Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 31.05.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: Swedbank Liising AS-i hagi RK vastu 3 541,49 euro ja lisanduva viivise saamiseks Kohtuistungi toimumise aeg: 07.04.2011. a. Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja esindaja: Külli R (XXX) Kostja: RK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaadi abi Rait Sarjas (AB Küllike Namm, e-post [email protected]) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.Swedbank Liising AS-i hagis RKvastu: 1.1 Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista RK Swedbank Liising AS-i kasuks 2 475,44 eurot. 1.2 Välja mõista RK Swedbank Liising AS-i kasuks viivis 0,25% põhinõudelt päevas alates 06.01.2011 kuni põhinõude 2 475,44 eurot täieliku tasumiseni. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulude osas: 2.1 Menetluskulud jätta 69,9% ulatuses RK kanda ja 30,1% ulatuses Swedbank Liising AS-i kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.1.Hageja nõue 06.01.2011 esitas Swedbank Liising AS Harju Maakohtule hagiavalduse RK vastu. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 3 541,49 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,25% põhinõudelt päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagihind on 3 541,49 eurot. Hagis on hageja tuginenud võlaõigusseaduse §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 1, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, 113 lg 1, 145 lg 1, 367 lg 1 ja 4 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dele 177 lg 2, 363 lg 1, 367, 407.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse (t lk 1-5), 07.04.2011 seisukoha (t lk 81-86) ja 12.05.2011 seisukoha (t lk 95-100) kohaselt sõlmisid 21.06.2005 hageja (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja OÜ C (pankrotis) liisingulepingu , mille esemeks oli traktor JD6920S. 21.06.2005 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu , millega kohustus kostja tagama solidaarselt OÜ-ga C (pankrotis) liisingulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 94 032,39 eurot. OÜ C ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes tasumata arved 81 639,84 krooni, lisaks on tasumata viivisemaksed summas 25 801,96 krooni. Liisingulepingus (t lk 4-10) oli kokku lepitud viivisemäär 0,25% päevas. 07.10.2009 saatis hageja OÜ-le C ja kostjale teated võlgnevuse kohta koos ülesütlemishoiatusega. Võlgnevust ei tasutud ja hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. OÜ C ei tagastanud vara vabatahtlikult ning hageja pöördus OÜ R poole, kellel õnnestus vara valdus hagejale taastada. Tagastusteenuse eest tasus hageja OÜ-le R 3 000 krooni (t lk 37-38). Vara tagastas küll kostja ise, kuid alles OÜ R tegevuse tulemusel. Vara tagastamisel fikseeriti varal järgmised puudused: traktor vajas väli- ja sisepesu, vasak lisatuli oli katki, vasak esimene porilaud oli defektiga, tagumised porilauad olid kriibitud, vasak tagatuli oli katki (t lk 39). Vara õnnestus müüa 27.01.2010 hinnaga 465 000 krooni (käibemaksuta, t lk 40). Hageja leiab, et müügiprotsess oli läbipaistev ning hageja on teinud kõik endast oleneva müügikahju vältimiseks. 07.10.2009 kirjale lisati selgitus varamüügiprotsessi kohta (t lk 88), muuhulgas selgitades võimalust müügiprotsessis osaleda. Lisainformatsiooni saamise võimalust selgitati ka 26.11.2009 kirjas (t lk 89). Sellele vaatamata oli kostja ükskõikne ning ei tundnud müügiprotsessi vastu vähimatki huvi. Lähtuvalt pooltevahelise lepingu punktist 3.7 võttis hageja arvutuste aluseks vara müügihinna. See ei ole Riigikohtu seisukohtadega vastuolus nagu väidab kostja. Hageja ei suunanud vara müüki selle turuhinnaga, turuhind selgus alles müügi käigus, asja väärtuseks oligi selle müügihind. Müüki suunamise hind oli hinnanguline ning seda tuli varale ostja leidmiseks