Mõista kostjatelt MS`lt ja AN`ilt solidaarselt hageja KÜ Xxx kasuks välja 802 (kaheksasada kaks) eurot ja 26 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate MS ja AN kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 14.02.2011.a hagiavalduse kostjate vastu korteri majandamiskulude ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmiseks summas 802,26 eurot. Hageja teatas kohtule, et ta on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 01.03.2011.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostjad esitasid kohtule esialgse vastuse hagile 25.03.2011.a ning teatasid samuti, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
3.Kohus selgitas kostjatele oma 29.03.2011.a pöördumises, et nende vastusest ei nähtu, kas kostjad vaidlevad hagile vastu või mitte ning millised on kostjate sisulised vastuväited. Samuti selgitas kohus kostjatele, et nad ei ole välja toonud, millises osas ei vasta hagiavaldusele lisatud arved tegelikkusele, kes on koostanud kostjate poolt esitatud maksegraafiku ning mis antud maksegraafikust tuleneb. Kohus selgitas, et kostjad ei ole esitanud kohtule kokkulepet, mis oleks välistanud hageja kohtu poole pöördumise. Kohus selgitas kostjatele, et neil tuleb esitada hagiavaldusele sisulised ja põhistatud vastuväited, milleks kohus andis kostjatele täiendavalt aega. Samuti andis kohus hagejale täiendavalt aega kostjate seisukohtadele vastamiseks. Kohus tegi pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissi teel ning andis pooltele aega allkirjastatud kompromisskokkuleppe kohtule esitamiseks hiljemalt 20.05.2011.a. Kohus teatas pooltele, et juhul, kui kompromissi ei sõlmita, teeb kohus lahendi antud asjas teatavaks 27.05.2011.a.
4.15.04.2011.a esitasid kostjad hagejale sõlmimiseks kompromisslepingu projekti. Hageja kostjate ettepanekuga nõus ei olnud ning esitas omapoolse kompromissettepaneku, mis nägi kostjatele ette kohustuse tasuda ka hageja menetluskulud. Pooled mõlemapoolselt allkirjastatud kompromisslepingut kohtule ei esitanud.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt on kostjad Tallinnas, Xxx asuva korteriomandi kaasomanikud: 1⁄2 kaasomandist kuulub ühele ja 1⁄2 kaasomandist teisele kostjale. Elamut asukohaga Xxx majandab korteriühistuna hageja, kes korraldab elamu hooldust ja vahendab korteriomanike elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid.
7.Alates 2008.a on kostjad tasunud korterimakseid ebakorrapäraselt. Kostjad on mitme aasta vältel viivitanud hageja poolt esitatud arvete tasumisega. Kostjatel on tekkinud võlgnevus hageja ees ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 01.02.2011.a. Kostjate eest on sunnitud maksma ülejäänud korteriühistu liikmed, kes maksavad oma arveid õigeaegselt. Hageja on korduvalt andnud kostjatele ajapikendust võlgnevuse tasumiseks ning hageja on kostjatega korduvalt sõlminud maksegraafikuid, kuid kostjad on alati kokkuleppeid rikkunud. Seisuga 01.02.2011.a on kostjate võlgnevus hageja ees 802,26 eurot. Hagiavalduses esitas hageja igakuise arvestuse kostjate võlgnevuse kohta. Hageja leidis, et kostjad peavad võlgnevuse tasuma solidaarselt.
8.Õiguslikult viitas hageja korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 punktile 1, § 13 lõikele 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikele 1 ja § 108 lõikele 1.
9.Vastuseks kostjate vastuväidetele teatas hageja kohtule 10.05.2011.a, et mingisuguseid suulisi kokkuleppeid kostjatega maksegraafiku muutmiseks pooled sõlminud ei ole. Kostjad koostasid omal soovil maksegraafiku vastavalt oma sissetulekutele. Hageja pakkus kostjatele kompromissi sõlmimist, mille kohaselt tasuvad kostjad hagejale põhivõlgnevuse ja menetluskulud kokku summas 1050,03 eurot igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Kostjate vastuväited
10.Kostjad vastasid hagiavaldusele esmalt 25.03.2011.a. Kostjate vastuse kohaselt ei nõustunud nad hagimenetluse alustamisega nende vastu, kuna hageja ei ole kohtule esitanud korteriühistu juhatuse otsust, mis annab hagiavaldusele alla kirjutanud isikule õiguse hagi esitada. KÜ Xxx juhatuses on kostjate vastuse kohaselt 3 liiget.
