Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, menetluse varasem käik, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Hagejale kuulub Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr XXX kantud korteriomand, asukohaga Tallinnas XXXalates 16.08.2005. a. mil hageja kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna.
2.Hageja esitas 18.08.2005. a Harju Maakohtusse hagi kostja vastu korteriomandi väljaandmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse. 30.07.2007.a. esitas hageja kostja vastu täiendava nõude omandi rikkumise teel saadu hüvitamiseks summas 146.675,78 krooni. 06.06.2007.a. määrusega võttis Harju Maakohus menetlusse ka MP vastuhagi MT vastu kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemiseks nõusoleku andmise kohustamiseks. 03.10.2008.a. otsusega rahuldas kohus põhihagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus otsustas nõuda välja MP ebaseaduslikust valdusest MT valdusesse eluruum asukohaga XXX, Tallinnas ning eluruumi vabatahtlikult mittevabastamisel tõsta MP nimetatud ruumist välja. MT hagi MP vastu 146.675,78 krooni väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 3. oktoobri 2008. a. otsuse osaliselt, s.o. osas millega MT hagi MP vastu 146.675,78 krooni väljamõistmiseks jäeti rahuldamata. Ülejäänud osas jäi maakohtu otsus jõusse. Tühistatud osas saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.Riigikohus määras 26.06.2009.a. mitte võtta MP kassatsioonkaebust Riigikohtu menetlusse. Eeltooduga jõustus 26.06.2009.a. kohtuotsus, millega kohustati kostjat andma korteriomand tema ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse.
5.05.04.2010.a. esitas MT Harju Maakohtule nõude suurendamise avalduse, milles ta teatab, et suurendab oma nõuet M P vastu 251.084,84 krooni võrra ehk 397.760,62 kroonini. Hageja on hagiavalduses ja nõude suurendamise avalduses seisukohal, et kostja valdas ebaseaduslikult temale kuuluvat korteriomandit 16.08.2005 - 17.08.2009, mis on 4 aastat ehk 48 kuud, millest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale hüvitama VÕS § 1037 lg 1 alusel hagetava summa mis korteriomandi kohalikust keskmisest üürist lähtuvalt on 264.000.- krooni (48 kuud x 5.500.- krooni/kuus). Lisaks sellele peab kostja hagejale tasuma ka kostja poolt tarbitud soojusenergia eest 84.090,98 krooni, millest viivis moodustab 35.010,97 krooni ning kostja poolt tarbitud ja OÜ BK poolt osutatud teenuste eest 49.669,64 krooni.
6.Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: kinnistusraamatu väljavõttega korteriomandi XXX, Tallinnas kuulumisest MT, OÜ KV, RL ja MT vahel sõlmitud kinnistu müügi ja asjaõiguslepinguga 19.07.2005.a., millega hageja omandas vaidlusaluse korteriomandi, korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise aktiga kostjalt hagejale 17.08.2009.a., AS RKV ekspertarvamusega 19.07.2007.a., kinnisvarahindamise riiklikult tunnustatud eksperdi PKTOÜ hindamisgrupi juhi KKK arvamusega, AS TK16.09.2009. a võlateatega ja AS TK07.09.2009. a arvega nr L0908055216, OÜ BK07.09.2009. a arvega nr 909-7001000041016, kinnisturaamatu väljavõttega kinnistu XXX, Sakus kuuluvuse kohta PP, väljavõttega kutseliste hindajate nimekirjast, HSarvamusega kohtu poolt määratud ja ekspert TO poolt koostatud eksperdiarvamuse kohta, kokkuvõttega UK, AVK ja K /BPE tehingute andmebaasidest ja Tallinna Kesklinna tasulise parkimisala kaardiga.