korrigeerida. Kostja esitatud hinnangus nimetatud väärtus 535 200 krooni on paljasõnaline ja ebausaldusväärne, hindaja ei ole vara näinudki. Isegi kui kohus peaks leidma, et asja väärtus tagastamise hetkel oli 535 200 krooni, oli müügihind sellest kõigest 13% madalam. Hageja leiab, et see on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega ning müügihinnast lähtumine on antud juhul lubatav. Müügil tasus hageja BROÜle diiselkütuse ja jahutusvedeliku eest 1 341,14 krooni ning realiseerimistasu 19 530 krooni (t lk 41-46). Kulud on hageja arvates põhjendatud – hageja põhitegevuseks ei ole sõidukite võõrandamine, jahutusvedelik ning diiselkütus olid vajalikud traktori töökorras hoidmiseks. Vara jääkmaksumuseks oli 402 315,55 krooni, debitoorne võlgnevus 81 639,84 krooni, viivismaksete võlgnevus 25 801,96 krooni, vara tagastamise ja realiseerimise kulud 19 892,62 krooni (käibemaksuta). Liisingulepingust tulenev nõue oli seega kokku 529 649,97 krooni. Arvestades vara realiseerimisest saadud 465 000 krooni ja lepingu müügikasumit 9 237,69 krooni, kujuneb hüvitamisele kuuluvaks summaks 55 412,28 krooni ehk 3 541,49 eurot. 10.08.2010 saatis hageja OÜ-le C (pankrotis) ja kostjale kirjaliku teatise võlgnevuse kohta, kuid võlgnevust ei tasutud. 12.10.2010 kuulutati välja OÜ C pankrot, pankrotimenetluses hageja raha saanud ei ole. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule liisingulepingu koos maksegraafiku ja üldtingimusega (t lk 4-17), müügilepingu -OM koos liisingueseme vastuvõtuaktiga (t lk 18-19), käenduslepingu (t lk 20-21), OÜ-le C ja kostjale saadetud arved ja teated (t lk 22-36, 47-50, 8889), vara tagastamise ja müügiga seonduva dokumentatsiooni (t lk 37-46, 87).
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes
Oma 07.02.2011 vastuses kostja hagis esitatud nõudeid ei tunnista ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid 07.02.2011 vastuse (t lk 64-69) ja 12.05.2011 seisukoha (t lk 101-106) kohaselt Riigikohtu seisukohtade järgi ei ole õiguspärane võlgnevuse arvestamine liisingueseme müügihinna järgi nagu seda on teinud hageja. Hageja üldtingimuste punkti 3.7 tühisust on Riigikohus juba varem kinnitanud. Kuna hageja ei ole liisingueseme väärtust tagastamise hetkel tõendanud, on nõue tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. JDtraktorite müügiga tegeleva SAOÜ 13.04.2011 arvamuse (t lk 94) kohaselt oli traktori väärtuseks tagastamise hetkel 535 200 krooni (käibemaksuta), s.t. oluliselt kõrgem kui liisingueseme tegelik müügihind. Isegi kui võtta väärtuseks müügihinna 465 000 krooni ja hinnangulise väärtuse 535 200 krooni keskmine, kujuneb müügihinna ja tagastamise hetke väärtuste vaheks 90 100 krooni ehk 5 758,44 eurot. Kui võtta nõude arvestamisel arvesse õiguspäraselt vara väärtust, ei oleks hageja nõude rahuldamiseks alust – väärtus kataks kõik hageja kulutused. Väited, et müügihind oligi väärtuseks tagastamise hetkel, on alusetud. Hinda alandati müügi käigus 8 628,07 euro võrra ehk 1/7 liisingueseme hinna võrra kõigest 3 nädala jooksul. Kostja leiab, et liisingueseme oleks saanud pikema aja vältel müüa oluliselt kõrgema hinnaga. Hinna niivõrd ulatuslik vähendamine lühikese aja jooksul ei ole ka Riigikohtu seisukohtade järgi mõistlik ja lubatud. Vastuolus Riigikohtu seisukohtadega hageja ei teatanud kostjale, et kavatseb vara suunata müüki sellise hinnaga. Kui kostja oleks teadnud müügihinda, oleks ta osalenud müügiprotsessis. Kulud tagastus- ja müügiprotsessile on põhjendamatud. Kostja tagastas vara vabatahtlikult, hageja ei ole selgitanud miks pidi traktorile lisama jahutusvedelikku ja diiselkütust. Võimatu on hinnata, millest koosneb arve „müügiteenuse eest“, seetõttu on võimatu hinnata ka selle kulu mõistlikkust. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud kohtule SAOÜ 13.04.2011 arvamuse (t lk 90-94).