11.Hagi nõude osas olid kostjate seisukohad vastuolulised, kuna kostjad teatasid 25.03.2011.a vastuses, et nad hagi ei tunnista, kuid kinnitasid, et seisuga 11.02.2011.a on nende võlgnevus hageja ees 802,26 eurot. Samas väitsid kostjad, et hagiavaldusele lisatud arvetes on 04023, 05023, 06023, 07023, 08023, 09023, 10023, 11023, 12023 ja 01023 toodud summad ei vasta tegelikkusele, kuna neis puuduvad maksed maksegraafiku järgi. Kostjad teisalt kinnitasid, et neil on tekkinud hageja ees võlgnevus majanduslikel põhjustel.
12.Kostjad väitsid, et neil oli viimati 2010.a märtsis sõlmitud hagejaga suuline kokkulepe võlgnevuse vähendamiseks, mille kohaselt tasusid kostjad lisaks igakuistele arvetele igakuiseid summasid võlgnevuse vähendamiseks 500 kuni 1000 krooni ulatuses. Kostjad on seda kokkulepet täitnud vastavalt majanduslikele võimalustele.
13.Samuti tõid kostjad välja, et hageja ei ole esitanud tõendeid KÜ Xxx esimese üldkoosoleku kohta, mille toimumata jätmise tõttu toimus KÜ Xxx teistkordne üldkoosolek 10.09.2008.a. Kostjad leidsid, et hageja on alusetult kohtusse pöördunud, eirates pooltevahelist suulist kokkulepet.
14.Tulenevalt kohtu selgitustest esitasid kostjad 15.04.2011.a täiendava vastuse hagiavaldusele. Kostjatel ei olnud vastuväiteid selles osas, et kohus hagiavalduse menetlusse võttis. Kostjad tunnistasid seisuga 11.02.2011.a hageja ees võlgnevuse olemasolu summas 802,26 eurot.
15.Kostjad tõid välja, et MS on alates 2007.a olnud püsiv igakuine sissetulek. Ta on vahetanud 3 töökohta ja olnud 8 kuud lapsehoolduspuhkusel. Kostjal AN ei ole alates 2007.a olnud püsivat igakuist sissetulekut. Tulenevalt riigi majanduslikust olukorrast ei ole tal õnnestunud püsivat töökohta leida. Ta on vahetanud töökohta 10 korda ja olnud 4 kuud lapsehoolduspuhkusel. Vahepeal on kostja end töötuna arvele võtnud. Kostjad on mitu korda esitanud taotlusi NS osakonda toimetulekutoetuse saamiseks, kuid taotlusi ei ole rahuldatud. Kostjad võtsid AS Swedbank 2005.a kaks laenu ning igakuine maksekohustus on 320 eurot. Eeltoodud põhjustel ja seoses raske majandusliku olukorraga tekkis kostjatel hageja ees võlgnevus mitte tahtlikult.
16.Hagejaga varem sõlmitud maksgraafikutest mittekinnipidamine kostjate poolt on vabandatav, kuna kostjad rikkusid kohustusi vääramatu jõu tõttu. Seoses makseraskuste tekkimisega on kostjad alati hagejat teavitanud.
17.Hagejaga sõlmiti viimane suuline kokkulepe 2010.a märtsis. Kostjad leidsid, et tegemist oli lepinguga. Kostjad täidavad oma kohustusi. Kostjate poolt laekub hagejale lisaks igakuisele arvele ka võlasumma vähendamise summa suuruses 31,96 eurot kuni 63,91 eurot. Hageja poolt
alates 2010.a märtsist esitatud arved on tasutud. Hageja rikkus kostjatega sõlmitud kokkulepet, esitades kostjate vastu hagi. Kostjad tõid välja, et hagiavalduses toodud arvete summad on ebaõiged, kuid hagiavaldusele lisatud arvetes on toodud õiged summad. Kuna hageja on kohtu poole pöördunud, on ta rikkunud hea usu põhimõtet. Kostjad leidsid, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
18.Kostjad leidsid, et kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, on võimalik lahendada asi kompromissiga ning kostjad on nõus tasuma 50% riigilõivust. Kostjad tegid hagejale ettepaneku lahendada asi kompromissiga, lisades kompromisslepingu projekti.
19.Vastuseks hageja seisukohtadele ja kompromissettepanekule väitsid kostjad oma 19.05.2011.a seisukohtades, et 2010.a märtsis toimusid telefonivestlused hageja ja kostjate vahel, mille tulemusel hakkasid kostjad tasuma igakuiselt võla katteks 31,96 kuni 63,91 eurot. Hageja kostjatega rohkem ei suhelnud kuni kohtusse pöördumiseni. 2010.a märtsis oli kostjate võla summaks 1264,53 eurot. Suusõnalist kokkulepet poolte vahel võivad tõendada kõnede eristused ja kostja MS -kiri.
