2-10-60187
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-10-60187
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2011, Jõhvi, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
AS Starman hagi N. S.`i vastu võlgnevuse euro nõudes.
395.82
Hagihind 197.94 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Hageja:
AS Starman (RK 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12617 Tallinn)
Hageja esindaja:
(volikirja [email protected] )
Kostja:
alusel,
e-post
N. S. (IK xxx, elukoht xxx)
AS Starman esitas 01. detsembril 2010.a. Viru Maakohtule hagiavalduse kostja N. S.`i vastu 197,94 euro (3 097,12 krooni) võlgnevuse ja 197,88 euro (3 096,12 krooni) viivise, 63.91 euro (1 000 krooni) riigilõivu ja 159.78 euro (2 500 krooni) õigusabikulude nõudes. Hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 30.08.2007 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise leping nr. L-372976, 03.09.2007 sõlmitud kliendileping nr. 4785143 ja 04.09.2007 sõlmitud seadme kasutamise leping nr. L-372976, millest tulenevaid kohustused jättis kostja täitmata. Hagi esitamise seisuga moodustasid viivised kogusummas 412.64 eurot (6 456.39 krooni), mida hageja vähendas hea usu põhimõttest lähtuvalt põhivõla summani, so, hageja palus välja mõista viivis summas 197.88 eurot (3 096.12 krooni). Hageja esitas igakuiselt kostjale arved osutatud teenuste eest, kostja ei ole arveid tasunud. Kostja kasutas hageja teenuseid, nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees 197,94 eurot (3 097,12 krooni). Teenuste kasutamise eeskirjade punkti
Kostja esitas 25. veebruaril 2011 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Kostja märkis, et ei tunnista haginõuet sel põhjusel, et kui ta ei maksnud 2007.a. septembris-oktoobris talle esitatud arveid, siis oleks pidanud hageja peatama teenuste osutamise. Nõustub hagiga summas 81.17 eurot (1 270 krooni), millele lisandub 63,27 eurot (990 krooni) modemi seadme eest, kokku summas 144.40 eurot (2 260 krooni). Kostja lähtub asjaolust, et maksehäirete registris on kostja võlgnevusena AS-le Starman märgitud 113 eurot (1 768.06 krooni). Kostja on nõus maksma antud summa maksegraafiku alusel. Viiviste ja menetluskulude kandmisega kostja ei nõustunud. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega.
Hageja esindaja esitas 15. märtsil 2011 seisukoha kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses. Kostjale on osutatud teenuseid ning antud rendile seadmed, mille tagastamise kohustus oli kostjal rendilepingu lõppemisel. Kostja ei ole kohustust täitnud. Kostjale on teenuste osutamine peatatud 03.01.2008 ning 01.02.2008 koostati kostjale arve nr. A-10346264, milles tehti tagasiarvestus perioodil 04.-31.01.2008 osutamisele kuulunud teenuse osas. Hageja jääb põhinõude juurde summas 197,94 eurot (3 097,12 krooni) ja viivisenõude juurde summas 197,88 eurot (3 096,12 krooni). Hageja on nõus sõlmima kostjaga kompromissi järgmistel tingimustel: kostja tasub hagejale põhivõla summas 197,94 eurot (3 097,12 krooni), viivised summas 148.41 eurot (2 322.11 krooni), õigusabikulud 108.65 eurot (1 700 krooni) ja 50% hageja poolt tasutud riigilõivust summas 31.96 eurot (500 krooni), kogusummas 486.96 eurot (7 619.23 krooni). Hageja on valmis sõlmima kostjaga maksegraafiku tähtajaga 20-ks kuuks. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Hageja esindaja märkis, et kohtuistungi toimumise korral puudub hageja esindajal võimalus sõlmida kostjaga kompromiss ülalnimetatud tingimustel. Hageja esindaja esitas 26. aprillil 2011 kohtule teate, milles teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue Poolte vahel 30.08.2007.a sõlmitud liitumis-ja teenuste osutamise lepingu punkti 3 järgi kohustus kostja maksma hagejale tasu vastavuses AS Starmani Üldtingimustega ning Hinnakirjaga kliendile saadetud arvete alusel. Lepingu punkti 1 alusel koosnes leping Starmani Üldtingimustest, Starmani Hinnakirjast ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonidest (t. lk. 10). 03.09.2007.a sõlmisid pooled kliendilepingu, mille alusel tekkis kostjal õigus sõlmida hagejaga lepinguid hageja toodete ja teenuste kasutamiseks ja kohustus tasuda lepingute alusel osutatud teenuste eest. (t. lk. 12). 04.09.2007.a sõlmisid pooled seadme kasutamise lepingu (t.lk. 11).
