Taimi Kollom Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2011, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-53958
Tsiviilasi
OÜ DI hagi OG vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
193,47 eurot (3 027,10 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja OÜ DI(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja AJ, lepinguline esindaja Külliki Tammik (Ad-iutrix OÜ, Liivamäe 6-36, 10113 Tallinn) Kostja OG(isikukood XXX, elukoht XXX) Lihtmenetlus
Ärakuulamise aeg
02.05.2011
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Külliki Tammik Kostja OG
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OG’ilt põhivõlgnevus 127,82 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti) eurot (2 000 krooni), intress 33,55 (kolmkümmend kolm eurot ja 55 senti) eurot (525 krooni) OÜ DI kasuks.
3.Välja mõista OG’ilt viivis seisuga 12.01.2011 summas 36,93 (kolmkümmend kuus eurot ja 93 senti) eurot (577,89 krooni) ja alates 13.01.2011 viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhivõlgnevuselt (127,82 eurot (2 000 krooni) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni OÜ DI kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 62% ulatuses OG’i kanda ja 38% ulatuses OÜ DI kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik
1.OÜ DI esitas 30.10.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult
5798,03 krooni saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud ning, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 27.12.2010 määrusega edastas Pärnu Maakohus asja kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.Juhindudes TsMS §-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat 07.01.2011 kohtumäärusega esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt, juhindudes TsMS §-st 139, riigilõivu
3.20.01.2011 esitas OÜ DI hagi OG vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendus
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 161,38 eurot (2 525 krooni), viivise seisuga 12.01.2011 viivisearvestusega 0,087% päevas summas 159,91 eurot (2 502,10 krooni) ja alates 13.01.2011 viivis 0,087% päevas põhinõudelt (161,38 eurolt (2 525 krooni)) kuni põhinõude tasumiseni ning menetluskulud.
5.OÜ SMS Kiirlaen ja kostja sõlmisid 31.10.2007 laenulepingu, mille kohaselt OÜ SMS Kiirlaen andis kostjale laenus summas 2000 krooni ehk 127,82 eurot. Kostja kohustus laenu summas 2000 krooni 127,82 eurot ja lepingu tasu 525 krooni ehk 33,55 eurot tagastama hiljemalt 30.11.2007.
6.Kostja registreeris ennast 03.10.2007 väikelaenu taotleva isikuna OÜ SMS Kiirlaen interneti kodulehel sisestades oma kontaktandmed, kinnitades nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. Laenulepingu tingimused on avaldatud OÜ SMS Kiirlaen kodulehel. OÜ SMS Kiirlaen on sõlminud pankadega pangalingi lepingud. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Pärast autentimist saatis laenuandja kostja enda esitatud e-kirja aadressile kontrollkirja, mille kättesaamist kostja kinnitas. Kostja saatis ka mobiiltelefoni numbrilt konto kinnitamiseks sõnumi. Kontrollkirja saatmise eesmärgiks on kinnitada laenutaotleja ligipääsu antud e-maili aadressile saabuvate kirjadele (arve, meeldetuletused, info vahetus) ning mobiililt saadetud kinnituse sõnum tagab, et antud telefoninumber oli laenutaotleja valduses ja on samuti info ning meeldetuletuste saatmise väljundiks. Pärast nende toimingute tegemist aktiveeriti kostja poolt kasutajakonto ning kostja sisestas süsteemi sisenemiseks kasutajatunnuse (mobiiltelefoni nr) ning enda poolt registreerimisel valitud salasõna. Kostja täitis interneti keskkonnas laenutaotluse ankeedi, kinnitas lepinguga nõustumist, samuti saatis ta sõnumi laenutaotluse kinnitamiseks oma mobiiltelefonilt. Ankeedi kinnitamist ja kinnitussõnumi saatmist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlesid pooled aktseptina laenu saamiseks ja laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja isik autenditud. Kostja taotles OÜ-lt SMS Kiirlaen väikelaenu 2000 krooni ehk 127,82 eurot, taotlus rahuldati ning laen kanti 31.10.2007 kostja pangakontole.
7.OÜ SMS Kiirlaen esitas kostjale laenu tagastamiseks arve nr 7428 summas 2 525 krooni ehk 161,38 eurot tähtajaga 30.11.2007 ja viivise määraga 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole arvet tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele.
8.OÜ SMS Kiirlaen loovutas nõude kostja vastu lepingu nr 4011/3 raames 04.08.2010 hagejale. Kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ka uuele võlausaldajale.
9.Laenulepingu p 11.1. järgi on viivis 0,85% iga viivitud päeva eest tasumisele kuuluvast summast. Kostja viivisevõlg on 2 525-lt kroonilt ehk 161,38 eurolt 24 442,94 krooni ehk 1 562,19 eurot. Hageja nõuab kostjalt heas usus viivist väiksemas määras, so 0,087% päevas, mis teeb viivise suuruseks alates 30.11.2007 kuni 12.01.2011 2 502,10 krooni ehk 159,91 eurot. 2 (5)
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et võlaõigusseadus ega muud õigusaktid ei sätesta tehingu tühisust, kui laenulepingu sõlmib ja laenu annan majandustegevuse registrisse mitte kantud isik. Kostja vastus
11.Kostja tunnistab põhinõuet summas 2 000 krooni ehk 127,82 eurot. Kostja leiab, et lepingu tasu 525 krooni ehk 33,55 eurot tuleb lugeda kui intressi, millelt ei saa viivist arvestada. Samuti palub kostja tunnistada tühiseks laenulepingu punkt 11.1.