20.Hageja kompromisslepinguga kostjad ei nõustunud, kuna nad pidasid põhivõla summat valeks. 05.05.2011.a on kostjate põhivõla suuruseks 691,04 eurot. Kostjad pidasid ka õigusabikulude arvet õigusvastaseks. Ülejäänud osas arvestab kompromiss kostjate hinnangul ainult hageja huve.
Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
22.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostjad MS ja AN on Xxx korteri kaasomanikud. Pooled ei vaidle selle üle, et Xxx elamu ühiseks majandamiseks on asutatud KÜ Xxx. Pooled ei vaidle KÜ Xxx poolt kostjatele tasumiseks esitatud arvetes sisalduvate summade ning arvetes sisalduvate kulude suuruse üle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et seisuga 01.02.2011.a on kostjatel tekkinud Xxx korteri osas majandamiskulude ja kommunaalmaksete võlgnevus hageja ees summas 802,26 eurot.
23.Kostjad on käesolevas asjas leidnud, et nad on sõlminud 2010.a märtsis hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt pidid kostjad tasuma oma võlgnevuse igakuiste maksetena summas 500 kuni 1000 krooni kuus. Hageja pöördus vaatamata pooltevahelisele kokkuleppele kohtusse, mistõttu on hageja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodu tõttu leidsid kostjad, et hageja hagi nende suhtes tuleb jätta läbi vaatamata, kuigi kostjad tunnistasid hageja nõuet nende vastu summas 802,26 eurot. Samuti väitsid kostjad, et nad on oma kohustused hageja ees jätnud täitmata vabandatavatel põhjusel vääramatu jõu tõttu. Hageja eitas mistahes sellise suulise kokkuleppe sõlmimist kostjaga, mis oleks välistanud hageja õiguse pöörduda nõudega kohtusse. Hageja tõi välja, et kostjatel olid makseraskused juba 2008.a ning kostjatele on korduvalt antud ajapikendusi võlgnevuse tasumiseks, kuid kostjad on alati kokkuleppeid rikkunud.
24.Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Sellisel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadus niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi
majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
25.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 4 lg 1 sätestab, et korteriühistu põhikirjas nähakse ette korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS § 13 lg 4 näeb ette, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude sisu reguleerib KÜS § 151, mille lõike 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui korteriühistul õigus esitada kostjate kui korteriühistu liikmete ja korteri omanike vastu korteri majandamisest ja kommunaalmaksete tasumata jätmisest tulenev nõue.
26.Kostjad ei ole vaidlustanud neile esitatud arveid ega hageja esitatud põhinõude suurust, seega on kostjad põhinõude suuruse omaks võtnud. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kooskõlas TsMS § 231 lõikega 4 eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega on kostjad hageja nõude omaks võtnud, kuid ei ole vaatamata kohtu selgitustele (kohtu pöördumine 29.03.2011.a, toimiku lk 103-104) üheselt välja toonud, millisel alusel nad nõudele vastu vaidlevad. 19.05.2011.a seisukohtades on kostjad väitnud, et seisuga 05.05.2011.a on nende põhivõlgnevuse summaks hageja ees 691,04 eurot, kuid kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi maksekorraldust, millest nähtuks põhivõlgnevuse osaline tasumine nende poolt hagejale. Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ja millise osa põhivõlgnevusest on nad hagejale tasunud. Oma väite tõenduseks on kostjad üksnes esitanud hageja arve kostjatele nr 05023 maist 2011.a, milles on võlgnevuse summaks märgitud 691,04 eurot (toimiku lk 187). Kohus leiab, et ainuüksi nimetatud arve ei tõenda asjaolu, et kostjate põhivõlgnevus hageja ees on vähenenud. Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, millal on nad võlgnevuse hageja ees osaliselt tasunud. Hageja arvest nr 05023 ei nähtu, millise perioodi eest on tekkinud arves märgitud võlgnevus summas 691,04 ning kas tegemist on kostjate uue ja täiendava võlgnevusega või võlgnevusega, mis tekkis kostjatel hagiavalduse esitamise ajaks. Eeltoodu pinnalt loeb kohus tõendatuks, et kostjad võlgnevad hagejale põhinõudena 802,26 eurot, kuna vastava võlgnevuse summa on kostjad korduvalt omaks võtnud ega ole esitanud kohtule tõendeid, millest tulenevalt nad oleksid põhinõuet osaliselt maksma asunud.