7.Hageja on seisukohal, et kostja taotlusel asjas läbiviidud ekspertiisi tulemusi ei ole võimalik asjas arvestada, sest 31.12.2010. a eksperdiarvamus sisaldab mitmeid olulisi puudusi ning ekspert on arvamuse andmisel teinud mitu ränka metoodilist viga, millest tulenevalt ei ole eksperdiarvamus kooskõlas hindamisstandardi nõuetega. Nimetatud seisukohale on asunud oma 16.03.2011.a. arvamuses riiklikult tunnustatud ekspert HK. Kuna eksperdiarvamuses sisalduvate oluliste puuduste ja metoodiliste vigade tõttu ei saa eksperdi järeldused esitatud küsimustes olla adekvaatsed ega usaldusväärsed, palub hageja jätta eksperdiarvamuse TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata ja hagejale kuuluva korteriomandi turuüüri kindlakstegemisel lähtuda hageja poolt esitatud kahe spetsialisti arvamusest. Juhul, kui kohus eksperdiarvamust siiski arvestama peaks, palub hageja hinnata seda koosmõjus teiste tõenditega, s.o. hageja poolt esitatud asjatundjate arvamusega. Hageja leiab, et tema poolt esitatud tõendid lükkavad ümber kostja väite nagu oleks hagejale kuuluva korteriomandi maksimaalne üür pärast kapitaalremonti 2000 krooni. Kostja vastuväited ja põhjendused.
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata, sest hagi on tõendamata ja õigusliku aluseta. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja teadis või pidi teadma, et kostjal oli õigus vaidlusalust korterit tasuta kasutada. Kostja väidetel omandas hageja vaidlusaluse korteri üksnes eesmärgiga saavutada õiguslik olukord korteri heauskses omandamises ning formaalsetel alustel püüda kostjalt saada hüvitist. Kostja leiab, et isiku tegevus, mis on suunatud teisele isikule kahju tekitamisele, on õigusvastane. Kostja palub asjas otsuse tegemisel arvesse võtta, et ta on pensionär ja tema ainuke sissetulek on vanaduspension. Hagejapoolse nõude rahuldamine tema vastu oleks kostja suhtes ebaõiglane ja heade kommete vastane. Juhul kui kohus asub seisukohale, et mingis osas on hagi põhjendatud, taotleb kostja välja mõistetava hüvitise vähendamist, põhjusel, et hageja omandas korteriomandi ebatavalisel viisil, sh ostu-müügilepingus ei võtnud müüja endale kohustust üle anda asja valdust.
9.Kostja on seisukohal, et asja kasutuse hariliku väärtuse kindlaksmääramisel tuleb hinnata asja seisukorda ja selle muid omadusi mis on asja kasutuse seisukohast olulised. Hageja on hindamisobjektiks oleva eluruumi omadused lasknud kindlaks määrata korteriomandi vaatlust teostamata. Seega on jäetud arvestamata eluruumi kulum ja puudused. Kostja sõnul ei ole korterit aastakümneid remonditud, mistõttu ei ole korter mitte ainult renoveerimata ehk parendamata, vaid tegemata on ka korteri seisukorra säilitamisele suunatud vajalikud kulutused.
10.Hageja poolt 30. juulil 2007.a. esitatud hagiavalduse muutmise avalduse lisa nr 1 ehk AS RKV ekspertarvamuse mille kohaselt on korteri kasutusväärtus määratud hindamise kaudu kasutades turutehingute võrdluse meetodit. Lisas selgitatakse, et antud meetodi puhul leitakse objekti väärtus (üürimäär) hinnatava objekti ja hiljuti üürile antud sarnaste objektide võrdlemise alusel ning andmeid korrigeeritakse parandusteguritega. Kostja märgib, et lisas nr 1 ei ole toodud
välja ühtegi võrreldavat objekti ega teostatud XXX, Tallinnas eluruumi ja sellega võrreldava objekti võrdlust, rääkimata andmete korrigeerimisest parandusteguritega. Seega ei ole eelpoolkirjeldatud hindamismeetodit arvamuse andmisel rakendatud, vaid nimetatud hindamismeetodit on üksnes arvamuses kirjeldatud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta hageja poolt esitatud spetsialisti arvamus sellele esitatavatele nõuetele. Ka ei ole hageja poolt esitatud arvamus usaldusväärne seetõttu, et spetsialisti arvamuse on andnud isik, kes ei oma hindamisalast atestaati. Pealegi töötab hageja RK hindamise osakonna juhatajana, mistõttu RKkaubamärgi all tegutseva üürimaakleri hinnang mis on antud oma ülemusele on käsitletav pigem hageja enda arvamusavaldusena kui spetsialisti arvamusena. AS RKV spetsialisti arvamusest ei selgu ka see kas vaidlusaluse eluruumi kasutusväärtus on määratud kindlaks möbleeritud või möbleerimata eluruumi kohta. Lisa nr 1 piltidelt nähtuvalt on eluruum möbleeritud. Juhul, kui hinnatud on möbleeritud eluruumi kasutusväärtust, siis on tegemist on kostjale kuuluva varaga, mida ei saa eluruumi kasutusväärtuse kindlaksmääramisel arvestada.