12.Kostja märgib ka, et seisuga 31.10.2007 ei olnud OÜ SMS Kiirlaen registreeritud majandustegevuse registrisse. Kohtu põhjendused 13 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.
14.Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule võlgniku nõusolekust sõltumata ning lg 2 järgi asub nõude loovutamisega üks võlausaldaja teise asemele Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus, et kostja sõlmis 31.10.2007 OÜ-ga SMS Kiirlaen viimase interneti kodulehel laenulepingu (tl 39-44), mille alusel anti kostjale laenu 2 000 krooni, mis kanti hageja arvelduskontole 31.10.2007 (tl 46) ja et kostja jättis täitmata lepingust tuleneva kohustuse tagastada laenusumma kokkulepitud tähtajaks, so 30.11.2007, koos laenulepingu tasuga. Laenulepingu p 8.2.3 (tl 42) järgi on tasu laenusumma 2000 krooni eest 30–päevase laenu puhul 525 krooni. Kuna lepingu järgi on tegemist tasuga laenu eest, siis on see hinnatav intressina, mis on VÕS § 397 lg 1 järgi lubatav, sest majanduskutsetegevuses antud laenult tuleb tasuda intressi, mis ongi tasu raha kasutamise eest. Vaidlus puudus selles, et laen koos intressidega kokku summas 2 525 krooni ehk 161,38 eurot on laenuandjale OÜ SMS Kiirlaen 30.11.2007 tagastamata käesoleva ajani. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ning kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kuna kostja on rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust: tasuda laen ja intressid VÕS § 396 lg 1 ja 397 lg 1 järgi kokkulepitud tähtajaks, siis on ta rikkunud kohustust VÕS § 100 tähenduses. Vaidlus puudub selles, et hagejale on üle läinud OÜ-lt SMS Kiirlaenu laenulepingust tulenev nõue, sh nõue viiviste ja intresside osas. Lisaks on nõude loovutamise kohta hageja esitanud tema ja OÜ SMS Kiirlaen vahelise nõude loovutamise akti 04.08.2010 (tl 47). Seega on VÕS § 164 lg 1, 2 järgi nõue loovutatud hagejale ja hageja näol on tegemist kostja ees uue võlausaldajaga, kellel on läinud üle endise võlausaldaja (OÜ SMS Kiirlaen) nõue kostja vastu. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et OÜ SMS Kiirlaen ei olnud kantud laenu väljastamisel kostjale majandustegevuste registrisse, ei tähenda, et kostja ei saanud laenu ning nimetatud asjaolu ei ole ka hagi rahuldamata jätmise aluseks. Lähtudes eeltoodust, kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega ning ei ole käesoleva 3 (5)
ajani võlgnevust tasunud, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus 2 000 krooni ehk 127,82 eurot ja intress 525 krooni ehk 33,55 eurot.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 11.1. järgi on viivis 0,85% iga viivitud päeva eest tasumisele kuuluvast summast. Kostja viivisevõlg on 2 525-lt kroonilt ehk 161,38 eurolt 24 442,94 krooni ehk 1 562,19 eurot. Hageja nõuab kostjalt heas usus viivist väiksemas määras, so 0,087% päevas, mis teeb viivise suuruseks alates 30.11.2007 kuni 12.01.2011 2 502,10 krooni ehk 159,91 eurot ja alates 13.01.2011 viivis 0,087% päevas põhinõudelt (161,38 eurolt (2 525 krooni)) kuni põhinõude tasumiseni. Kostja palub tunnistada lepingu punkti 11.1 tühiseks ja mõista viivise välja seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et OÜ SMS Kiirlaen ja kostja tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et OÜ SMS Kiirlaen ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 11.1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,85% suuruse viivise määra osas (310,25% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ka vähendatud määras (0,087% päevas ehk 31,76% aastas) arvestatud viivis. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 01.12.2007 (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 09.12.2008 oli seadusjärgne viivisemäär 11% aastas, alates 10.12.2008 kuni 01.09.2009 9,5% aastas ja alates 01.01.2009 kuni käesoleva ajani 8% aastas. Kuivõrd kohus on seisukohal, et laenulepingu tasu näol on tegemist intressiga ja VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral, siis tuleb viivist arvestada tagastamata laenusummalt 2 000 kroonilt ehk 127,82 eurolt, mitte kogu võlgnevuselt 2 525 kroonilt ehk 161,38 eurolt nagu arvestab hageja. Eeltoodust tulenevalt on tasumisele kuuluva viivise arvestus järgmine: 4 (5)
Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 12.01.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 577,89 krooni ehk 36,93 eurot.
18.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kuna kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud ja kohus luges viivise määraks seadusjärgse määra, siis on hageja õigustatud lisanduvat viivist nõudma ja kohus mõistab kostjalt välja täiendava viivise alates 13.01.2011 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni põhivõlgnevuselt 2 000 kroonilt ehk 127,82 eurolt. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 62% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.