepingut, sest lepingus antud kinnitused vara kuulumisest kostjale ei vastanud tõele. OÜ SB nimel sõlmitud lepingus müüja kinnitused ei ole EN kui füüsilise isiku kinnitused. Kohus leiab, et paljasõnalised ja põhjendamatud on ka hageja väited, et kostjal puudus lepingu sõlmimise ajal SBOÜ esindamise õigus, sest tema juhatuse liikme õigused oli lõppenud juba enne lepingu sõlmimist. Äriregistri Teabesüsteemist nähtuvalt oli kostja OÜ SB juhatuse liige 05.09.2008 – 19.08.2009. Leping sõlmiti 16.09.2009, seega peale EN juhatuse liikme volituste lõppemist. See asjaolu ei välista aga, et E. Noorakul oli müüja volitus broneerimislepingu sõlmimiseks. Alates 19.08.2009 ja lepingu sõlmimise ajal oli OÜ SB juhatuse liikmeks AP. A. P on koostanud broneerimislepingu lisaks nr 1 oleva SDS varade saatelehe 8tl 39 – 40). Tänaseks kannab AP nime Ave Noorak, millest kohus järeldab, et OÜ SB juhatuse liikmena suhtles A. P kostjaga tihedalt ning vaidlusalune broneerimisleping sõlmiti A. P i teadmisel ja volitusel. OÜ SBpankrotimenetlus algatati ja ajutine pankrotihaldur määrati 15.01.2010 ning alusetud on hageja viited, et vara võinuks broneerimislepingu sõlmimise ajal müüa üksnes pankrotihaldur.
väited kostja poolt pettuse toimepanemise kohta tuginevad faktiliste asjaolude väärale tõlgendamisele, nimelt lähtub hageja eeldusest, et broneerimislepingus müüja kinnitused on kostja kui füüsilise isiku poolt antud kinnitused, et tema isiklikult on vara omanik. Hageja väidetavalt usaldas kostjat ja alles hiljem kontrollimisel selgus, et vara ei kuulunud kostjale ning kostjal ei olnud lepingu sõlmimise õigust. Kohus otsuses eespool osundas, et hageja väited kostjal müügilepingu (ja broneerimislepingu) sõlmimiseks volitusi ei olnud, on paljasõnalised ja tõendamata. Üksnes juhatuse liikme volituste lõppemine ei tähenda, et kostjal puudus volitus äriühingu esindamiseks konkreetse tehingu sõlmimisel. Kohtu selgitustele ja küsimustele vaatamata hageja ei täpsustanud, kuidas kostja väidetav pettus annab hagejale kui füüsilisele isikule õiguse nõuda OÜ SB ja OÜ OE vahelisest lepingust tuleneva OÜ OE kohustuse täitmiseks lepingus näidatud kontole tasutud summa tagastamist kostjalt kui füüsiliselt isikult. Broneerimislepingu alusel tasutu tagasinõudmiseks kostjalt ei anna alust asjaolu, et OÜ OE ei nõudnud OÜ-lt SB broneerimislepingu täitmist ning varade ostu-müügilepingu sõlmimist kokkulepitud tingimustel, vara müüs hiljem pankrotihaldur ja hageja soovib nüüd ettemaksuna tasutu tagastamist.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.