11.Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõude alusena nimetatud aluseta rikastumise sätete alusel eluruumi kasutusväärtusele vastava hüvitise väljamõistmine ei või omakorda kaasa tuua hageja rikastumist. Nimetatud nõudest tuleneb, et eluruumi kasutusväärtuse määramisel eluruumi üürile andmisest saadava tulu alusel tuleb hüvitise suurusest maha arvestada kulutused, mida eluruumi üürile andmisel omanikul üürileandjana tulnuks kanda. Samuti tuleb maha arvestada kulutused, millised jäid omanikul tulenevalt eluruumi teise isiku kasutuses olemisest tegemata. Arvesse võib tulla ka tööjõud, mida kostja korteri valdamise ja kasutamisega seoses rakendas ja hageja säästis. Kuigi kostja kaustuses olev eluruum võib olla tavapärase kasutamise käigus kulunud, on kostja alates hageja poolt eluruumi omandamisest 16. augustist 2005.a. teinud eluruumi harilikuks säilitamiseks, väikeseks koristamiseks ja hooldamiseks kulutusi, samuti rakendanud oma tööjõudu. Nimetatud ressursside kasutamise väärtuse ulatuses tuleb hageja alusetu rikastumise nõuet vähendada.
12.Kostja on seisukohal, et hageja 05.04.2010.a. haginõude suurendamise avalduses esitatud väide, nagu oleks hageja omandi rikkumise teel saadu harilik väärtus 550.000 krooni, ei vasta ilmselgelt väidetava rikkumise ajal olnud turuhindadele. Kostja leiab, et hageja korterit oleks vaidlusalusel perioodil olnud teoreetiliselt võimalik rentida pärast selle kapitaalset remonti maksimaalselt 2 000 krooni eest kuus. Hageja enda poolt 05.04.2010.a. esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et hageja ei ole enda omaniku kohustusi täitnud alates 2005.a. septembrikuust kuna on jätnud alates sellest ajast tasumata nii AS TK arved kui ka BK arved. Ka leiab kostja, et ekspluatatsioonitasud ei saa lisanduda asja harilikule väärtusele, vaid need sisalduvad asja kasutamise tasus.
13.Oma vastuväiteid hagile soovis kostja tõendada väljavõttega Rahvastikuregistrist, mis tõendab, et MPoli registreeritud aadressile XXX, Tallinnas alates 26.01.1968.a., maksekorraldustega, mis tõendavad, et MP on tasunud kulusid BKVH-le ja AS-le TK, ÜHja MPvahel 24.01.2002.a. sõlmitud korteri XXXkui vallasasja müügilepinguga, ÜHja LAvahel sõlmitud korteriomandi müügilepinguga ja LAning OÜ KV vahel sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepinguga, LA, ÜHja TTtunnistajatena antud ütlustega, väljavõttega DK 2009.a. II poolaasta kinnisvaraturu ülevaatest ja UMKkodulehelt. Kostja taotles tsiviilasjas määrata ka ekspertiisi millega teha kindlaks milline oli korteriomandi XXX, Tallinnas kasutusõiguse harilik turuväärtus (üür) vaidlusaluse perioodi aastate lõikes, millised olid samal perioodil vaidlusaluse korteriomandi vajalikud kulutused ning millistest komponentidest need koosnevad. Kohus rahuldas kostja taotluse ekspertiisi määramiseks.
