Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Menetlustoiming
2-10-8984
Jätta menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-8984 avaldaja A V kanda. Kohtu selgitus puudutatud isikule: puudutatud isik võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post [email protected]) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-10-8984
17.02.2010 saabus kohtusse avaldaja esindaja avaldus täiteasja nr 066/2009/2877 ajatamiseks. Avalduse kohaselt avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 066/2009/2877, kohtutäitur Andrei Krek. Kuna A. V on töötu seoses koondamisega viimasest töökohast, siis pole avaldajal olnud võimalik seda summat tasuda. Kohtutäituriga oli sõlmitud kokkulepe, et A. V tasub igakuuliselt täiturile 250 krooni ja lisaks veel 66 krooni. 2009.a detsembris tekkisid A. V raskused ja makse jäi tasumata. Selle peale arestis kohtutäitur V pangakontod. Tehes ettepaneku võimaldada V siiski tasuda edasi vastavalt kokkuleppele, saatis kohtutäitur vastuse, milles keeldus ettepanekust. Kuna V on võlgnevusi peale antud täiteasja võlgnevusi veel Swedbank ees kolme väikelaenu osas, lisaks veel muud laenud, siis ei ole kuidagi võimalik antud asjas kogu võlgnevust korraga tasuda. Avaldaja palub tuginedes TMS § 45 täitemenetlus nimetatud asjas ajatada. Avaldaja on töötu. V sissetulekuks on töötukassast saadav raha ja tal tuleb tasuda veel mitmeid erinevaid võlgnevusi. Menetluse jätkamine on antud juhul võlglase suhtes ebaõiglane ja seab ta raskesse olukorda. V soovib tasuda antud täiteasjas võlgnevust nii nagu kokkulepe oli: 250 krooni võlgnevuse katteks ja 66 kohtutäituri tasu katteks. Puudutatud isiku – sissenõudja Creditmarket OÜ arvamuse kohaselt ta leiab, et A V esitatud avalduses, millega A. V palub ajatada täitemenetlus vastavalt TMS § 45, toodud väited on puhtsõnalised ning tõendamata. Avaldusega lisadena kaasas olevad dokumendid Eesti Töötukassast on dateeritud ajavahemikul 14.11.2009.a.-08.12.2009.a. ning seega ei tõenda käesoleval hetkel avalduses toodud väidet nagu oleks A V töötu. Puudutatud isik Creditmarket OÜ leiab, et esitatud avalduse rahuldamiseks tuleb avaldajal esitada konkreetsed tõendid, mis kinnitaks tema väiteid töötuse ning suurte laenukohustuste osas seisuga 02.2011.a. Puudutatud isik Creditmarket OÜ palub kohtul A V avaldust antud hetkel mitte rahuldada ning selgitada välja A V tegelik majanduslik olukord ning tema igakuised tulud ning kulud. Kohus saatis puudutatud isiku vastuse avaldaja esindajale ning andis tähtaega oma arvamuse esitamiseks. Avaldaja esindaja sai vastuse kätte kuid oma arvamuse kohtule ei esitanud. Oma 24.03.2011 kirjaga kohus selgitas avaldajale, et TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus leiab, et kuigi kohtul on antud asjas nn uurimiskohustus, ei tähenda see seda, et avaldaja ei peaks ise veenvalt oma avaldust põhistama. Kohtu poolt äriregistrile tehtud päring näitas, et avaldajal ei ole seoseid ühegi ettevõtjaga. Autoregistri elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt on avaldaja märgitud sõiduki AUDI 100 (ehitusaasta 1992) kasutajana, mille omanikuks on K V. Kinnistusraamatu elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt avaldaja nimel kinnistuid ei ole registreeritud. 2(5)
Tsiviilasi nr 2-10-8984
Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt tehti A. V 2011.a veebruaris viimased väljamaksed Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Haigekassa ja Aktsiaselts OG ELEKTRA poolt. Rohkem andmeid kohtul avaldaja majandusliku seisundi kohta registritest lisaks leida ei õnnestunud. Avaldaja ise ei ole pidanud vajalikuks avalduses osundatud andmeid esile tuua, vaid on piirdunud üldsõnaliste väidetega. Ülaltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS § 477 lg 7 pidi kohus vajalikuks nõuda avaldajalt tõendite esitamist, kohustades avaldajat hiljemalt 14 päeva jooksul selle kohtunõude kättesaamisest arvates esitada kohtule Maksu- ja Tolliametist tuludeklaratsioonid 2009.a ja 2010.a eest; tööandjalt tõendi töötasu suuruse kohta (väljamakstud summa) kuude lõikes alates töösuhete algusest tänase päevani; Sotsiaalkindlustusameti tõendi selle kohta milliseid ja kui suuri toetuseid, pensionid jne sai avaldaja alates 21.08.2009 tänase päevani; andmed Eesti Haigekassast saadud hüvitise suuruse kohta alates 21.08.2009 tänase päevani; arvelduskonto väljavõte alates 16.02.2010 tänase päevani; krediidiasutuste ja muude juriidiliste ja/või füüsiliste isikute tõendid avaldaja kohustuste suuruse kohta tänase päeva seisuga, igakuulise makse kohta, võimaliku võlgnevuse suuruse kohta, lepingu algus- ja lõppemisaja kohta. Kohus hoiatas avaldajat, et kui ta ei esita nõutud tõendid tähtaegselt või ei taotle tähtaja pikendamist, teeb kohus kohtulahendi tsiviilasja toimikus olemasolevate tõendite alusel. Avaldaja esindaja sai osundatud kohtunõue kätte 25.03.2011, kuid mitte midagi kohtule ei esitanud käesoleva ajani.