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Hageja on esitanud kostjale 01.10.2007.a arve nr A-9794181 summas 853,40 krooni, mis sisaldas 2007.a septembri-oktoobri kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuste tasu, samuti kaabelmodemi rendi tasu (t. lk. 25). 01.11.2007.a esitas hageja kostjale arve nr A-9926695 kogusummas 1 270 krooni, mis sisaldas võlgnevust, 2007.a novembri kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuste tasu, samuti kaabelmodemi rendi tasu (t. lk. 24). 01.12.2007.a esitati kostjale arve nr A-10059922 kogusummas 10738,60 krooni, mis sisaldas võlgnevust, 2007.a detsembri kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuste tasu, samuti kaabelmodemi rendi tasu (t. lk. 23). 01.01.2008.a esitati kostjale arve nr A-10210255 kogusummas 2 254,36 krooni, mis sisaldas võlgnevust ja 2008.a jaanuari kaabeltelevisiooni- ja internetiteenuste tasu, samuti kaabelmodemi rendi tasu (t. lk. 22). 01.03.2008.a esitas hageja kostjale arve nr A-10478470 kogusummas 2 323,17 krooni, mis sisaldas võlgnevust seisuga 29.02.2008 summas 2 198.82 krooni, viivist 25.35 krooni, kaabelmodemi rendi tasu summas 99 krooni (t. lk. 21). 31.03.2008.a esitati kostjale arve nr NA-2919 kogusummas 3 313.17 krooni, mis sisaldas võlgnevust seisuga 30.03.2008 summas 2 323.17 krooni ja kaabelmodemi tasu summas 990 krooni (t .lk. 20). Eeltooduga on tuvastatud, et ajavahemikus 01.10.2007.a kuni 31.03.2008.a esitati kostjale arveid kogusummas 3 313.17 krooni. Antud summa sisaldab kostja poolt renditud kaabelmodemi maksumust 990 krooni, mille kostja on jätnud hagejale tagastamata. Teenuste kasutamine või kasutamise võimaldamine eeldab ka osutatud teenuste eest maksmist. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt teenuste osutamise ega kostjal hageja ees võlgnevuse tekkimise üle. Kostja ei tunnistada hagi põhjusel, et hageja oleks pidanud lõpetama teenuse osutamise koheselt, kui kostja jättis maksmata 2007.a. septembri-oktoobri kuu eest (st, esimese arve).Sellist hageja kohustust pooltevahelises lepingus fikseeritud ei ole. Samuti ei saa olla hagiga mittenõustumise aluseks maksehäireregistri poolt väljastatud info,kuna seda ei saa pidada kohtule asja lahendamiseks tähtsust omavaks informatsiooniks. Samuti märkis kostja, et ta ei ole saanud hagejalt infot võlgnevuse olemasolu kohta. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas arvete esitamata jätmine on tõendatud, kui jah, kas käesolevas vaidluses annab see kostjale õiguse hagi rahuldamata jätmise nõudmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt kostjale arvete esitamata jätmise kohta, sest kostja pole seda tõendanud. Hageja on väljastanud kostjale arved lepingutes märgitud aadressil xxx. Arvetest nähtub, et kostja on jätnud ajavahemikul 01.10.2007 kuni 31.03.2008 esitatud arved täielikult tasumata. Ülaltoodust lähtuvalt ei ole kostjat vabastatud teenuse eest tasumise kohustusest. TsÜS § 138 lg 1 alusel õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda heas usus. Kuna hageja teenuseid osutas ja poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevalt oli kostjal täitmiskohustus, siis oleks tulnud kostjal juhul, kui mingil põhjusel jäid saamata teenuste eest osutatavad arved, teatada hagejale, et ta ei ole saanud kätte hageja poolt esitatud arveid.
Kostja ei ole tõendanud arvete mittesaamist, seega kuulub hagi rahuldamisele kostjal tekkinud põhivõlgnevuse 197.94 euro (3 097.12 krooni) ulatuses, samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt (197.94 eurot) 0,2% päevas alates 01.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni.
Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkti 6.7 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata summalt kuni 0.2% päevas. Liitumis-ja teenuste osutamise lepingu järgi koosnes leping ka Üldtingimustest. Seega on hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses, s.o summas 197.88 eurot (3 096.12 krooni). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täielikult ja hagi esitamine on tingitud kostja tegevusetusest, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 63.91 eurot (1 000 krooni, 24.11.2010 maksekorraldus nr. 33716, tl. 4). Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt õigusabikulud summas 159.78 eurot. Hagiavaldusele lisatud menetluskulusid tõendava dokumendi - arve nr 1043110 (t.l.6) kohaselt on hageja tasunud õigusabi eest 159.78 eurot (2 500 krooni). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 63.91 eurot ja õigusabikulud summas 159.78 eurot, kokku 223,69 eurot. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.