Kohtuotsuse põhjendused.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et: - kostja, kes oli eluruumi XXX, Tallinnas omanik ja ta võõrandas selle 24. jaanuari 2002. a. müügilepinguga ÜH, kes kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 2. mail 2002. a.; - 27. mai 2004. a. müügilepinguga müüdi vaidlusalune korteriomand LAle; - 22. oktoobri 2004. a. müügilepinguga müüs LAkorteriomandi OÜ-le KV; - 19. juuli 2005. a. müügilepinguga müüdi korteriomand XXX, Tallinnas MT ning hageja kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 16. augustil 2005. a.
15.Kohus nõustub hagejaga, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, mis jõustus Riigikohtu määrusega 26.06.2009.a. määrusega, on tuvastatud, et korteriomand XXX, Tallinnas oli MP ebaseaduslikus valduses, sest nimetatud otsusega on kohustatud kostjat vaidlusalune korteriomand tema ebaseaduslikust valdusest välja andma hageja valdusesse. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja andis korteriomandi hagejale üle 17.08.2009.a. Nimetatud tõendab ka poolte poolt allkirjastatud korteri valduse üleandmise-vastuvõtmise akt (II kd t/l 148).
16.Tulenevalt asjaolust, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on leidnud tuvastamist ka asjaolu, et hageja ei ole seadnud ÜH korteri müügilepingu sõlmimisel tingimuseks, et tal on õigus oma elupäevade lõpuni korteris XXX, Tallinnas elada, vaid müügilepingu kohaselt on kostja kinnitanud, et eluruumi ei ole registreeritud kellegi elukohana, mida kinnitab lepingu punkt 3. 1. 4 (I kd t/l 200) ja lepingu punktis 4 on lepingupooled kokku leppinud, et korteri valduse annab ta ostjale üle lepingu sõlmimise päeval 24. jaanuaril 2002. a. (punkt 4) ning ringkonnakohus on asunud seisukohale, et TT, kes oli vaidlusaluse eluruumi juures kõrvaliseks isikuks, ei saanud kostja kokku leppida eluruumi tasuta kasutamises ja kostja ei ole ÜH sõlmitud müügilepingut tühistanud, mis olidki aluseks korteriomandi kostja ebaseaduslikust alusest väljanõudmiseks ja hageja valdusesse üleandmiseks, ei saa kostja käeoleval ajal tema vastu esitatud rahalisele nõudele vastuväidete esitamisel nimetatud asjaoludele tugineda. Eeltoodust tulenevalt ei oma kostja vastu esitatud rahalise nõude lahendamisel tähendust ka tunnistajate ÜH ja TT ütlused. Eeltooduga on ümber lükatud ka kostja väide, et hageja teadis või pidi teadma, et kostjal oli õigus vaidlusalust korterit tasuta kasutada ning, et kostja omandas hageja vaidlusaluse korteri üksnes eesmärgiga saavutada õiguslik olukord korteri heauskses omandamises ning formaalsetel alustel püüda kostjalt saada hüvitist.
17.Hageja tugineb oma rahalise nõude esitamisel kostja vastu asjaolule, et kostja valdas hageja omandiks olevat korteriomandit 16.08.2005.a. – 17.08.2008.a. õigusliku aluseta ning hagisumma on kostja poolt saadud hüve harilikuks väärtuseks. Hageja rahalise nõude lahendamisel kostja vastu kontrollib kohus kas käesoleval juhul esinevad VÕS § 1037 lg 1 sätestatud eeldused hagi rahuldamiseks kostja vastu, sest just nimetatud alusel nõuab hageja kostjalt 397.760,62 krooni väljamõistmist. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega on VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine ja sätte eesmärgiks aga kõrvaldada rikastumine väärtuse osas, mida rikastunud isik ei oleks pidanud saama. Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võib sellisel juhul olla muu hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 järgi, kusjuures kostja kasutuseeliseks saab olla kasu, mida ta sai seetõttu, et ei pidanud teiselt isikult eluruumi
üürima ajal mil ta elas hageja korteris. Sellele seisukohale on oma lahendis nr 3-2-1-8-08 asunud ka Riigikohus ning leidnud, et hageja tõendamise koormuseks on asjaolu kui palju kostja tema arvel oma kulutusi kokku hoidis.