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung, milles kohus määras kirjaliku menetluse. Pooled on esitanud kohtule oma kirjalikud lõppseisukohad. Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine ja RKSwedbank Liising AS-i kasuks võlgnevuse 2 475,44 eurot väljamõistmine. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25% põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest 06.01.2011 kuni põhinõude 2 475,44 eurot tasumiseni.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Pooltel puudub vaidlus, et OÜ C ja hageja on sõlminud liisingulepingu ning hageja ja kostja käenduslepingu . Kostja ei ole vaidlustanud lepinguliste kohustuste rikkumist, s.t. maksetega viivitusse jäämist. Kohus loeb sellega seonduvad asjaolud TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vaidlus seisneb võlgnevuse rahalises suuruses. Kostja leiab, et hageja on võõrandanud liisingueseme liiga madala hinnaga, mis on toonud kaasa kostja liiga suure võlgnevuse hageja ees. Hageja ei oleks tohtinud oma nõude arvestamisel lähtuda liisingueseme müügihinnast. Hageja on leidnud, et müügihind oligi vara väärtuseks. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus asjas nr 3-2-1-33-08; 09.12.2008 otsus asjas nr 3-2-1-124-08; 09.12.2008 otsus asjas nr 3-2-1-118-08) on kokkulepe, mille korral võetakse nõude arvestamisel aluseks üksnes eseme müügihind, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seega tühine VÕS § 42 lg 1 järgi. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et traktori müügihind oligi selle väärtuseks traktori tagastamise hetkel ning vara väärtus, mida VÕS § 367 lg 3 järgi arvestama peab, selgubki alles reaalse müügi käigus. Selline seisukoht läheb vastuollu seaduse mõttega ning Riigikohtu seisukohtadega.. Liisinguvõtja kui nõrgema poole kaitseks on seadusandja soovinud välistada olukorra, kus kiire müügiprotsessi huvides müüb liisinguandja vara madala hinnaga, mis toob kaasa suurema nõude liisinguvõtja vastu. Sarnase olukorraga on tegemist ka antud juhul.
Ligikaudu kolm kuud kestnud müügiprotsessi jooksul alandas hageja vara müügihinda 575 000 kroonilt 465 000 kroonile, s.t. ligikaudu viiendiku võrra. Seetõttu leiab kohus, et hageja on ebaõigelt lähtunud oma nõude arvestamisel liisingueseme müügihinnast 465 000 krooni, mitte aga selle väärtusest tagastamise hetkel. Lähtudes SAOÜ 13.04.2011 arvamusest (t lk 94), oli kohtu arvates eseme väärtuseks selle tagastamise hetkel 535 200 krooni. Kohus peab esitatud arvamust usaldusväärseks eseme väärtuse hindamisel, see on koostatud liisinguesemega analoogsete traktorite müügiga tegeleva ettevõtte poolt. Eelduslikult on arvamuse andja teadlik võrreldavate esemete tavapärastest müügihindadest, arvamusest nähtuvalt on arvestatud eseme väljalaskeaasta, töötundide, lisavarustuse ja defektidega. Riigikohus on pidanud lubatavaks liisingueseme müüki selle tagastamise hetke väärtusest kuni 10% odavama hinnaga (29.04.2008 otsus asjas nr 3-2-1-3308, punkt 18). Kohtu arvates on selline erinevus õigustatud ka antud juhul. Arvestades liisingueseme tagastamise hetke väärtuseks 535 200 krooni, oleks pidanud hageja enda nõude arvestamisel seega lähtuma kuni 10% madalamast summast 481 680 krooni. Teiseks on kostja leidnud, et tema müügiprotsessi kaasamata jätmine põhjustas müügi põhjendamatult madala hinnaga. Kohus sellega ei nõustu. Materjalidest