27.Kostjad on käesolevas asjas väitnud, et nad sõlmisid 2010.a märtsis hagejaga suulise kokkuleppe varasema võlgnevuse tasumiseks osamaksete kaupa vastavalt kostjate võimalustele. Kuna pooled sellise kokkuleppe sõlmisid, ei tegutsenud hageja heas usus, esitades kostjate vastu hagiavalduse. Hageja on eitanud vastava kokkuleppe sõlmimist. Kostjad on omakorda leidnud, et hageja hagi nende vastu tuleb jätta läbi vaatamata.
28.Kohus leiab, et kostjad ei ole käesolevas asjas tõendanud mistahes suulise kokkuleppe sõlmimist hagejaga võlgnevuse osade kaupa tasumise kohta 2010.a märtsis. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki poolt tõendama oma vastuväiteid. Kohus selgitas kostjatele oma 29.03.2011.a pöördumises vastuväidete tõendamise kohustust (toimiku lk 103104), kuid kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit vastava kokkuleppe sõlmimise kohta. Kostjad ei ole omalt poolt välja toonud ega tõendanud, millal ja kuidas nad väidetavat suulist
kokkulepet täitsid. Kostjad on oma väidete tõendamiseks esitanud üksnes kostja MSe-kirja 14.11.2010.a (toimiku lk 185-186), kuid nimetatud e-kirjast ei nähtu, millal ja millise kokkuleppe pooled sõlminud on. Muid tõendeid kostjad oma vastuväidete tõendamiseks kohtule esitanud ei ole. Isegi juhul, kui hageja on võimaldanud kostjatel võlgnevust osamaksete kaupa vähendada, ei välista see iseenesest hageja õigust pöörduda kostjate vastu kohtusse hagiavaldusega kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja poolt seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendite kasutamine ja kostjate vastu hagiavalduse esitamine ei kujuta endast hea usu põhimõtte rikkumist. Kostjad ise ei ole tõendanud sellise kokkuleppe sõlmimist hagejaga, kus hageja oleks võtnud endale selgesõnalise kohustuse mitte pöörduda kohtusse kostjate vastu võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohus nõustub siinkohal hageja väidetega ning märgib, et olukorras, kus kostjad ei ole pika ajaperioodi jooksul korteriga seonduvaid makseid õigeaegselt ja täielikult tasunud, tuleb seda teha kõigil teistel korteriühistu liikmetel kostjate eest, milline olukord ei ole samuti kooskõlas heade kommetega.
28.Kohus leiab ühtlasi, et käesolevas asjas puuduvad alused jätta hageja hagi kostjate vastu läbi vaatamata. TsMS § 423 lõiked 1 ja 2 sätestavad ammendavalt need alused, milliste esinemise korral tuleb kohtul jätta hagi läbi vaatamata. Ükski viidatud alustest ei näe ette, et kohtul tuleb hagi jätta läbi vaatamata seetõttu, et kostjad väidavad end olevat hagejaga sõlminud suulise kokkuleppe võlgnevuse tasumise ajatamise kohta. Seega on kostjate taotlus jätta hagi läbi vaatamata alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata vaid siis, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Esialgsetes vastuväidetes hagile väitsid kostjad, et hageja ei ole kohtule esitanud oma juhatuse otsust, mis annaks talle õiguse esitada kohtule hagiavaldust. Selles osas jääb kohus oma varasema seisukoha juurde, mida kohus selgitas kostjatele juba 29.03.2011.a pöördumises (toimiku lk 103-104). Ükski õigusakt ei kohusta juriidilist isikut kohtusse pöördumisel lisama hagiavaldusele oma juhatuse otsust kohtusse pöördumise kohta. Hagiavaldusele on hageja nimel alla kirjutanud hageja juhatuse liige IP, kellel on äriregistri andmete kohaselt õigus esindada hagejat ainuisikuliselt vaatamata sellele, et hagejal on kokku kolm juhatuse liiget. Seega ei saa kohus jätta hagi läbi vaatamata ka seetõttu, et IP ei oleks tõendanud hageja esindajana oma esindusõiguse olemasolu ja vastav kostjate taotlus tuleb jätta rahuldamata.