18.Hageja nõue käesolevas kohtuvaidluses koosneb järgmistest summadest: 264.000.- krooni on kohalik keskmine üür 48 kuu eest arvestusega 5500.- krooni kuus, 84.090,98 krooni, on tasu tarbitud soojusenergia eest, millest omakorda 35.010,97 krooni on viivis tähtaegselt tasumata arvete eest, ning 49.669,64 krooni on teenuste hind, mida kostja eluruumi kasutades tarbis ja OÜ BKhooldus kostjale osutas. Kohus kontrollib nõude komponentide kaupa hageja nõude põhjendatust ja selle aluseks olevaid asjaolusid. Keskmine üür 48 kuu eest. Hageja on seisukohal, et keskmine üür vaidlusalusel perioodil tema omandis oleva korteri eest oli 5500.- krooni kuus, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt 48 kuu eest kohalikku keskmist turuüüri 264.000.- krooni. Üüri suurust tõendavad hageja seisukoha kohaselt AS RKVekspertarvamus 19.07.2007.a. ja kinnisvarahindamise riiklikult tunnustatud eksperdi PKTOÜ hindamisgrupi juhi KKKarvamus ning hageja on seisukohal, et kostja taotlusel kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusi ei saa kasutada, sest sellel on mitmeid olulisi puudusi, mida kinnitab oma 16.03.2011.a. arvamuses riiklikult tunnustatud ekspert HK. Kostja on seisukohal, et hageja on hindamisobjektiks oleva eluruumi omadused lasknud kindlaks määrata korteriomandi vaatlust teostamata, mistõttu on arvestamata eluruumi kulum ja puudused. AS RKVekspertarvamuses ei ole kostja kasutuses olevat eluruumi võrreldud ühegi teise objektiga, rääkimata andmete korrigeerimisest parandusteguritega. Pealegi töötab hageja ise AS RKVahenduse hindamise osakonna juhatajana, mistõttu nimetatud äriühingu üürimaakleri hinnang ei ole vaidluse lahendamisel poolte vahel objektiivne tõend. Hageja poolt esitatud alusetu rikastumise sätete alusel eluruumi kasutusväärtuse suuruse kindlaksmääramisel tuleb saadava tulu hüvitisest maha arvestada kulutused, mida eluruumi üürile andmisel omanikul üürileandjana tulnuks kanda. Samuti tuleb maha arvestada kulutused, millised jäid omanikul tulenevalt eluruumi teise isiku kasutuses olemisest tegemata. Arvesse võib tulla ka tööjõud, mida kostja korteri valdamise ja kasutamisega seoses rakendas ja hageja säästis. Kuigi kostja kasutuses olev eluruum võib olla tavapärase kasutamise käigus kulunud, on kostja alates hageja poolt eluruumi omandamisest 16. augustist 2005.a. teinud eluruumi harilikuks säilitamiseks, väikeseks koristamiseks ja hooldamiseks kulutusi, samuti rakendanud oma tööjõudu. Nimetatud ressursside kasutamise väärtuse ulatuses tuleb hageja alusetu rikastumise nõuet vähendada. Kohus asub seisukohale, et kohtu poolt määratud ja riiklikult tunnustatud eksperdi TOekspertarvamusega on tõendatud, et XXX, Tallinnas kõrvalkuludeta üüri turuväärtuseks ajavahemikul 16.08.2005.a. – 31.12.2005.a. oli 4800.- krooni (III kd t/l 159), ajavahemikul 31.01.2006.a. – 31.12.2007.a. oli 4150.- krooni (III kd t/l 162 ja 165), ajavahemikul 01.01.2008.a. – 31.12.2008.a. oli 4080.- krooni ja ajavahemikul 01.01.2009.a. – 17.08.2009.a. oli 3340.- krooni kuus. Nimetatud arvamus on kooskõlas ka !PKTOÜ poolt koostatud ekspertarvamusega, kus turuüüri suuruse muutumine aastate lõikes on sarnane ekspert TOpoolt antud ekspertarvamuses märgitud järeldustega. Kohus on seisukohal, et ekspert TOon oma arvamuses piisava põhjalikkusega põhjendanud üüri turuväärtuse muutumist aastate lõikes tulenevalt vaidlusaluse perioodi esimestel aastatel esinenud majanduskasvust ja hilisemast majandussurutisest, ära näidanud võrdlusmeetodid teiste samas piirkonnas asetsevate üürile antud eluruumidega ning välja toonud ka metoodika kuidas ta keskmise turuüüri iga küsitud perioodi kohta välja arvutanud on. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda ekspert HKi poolt tema