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse ajatamiseks avaldaja soovitud viisil. Füüsilise või juriidilise isiku vastu algatatud täitemenetluste elektroonilise registri andmete kohaselt vaidlusalune täitemenetlus nr 066/2009/2877 (kohtutäitur Andrei Krek, sissenõudja OÜ CREDITMARKET) alustati 25.08.2009, võlanõudeks oli võlgnevus 731,44 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 683,51 eurot); täituri tasu summas 241,59 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 234,24 eurot) ja täitekulud üldsummas 7,23 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 7,23 eurot). Täitemenetluse algatamise tasu 7,67 eurot ja täitekulu summas 1,92 eurot on tasutud. Eelviimane laekumine oli 22.12.2009 ja viimane laekumine toimus 03.05.2011 summas 4,28 eurot. Avaldaja on kohtule esitatud taotlust põhjendanud asjaoluga, et ta on töötu seoses koondamisega viimasest töökohast. A. V on võlgnevusi peale antud täiteasja võlgnevusi veel Swedbank ees kolme väikelaenu osas, lisaks veel muud laenud, seoses millega ei ole kuidagi võimalik antud asjas kogu võlgnevust korraga tasuda.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-10-8984
Kohtu hinnangul ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järeldada, et täiteasjas nr 066/2009/2877 täitemenetluse ajatamata jätmine oleks avaldaja suhtes ebaõiglane. TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus leiab, et kuigi kohtul on antud asjas n.n uurimiskohustus, ei tähenda see seda, et avaldaja ei peaks ise veenvalt oma avaldust põhistama. Kohtu poolt äriregistrile tehtud päring näitas, et avaldajal ei ole seoseid ühegi ettevõtjaga. Autoregistri elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt on avaldaja märgitud sõiduki AUDI 100 (ehitusaasta 1992) kasutajana, mille omanikuks on K V. Kinnistusraamatu elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt avaldaja nimel kinnistuid ei ole registreeritud. Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt tehti A. V 2011.a aprillis viimased väljamaksed Sotsiaalkindlustusameti ja Aktsiaseltsi OG ELEKTRA poolt. Elektroonilise rahvastikuregistri andmete kohaselt A V on kaks last, kes on täisealised. Rohkem andmeid kohtul avaldaja majandusliku seisundi kohta registritest lisaks leida ei õnnestunud. Avaldaja ise ei ole pidanud vajalikuks avalduses osundatud andmeid esile tuua, vaid on piirdunud üldsõnaliste väidetega. Kohus andis avaldajale võimaluse esitada täiendavad tõendid oma varalise seisundi kohta, kuid avaldaja ei esitanud midagi. Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest väljavõttest võib järeldada, et avaldaja asus tööle, saab midagi Sotsiaalkindlustusametilt, kuid andmeid oma sissetulekute suuruse kohta kohtule ei esitanud. Füüsilise või juriidilise isiku vastu algatatud täitemenetluste elektroonilise registri andmete kohaselt A V suhtes on erinevate kohtutäiturite menetluses peale vaidlusalust veel 3 täiteasja: toimik nr 163/2009/391 (kohtutäitur Kersti Vilbo, sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused AS). Täitemenetlust alustati 10.02.2009, võlanõudeks on võlgnevus 910,74 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 910,74 eurot); täituri tasu summas 237,56 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 237,56 eurot) ja täitemenetluse alustamise tasu 7,54 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 7,54 eurot) toimik nr 140/2009/1501 (kohtutäitur Kairi Laiõun, sissenõudja ELION ETTEVÕTTED AS). Täitemenetlust alustati 20.05.2009, võlanõudeks on võlgnevus 307,20 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 114,37 eurot) ja täituri tasu summas 98,04 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 41,08 eurot). Täitemenetluse algatamise tasu 7,54 eurot ja täitekulu summas 4,75 eurot on tasutud. Viimased laekumised olid 15.05.2011 toimik nr 140/2010/1201 (kohtutäitur Kairi Laiõun, sissenõudja JULIANUS INKASSO OÜ). Täitemenetlust alustati 17.08.2010, võlanõudeks on võlgnevus 630,10 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 578,47 eurot), täituri tasu summas 168,73 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 168,73 eurot) ja täitemenetluse algatamise tasu 19,17 eurot (nõude jääk seisuga 27.05.2011 on 4,84 eurot). Täitekulu summas 1,18 eurot on tasutud. Viimased laekumised olid 15.05.2011 üldsummas 6,40 eurot ja laekumised tehakse igakuiselt. 4(5)
Tsiviilasi nr 2-10-8984
A V avalduse kohaselt temal on võlgnevusi peale antud täiteasja veel Swedbank ees kolme väikelaenu osas, lisaks veel muud laenud, kuid andmeid laenude olemasolust ning nende suuruse ja igakuiste maksete kohta avaldaja ei esitanud. Asjaolu, et avaldaja soovib oma kohustused nõuetekohaselt täita ühe võlausaldaja ees, pakkudes teisele võlausaldajale, kelle nõue on kohtulikult tunnustatud, täitmist ositi ebamõistlikult pika aja jooksul, ei ole kooskõlas sissenõudja huvi arvestamise kohustusega. Seega ei ole kohtu hinnangul avaldaja esitanud veenvalt ja teinud usutavaks asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et vaidlusaluse täiteasja täitmine avaldaja suhtes oleks arvestades tema perekondlikku ja majanduslikku olukorda ebaõiglane. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avalduse rahuldamata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ülaltoodust lähtudes tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.