Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Hageja ja kostja sõlmisid 2009 tarnelepingu . Lepingu kohaselt kohustus hageja tarnima kostjale puitmaja detailid. Kostja kohustus lepingu täitmise eest tasuma hagejale kolmes osas, sellest kolmanda osamakse summas 234 000 krooni kohustus kostja hagejale tasuma hiljemalt 26.03.2010. Kolmanda osamakse kohta esitatud arve on kostja tasunud osaliselt, jättes tasumata 2 880 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2 880 krooni ja viivis kokkulepitud määras 0,5 % ajavahemiku 27.03.2010 kuni 01.10.2010 summas 2 721,60 krooni ning alates 02.10.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivised 0,5% põhivõlast ja edasi kuni põhivõla tasumiseni lepingus ettenähtud suuruses. Hageja väidab, et tarnelepingu kohaselt ei olnud hagejal kostjale elektriprojekti koostamise kohustust. Elektriprojekti tasu nõue on hageja 01.12.2009 arvel nr 2920074 märgitud tarnelepingu tasu osamaksest eraldi. Hageja poolt kostjale koostatud elektriprojekti alusel on elektrisüsteem kostjale paigaldatud ja see on tõrgeteta toimiv. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja on täitnud oma kohustuse hageja ees summas 780 000 krooni. Kostja tasus esimese osamaksega 80 880 krooni, millest 78 000 krooni oli tarnelepingu osa ja 2 880 krooni ettemakse elektriprojekti eest. Kuna kostja tasus esimese osamaksena 2 880 krooni rohkem kokkulepitust, siis tasus ta viimase osamakse nimetatud summa võrra väiksemas summas. Kostja on makse selgituses nimetatud asjaolule ka viidanud. Tänaseni ei ole hageja kostjale esitanud lubatud elektriprojekti. Kuna kostja ei ole elektriprojekti saanud, kuigi oli selle eest tasunud, siis sellest tulenevalt oli hagejal ka õigus lugeda tasutud 2 880 krooni tasutuks tarnelepingu järgi ja lugeda sellega antud lepingu järgi rahalised kohustused täidetuks. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli 28.10.2009 sõlmitud tarneleping . Samuti puudub vaidlus nimetatud lepingu järgse kauba kätte saamises. Vaidlus on elektriprojekti eest tasutud 2 880 kroonis. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Poolte poolt kirjalikult sõlmitud tarnelepingus ei olnud elektriprojekti koostamist ette nähtud. Samas nähtub poolte kirjavahetusest (t. lk 39) ja hageja poolt esitatud arvest (t. lk 33), et pooled olid eraldi kokku leppinud elektriprojekti koostamises. Elektroonilisest kirjavahetusest (t. lk 39) nähtub, et elektriprojekt on koostatud ning see on üle antud kostjale, kuid projekt ei ole väidetavalt allkirjastatud õige projekteerija poolt. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. 25.032010 kostja poolt esitatud teade tasaarvestuse kohta (t. lk 39) ei ole selge. Kostja on elektriprojekti eest hagejale tasunud ning teatest ei nähtu, mis alusel on kostja õigustatud töö eest

tasutud raha tagasi nõudma. Kostja ei ole esitanud eelnevalt mingisugust nõuet hageja vastu, mis võimaldaks tasaarvestada oma kohustus hageja ees. Tõendid puuduvad selle kohta, et vaidlusalune projekt oleks tagastatud hagejale või oleks kostja teinud lisa kulutusi elektriprojekti kõlblikuks muutmiseks, mis annaks aluse esitada nõue hageja vastu. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 2 880 krooni ehk 184,07 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on viivise suuruses kokku leppinud tarnelepingu punktis 7, mille kohaselt, kui tellija hilineb maksete sooritamisega on tarnijal õigus nõuda hüvitist 0,5% maksmata summalt või määras, mis korvab tarnijale makse viibimisest tingitud kulutused. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 27.03.2010 kuni 01.10.2010 eest, 189 päeva, summas 2 721,60 krooni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga moodustab viivis põhivõlalt 6 105,60 krooni (2 880 x 0,5 % x 235 päeva = 3 384 krooni + 2 721,60 krooni). Kostja on esitanud taotluse viiviste vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendad mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja kohustus hageja ees on suures osas täidetud, täitmata on märkimisväärselt väike osa. Käesolevaks ajaks ületab viivis põhivõla suuruse, mida ei saa pidada mõistlikuks. Ka ei ole hageja põhjendanud viiviste väljamõistmist põhinõudest suuremas summas. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt nõutavat viivist tuleb vähendada kuni põhivõla suuruseni, so 184,07 euroni (2 880 krooni). Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 184,07 eurot (2 880 krooni) ja viivis 184,07 eurot (2 880 krooni) ning alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni viivis 0,5 % põhivõlast päevas. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.