16.03.2011.a. arvamuses toodud seisukohaga nagu poleks ekspert TOolnud piisavalt informatsiooni vaidlusalusele objektile adekvaatse üüri turuväärtuse kindlaksmääramisel. Arvestades asjaoluga, et ekspert TOpoolt tema arvamuses toodud järeldused on selged, diferentseeritud perioodide lõikes ning usaldusväärsed, mida ei saa aga öelda AS RKVüürimaakleri KK poolt koostatud ekspertarvamusega, mis pealegi kajastab üksnes perioodi 16.08.2005.a. - 18.07.2007.a., kusjuures ekspertarvamuse andjaks on isik, kes töötab hagejaga ühes äriühingus, tuleb asuda seisukohale, et hageja omandiks oleva korteriomandi keskmiseks turuüüriks olid vaidlusalusel perioodil aastate ja kuude lõikes järgmised summad:16.08.2005 – 31.12.2005.a. – 21.677,42 krooni; 01.01.2006 - 31.12.2007.a. – 99.600.- krooni; 01.01.2008 – 31.12.2008.a. – 48.960.- krooni ja 01.01.2009 – 17.08.2009.a. – 25.211,61 krooni ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kostja kasutuseelisena saadud kasu katteks üüri eest mil ta samal ajal kuskil mujal omale eluruumi üürima ei pidanud kokku 195.449,03 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt esitatud alusetu rikastumise sätete alusel eluruumi kasutusväärtuse suuruse kindlaksmääramisel tuleks saadava tulu hüvitisest maha arvestada kulutused mida eluruumi üürile andmisel omanikul üürileandjana tulnuks kanda ning ka kulutused, millised jäid omanikul tulenevalt eluruumi teise isiku kasutuses olemisest tegemata. Kohus on aga seisukohal, et sellisteks kulutusteks ei saa olla kulutused eluruumi koristamisele ja hooldamisele, sest neid on kostja teinud vaid oma heaolu parandamiseks eluruumis. Sellisteks kulutusteks saaksid olla aga näiteks kulutused remondile, kuid käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud kas ja kui mahukat remonti ta vaidlusaluses eluruumis vaidlusalusel perioodil tegi ning kui palju ta oma raha selleks kulutas. Eeltoodust tulenevalt puudub alus vähendada hageja alusetu rikastumise nõuet kostja vastu kostja poolt nimetatud alusel selle tõendamatuse tõttu. Tasu tarbitud soojusenergia eest koos viivistega. Ajavahemikul 16.08.2005.a. – 17.08.2009.a., mil kostja elas hagejale kuuluvas korteris XXX, Tallinnas, tarbis hageja kokku soojusenergiat kokku 49.080,01 krooni eest. Kuna kostja ei tasunud õigeaegselt soojusenergia eest AS-le TK, esitas viimane hagejale 21.04.2009.a. viivisearve summale 35.010,97 krooni. Kohus asub seisukohale, et kostja, kui isik kes kasutas hagejale omandiõiguse alusel kuuluvat eluruumi selleks seaduslikku alust omamata ajavahemikul 16.08.2005.a. – 17.08.2009.a., võlgneb hagejale VÕS § 1037 lg 1 ja TsÜS § 62 lg 1 alusel hageja õiguse rikkumise teel saadud kasutuseelisena tarbitud soojusenergia tasu summas 49.081,01 krooni. Samas ei pea kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks viiviseid tähtaegselt tasumata soojusenergia arvete