nähtuvalt (t lk 88-89) teavitati kostjat võimalusest müügiprotsessis osaleda ja nõuda informatsiooni. Kostja aga seda ei teinud. Kohtu arvates ei pea liisinguandja otsima aktiivselt ja korduvalt liisinguvõtjaga kontakti, et saavutada tema kaasamine. Kuivõrd liisinguvõtjale olid need võimalused teada, tuleb tema inaktiivsuse korral lugeda, et ta on oma osalemisõiguse kasutamisest loobunud. Liisinguandjal puudub põhjus müügiga viivitada seetõttu, et liisinguvõtjat ei ole müüki kaasatud. Kohtu arvates ei muuda seda ka asjaolu, et kostjat ei teavitatud igast hinnaalandamisest. On loomulik, et müügi jooksul vähendatakse eseme hinda mingil määral, kostja ei saanud eeldada eseme kohest müüki esialgse hinnaga. Antud juhul ei ole kostja ka põhistanud, et tema osalemise korral oleks olnud võimalik vara võõrandada kõrgema hinnaga. Kolmandaks on kostja vaidlustanud vara tagastamise ja realiseerimise kulude summa, pidades põhjendamatuks vara tagastusteenust ja traktorile diiselkütuse ning jahutusvedeliku lisamist. VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Müügiprotsessis kantud lisakulud peavad olema mõistlikult põhjendatud (Riigikohtu 08.11.2006 otsus asjas nr 3-2-1-112-06, punkt 9). Hageja põhitegevuseks on finantseerimistehingutelt kasumi teenimine, on loomulik, et hageja kasutab liisinguesemete võõrandamisel teiste isikute teenuseid. Kohus leiab, et hageja pöördumine vara tagastamiseks OÜ R poole ning seonduv kulu summas 3 000 krooni (t lk 37) on põhjendatud. Hageja saatis teatise lepingu ülesütlemise kohta kostjale 07.10.2009, selle teate kättesaamisest alates oli seega kostjale teada kohustus üldtingimuste punkt 7.5 kohaselt vara viivitamatult liisinguandjale üle anda. Vara tagastas kostja aga alles 19.11.2009 (t lk 39). Viivitades vara tagastamisega, pidi kostja mõistma, et hageja võib pöörduda vara tagastamiseks teise isiku poole, mis toob kaasa lisakulutused. Olgugi, et kostja on vara viimaks tagastanud ise, tegi ta asja materjalide kohaselt seda tõenäoliselt pärast OÜ R pöördumist tema poole – vara tagastamisakt on muuhulgas allkirjastatud OÜ R esindaja poolt (t lk 39). Põhjendatuks peab kohus ka kulutusi diiselkütusele ja jahutusvedelikule. Müügiprotsessi vältel on vajalik tagada vara säilimine, ostuhuvilistele on vajalik demonstreerida ka vara tehnilist seisukorda. Selle tagamiseks on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud mootorikütuse ning jahutusvedeliku lisamine ja vahetamine. Lähtudes eelnevast ja võttes aluseks hageja nõude arvestuse, milles liisingulepingust tulenev nõue kokku oli 529 649,97 krooni, vara väärtusena arvestatav summa 481 680 krooni ja müügikasum 9 237,69 krooni, kujuneb hageja nõudeks 38 732,28 krooni ehk 2 475,44 eurot. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt ning mõistab RKSwedbank Liising AS-i kasuks välja 2 475,44 eurot ning lisanduva viivise põhinõudelt (2 475,44 eurot) lepingus sätestatud määras 0,25% päevas alates 06.01.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni TsMS § 367 järgi. Pooled on käenduslepingus kokku leppinud kostja vastutuse maksimummääraks 94 032,49 eurot. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hageja põhinõude 69,9% ulatuses, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 69,9% ulatuses kostja kanda ja 30,1% ulatuses hageja kanda.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.