29.Kostjad on käesolevas asjas väitnud, et nende võlgnevus hageja ees ei ole tekkinud tahtlikult, vaid vääramatu jõu tõttu. Samas ei ole kostjad selgelt välja toonud, mida nad loevad vääramatuks jõuks ning millisel ajaperioodil on vääramatu jõud esinenud. Kostjate vastuses on kostjad kinnitanud, et kostjal MS on olnud olemas püsiv sissetulek ning töökoht. Kostjate vastuse kohaselt ei ole olnud kostjal AN püsivat töökohta ja sissetulekut riigi majanduslikust olukorrast tingitult ning ta on alates 2007.a vahetanud 10 töökohta. Samuti on kostjad välja toonud, et neil on AS Swedbank ees märkimisväärne igakuine laenukohustus.
30.Kohus leiab, et riigis valitsevat majanduslikku olukorda tervikuna ning sellest tulenevalt ühel kostjal püsiva töökoha puudumist ei saa lugeda vääramatuks jõuks, mis vabandaks kostjate poolt oma kohustuste täitmata jätmist hageja ees isegi siis, kui kostjate vastavasisulised väited oleksid tõendatud. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja AN puuduks püsiv töökoht mõnel sellisel põhjusel, mis ei ole tingitud temast endast. Kohtule esitatud tõenditest (toimiku lk 133 ja lk 136) on mitmed pikaajalised töösuhted kostja AN ja tööandja vahel lõppenud esimese poolt töökohustuste rikkumise või katseaja tingimustele mittevastavuse tõttu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millised asjaolud takistasid AN tööle asumast tähtajatu töölepingu alusel. Veelgi enam, kostjate poolt esitatud tõenditest nähtub, et AN on pidevalt olemas olnud erinevad töökohad ning järelikult ka sissetulek. Kostjate vastusest nähtub, et hagimenetluse ajal on kostjal AN samuti olemas töökoht. Millised vääramatu jõu asjaolud on takistanud kostjatel täitmast oma kohustusi hageja ees, kostjate vastustest kohtule ei nähtu.
31.VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus
kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Samuti sätestab VÕS §103 lg 3, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Kohus leiab, et vääramatuks jõuks ei saa olla võlgniku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud, sealhulgas võlgniku kohustus tagada endale piisav sissetulek rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks. Vääramatuks jõuks saab lugeda vaid neid asjaolusid, mis on väljaspool võlgniku mõjuulatust. Kostjate poolt välja toodud asjaoludest selgub, et kostjatel majanduslike raskuste tekkimise põhjused on olnud võlgnike endi mõjuulatuses. Nimelt on kostjad ise sõlminud AS Swedbank mitmeid laenulepinguid (toimiku lk 164-170), millest tulenevate kohustuste täitmist on kostjad eelistanud teiste võlausaldajate, sealhulgas hageja ees kohustuste täitmisele. Kohus leiab, et laenulepingute sõlmimisel tuli kostjatel mõistlike isikutena ette arvestada, et laenulepingulisi kohustusi ning teisi rahalisi kohustusi tuleb neil täita ka siis, kui üks nendest ajutiselt kaotab töökoha. Seega ei saa kostjad väita, et pelgalt tulenevalt laenulepingute sõlmimisest ja ühe kostja ajutisest töö kaotamisest on nad vabastatud kohustusest tasuda hageja ees võlgnevus. Ka Nõmme Linnaosa Valitsuse vastustest kostjate taotlustele (toimiku lk 162 ja 163) nähtub, et kostjate sissetulek on piisav eluasemekulude eest tasumiseks. Lisaks peab kohus vajalikuks rõhutada, et kostjate esitatud andmete kohaselt on käesoleval ajal mõlemal kostjal olemas töökoht ning seega on mistahes takistused kohustuste täitmisel ära langenud ka siis, kui kostjate välja toodud põhjendusi võiks lugeda kohususte täitmata jätmisel vabandatavateks põhjusteks.
32.Kohus leiab eeltoodust lähtudes kokkuvõtvalt, et kostjad ei ole välja toonud neid asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus hagi nende vastu jätta rahuldamata. Kostjad on hageja nõude enda suhtes õigeks võtnud ning hageja nõue kostjate vastu on tõendatud KÜ Xxx teistkordse üldkoosoleku protokolliga 10.09.2008.a (toimiku lk 60-64), väljavõttega KÜ Xxx maksežurnaalist (toimiku lk 66-67, lk 72), hageja arvetega kostjatele (toimiku lk68-70 ja lk 7384), samuti hageja tõendiga 19.10.2010 (toimiku lk 71) ja väljavõttega hageja pangakontost (toimiku lk 85-87). Seega tuleb hageja hagi kostjate vastu rahuldada ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 802 (kaheksasada kaks) eurot ja 26 senti.
33.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.