eest, sest hageja kui korteriomaniku hoolsuskohustuseks oli jälgida, et talle kuuluva korteriomandi soojusenergia eest oleks arved õigeaegselt tasutud. OÜ BKpoolt osutatud ja kostja poolt tarbitud teenuste tasu. Vaidlus puudub selles, et kostja kasutades eluruumis XXX, Tallinnas elades teenuseid, mida OÜ BKVideviku 10 maja haldajana kostjale ka osutas. Asjaolu, et kostja OÜ-le BKigakuiseid arveid tarbitud teenuste ei tasunud, on tõendatud hageja poolt esitatud arvete koopiatega (II kd t/l 171-205). Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi ja tarbis seal teenuseid 16.08.2005.a. - 17.08.2009.a., tuleb asuda seisukohale, et ka nimetatud teenuste tarbimine hageja arvel tema eluruumis elades tuleb lugeda kostja kasutuseeliseks, mille kostja on kohustatud hagejale hüvitama summas 49.669,64 krooni, arvestades sellega, et kostja lahkus elamast vaidlusalusest eluruumist 17.08.2009.a. Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 294.199,68 krooni ehk 18.802,79 eurot.
Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
18.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt kinnisturaamatu väljavõttega kinnistu XXX, Sakus kuuluvuse kohta PP, väljavõtte kutseliste hindajate nimekirjast, kokkuvõtte UK, AVK ja K /BPE tehingute andmebaasidest ja Tallinna Kesklinna tasulise parkimisala kaardi ning kostja poolt esitatud väljavõtte Rahvastikuregistrist, mis tõendab, et MPoli registreeritud aadressile XXX, Tallinnas alates 26.01.1968.a., neli maksekorraldust mis tõendavad, et MPon tasunud kulusid BKVH-le ja AS-le TKning väljavõtted DK 2009.a. II poolaasta kinnisvaraturu ülevaatest ja UMKkodulehelt. Kohus on seisukohal, et poolte poolt esitatud nimetatud tõendid ei tõenda hagi aluseks ega kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Kohtukulud.
19.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. MTpalus kohtule esitatud menetlusdokumendis välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 219.499,20 krooni ehk 14.028,56 krooni, millest hageja õigusabikulud moodustavad summa 10.341,83 eurot ja riigilõiv moodustab 3458,90 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulu moodustas 227,82 eurot. Kostja seisukohta hageja menetluskulude taotluse osas kohtule ei esitanud. Ka ei esitanud kostja kohtule taotlust tema menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtuotsuses. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja rahalise nõude kostja vastu osaliselt, kuid Harju Maakohtu 03.03.2008.a. otsus hageja mittevaralises nõudes, millega põhihagi rahuldati ja kostja mittevaralises nõudes, millega vastuhagi rahuldamata jäeti, jäid jõusse, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja lg 2 alusel kokku kohtukulu 6890,62 eurot (10.7814,78 krooni), millest 1796,22 eurot on hageja poolt tasutud riigilõiv ja 5094,40 eurot on hageja õigusabikulud. Kohus on seisukohal, et dokumentaalse tõendi saamise kulu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ei kuulu, sest kohus ei arvestanud otsuse tegemisel nimetatud tõenditega. Kostja kohtukulud, mille tasumisest kohus kostja vabastas, jäävad riigi kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
20.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 25.421,54 eurot (397.760,62 krooni). Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.