Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-20175 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Egert Paali vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 5265,32 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS (reg.nr 10060701, Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Egert Paal ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Egert Paalilt 7240,06 eurot ja viivis protsendina põhisummalt 5265,32 eurot alates 30.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Egert Paali kanda. Välja mõista Egert Paalilt riigilõiv 639,11 eurot Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista Egert Paalilt viivis menetluskuludelt 639,11 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid xx.xx.xxxx laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 95 000.- kr, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.04.2011. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2007. Alates 10.12.2007 kuni 10.07.2008 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 8 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määra alusel. 09.07.2008 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 24.07.2008 ja hoiatusega juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 25.07.2008 ütles hageja lepingus eoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 29.04.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 7240,06 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6 alusel kostjalt välja mõista: 7240,06 eurot ja viivis protsendina põhisummalt 5265,32 eurot alates 30.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 639,11 eurot Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt 639,11 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks ning palub asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. xx.xx.xxxx laenulepinguga nr xx-xxxxxx-xx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 95 000.- kr krediiti ja tagastamise lõpptähtajaga 10.04.2011. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata alates 10.12.2007 kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 16% aastas. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 619,82 eurot. Lepingu kohaselt kui arvelduskontol ei ole varalise kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses vaba raha, on pangal õigus alustada viivise arvestamist hinnakirjas kehtestatud määras. 25.07.2008 ütles hageja lepingu üles. Viivise arvestuse aluseks ajavahemik 10.1 põhinõudelt. Viivise suurus 1296,44 eurot. Seisuga 29.04.2011 oli kostja jätnud tasumata põhivõla summas 5265,32 eurot, intressi summas 619,82 eurot, viivise 1296,44 eurot, lepingutasu 58,48 eurot, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud hageja taotlus kostjalt viivise väljamõistmiseks protsendina tagastamata laenusummalt kuus kuni laenusumma tasumiseni. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.