Kohtuasja number
2-10-16531
Otsuse kuupäev
24.mai 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
KÜ hagi AAvastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
1 461,28 eurot (22 864,06 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ (XXX, XXX); Hageja esindaja: Monika S (Eesti Korteriühistute Liit, Sakala 23a, 10141 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: AA(isikukood XXX, XXX)
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista AAKÜ kasuks 1 461,28 eurot (22 864,06 krooni) Lõpetada menetlus KÜ nõudes AAvastu viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta täielikult kostja AAkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hageja nõue. Korteriühistu on asutatud elamu Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus asuvate elamute XXX XXX ja XXX haldamiseks. Kostja on Aruküla alevikus asuva korteri XXX omanik ja korteriühistu liige. Kostja on jätnud täitmata oma kohustused korteriühistu ees, tal on tekkinud võlgnevus perioodil
september 2008 kuni 31.03.2009 summas 16 479 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 16 479 krooni ja viivis 3 806,15 krooni. Menetluse käigus hageja suurendab põhinõuet 1 477,73 euroni (23 121,45 krooni). Hageja ei nõustu kostja vastuväitega. Hageja lähtub küttearvete esitamisel korteriühistu põhikirjas sätestatust. Puuduvad tõendid, et üldkoosolek oleks otsustanud kütte eest tasumise arvestamisel kostjale kuuluva omandi suhtes teisiti. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda temalt soojakulude tasumist, sest temale kuuluvas korteris puuduvad kaugkütte radiaatorid. Kostja on maksnud ning nõustub maksma 15% trepikoja ja teiste üldkasutatavate ruumide sooja kulust. Radiaatorid puudusid korteris juba siis, kui kostja korteri omandas. Alates 2000 aastast on KÜ aktsepteerinud kostja poolt XXXkorteri soojaenergia varustamist elektrikütte näol ning seda tehakse paljudes teistes KÜ hallatavates majades. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et AAon korteriomandi aadressil XXX, omanik ja KÜ liige. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kuni 22.11.2009 kehtinud KÜ põhikirja punkt 3.2.4 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelised maksed. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, väljaarvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Alates 22.11.2009 kehtiva korteriühistu põhikirja punkt 4.2.6.12 sätestab, et korteriühistu liige on kohustatud tasuma kütte eest vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele, kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suuruse m2 kohta. Iga korterelamu otsustab oma maja üldkoosolekul kuidas küte majas jagada. Selleks, et korteriomandi üldisest küttesüsteemist välja lülitada on korteriomanik kohustatud rida toiminguid, sh saama nõusoleku kõikidelt korteriomandi omanikelt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et korteriühistu üldkoosolek oleks otsustanud, et kostjale arvestatakse küttekulusid muudel alustel kui teistele ühistu liikmetele. Ainuüksi asjaolu, et enne 2008 novembrit ei ole soojaettevõte R OÜ eelmiselt korteriomanikult ja hiljem kostjalt kütte eest tasu nõudnud, ei anna alust kostjale korteriühistule kütte eest mitte tasuda. Kokkuleppe tingimused soojaettevõttega ei laiene korteriühistu ja selle liikme suhtele. Korteriühistu eesmärk on korteriomandite ühine majandamine ja haldamine vastavalt ühistu põhikirjale.
Hageja poolt 18.03.2011 ja 25.04.2011 esitatud haginõude täpsustuse kohaselt on seisuga 31.01.2011 kostja põhivõlg hageja ees 1 461,28 eurot. Võla tõendamiseks on kohtule esitatud korteriühistu poolt kostjale väljastatud arved. Kohus loeb põhjendatuks ja tõendatuks seisuga 31.01.2011 hageja poolt nõutava põhivõla summas 1 461,28 eurot. Võla suurus nähtub kostjale 05.03.2011 esitatud arvelt nr 2. Hageja on esitanud hagiavalduses ka viivise nõude summas 3 806,15 krooni (243,26 eurot), kuid haginõude täpsustamisel ta viivise nõuet ei esita ning palub välja mõista ainult põhivõlg. Seega saab järeldada, et hageja on loobunud viiviste nõudest ja menetlus selles osas tuleb lõpetada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.