Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-59538

2-09-59538 laenud, laenudelt arvestatud intressid ning viivised. Nõude suurus on 06.07.2007 lepingu järgi: põhinõue 3 000 000 krooni, intressid perioodil 06.07.2007-19.02.2008 (8,557 % x 3 000 000/ 360 päeva x 228 päeva) 162 583 krooni ja perioodil 20.02.2008-15.08.2008 (10,27 % x 3 000 000 / 360 päeva x 177 päeva) 151 482 krooni, viivis perioodil 16.08.2008-06.11.2009 (3 000 000 x 0,5 % x 447 päeva) 6 705 000 krooni; kokku 10 019 065 krooni; 10.08.2007 lepingu järgi: põhinõue 3 350 000 krooni, intressid perioodil 13.08.2007-19.02.2008 (8,815 % x 3 350 000/ 360 päeva x 190 päeva) 155 854 krooni, perioodil 20.02.2008-15.08.2008 (10,27 % x 3 350 000/ 260 päeva x 177 päeva) 169 155 krooni, viivised perioodil 16.08.200806.11.2009 (3 350 000x 0,5 % x 447 päeva) 7 487 250 krooni; kokku 11 162 259 krooni; 20.12.2007 lepingu järgi: põhinõue: 2 000 000 krooni, intressid perioodil 20.12.2007-20.06.2008 (19,29 % x 2 000 000/ 360 päeva x 183 päeva) 196 115 krooni, viivised perioodil 21.06.200806.11.2009 (2 000 000x 0,5 % x 503 päeva) 5 030 000 krooni; kokku 7 226 115 krooni. Kõigi laenulepingute järgi on hagejal 06.11.2009 seisuga kostja vastu põhinõue 8 350 000 krooni, intressinõue 835 189 krooni ja viivisenõue 19 222 250 krooni, kokku 28 407 439 krooni. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping, mida reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 jj, millest tulenevalt kohustus hageja (laenuandja) andma kostjale (laenusaaja) rahasumma (laen), kostja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 järgi tuleb endale võetud kohustusi täita vastavalt lepingule ja seadusele. Kohustused loetakse kohaselt täidetuks juhul, kui need on täidetud õigel ajal, õiges kohas ning õigel viisil. Kui kohustuse täitmiseks on määratud tähtaeg, tuleb sellest kinni pidada. Hageja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud. Kuna kostja ei ole hagejale laenu tagastanud ega intresse ning viiviseid tasunud, on hagejal õigus nõuda nimetatud summasid sisse kohtu kaudu. Arvestades Eestis väljakujunenud (kohtu)praktikat ei esita hageja esialgselt oma viivisenõuet täies ulatuses, vaid üksnes põhivõla ulatuses. Sellest tulenevalt esitab hageja käesolevaga kostja vastu põhinõude summas 8 350 000 krooni, intressinõude summas 835 189 krooni ja viivisenõude summas 8 350 000 krooni, kokku 17 535 189 krooni. Hageja taotleb kõigi menetluskulude täielikult kostja kanda jätmist ja kostjalt hageja kasuks kõigi hageja kantud menetluskulude väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagejal ei ole kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuded, mistõttu hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja poolt esitatud 06.07.2007, 10.08.2007 ja 20.01.2008 laenulepingute näol on tegemist näilike tehingutega. Ühtlasi oli näilik tehing ka 23.01.2008 sõlmitud saldokinnitus, milline vormistati poolte vahel üksnes pangapoolse finantseerimise tagamiseks. Kostja saab nimetatud tehingute näilikkust tõendada muuhulgas tunnistajate ütlustega, kelle ülekuulamist kostja kavatseb kohtuistungil vajadusel taotleda ning hageja seadusliku esindaja S H poolt 22.08.2008 Sampo Panga (Danske Pank) laenuhaldurile R P saadetud e-kirjaga, milles hageja kirjeldab hageja poolt sõlmitud laenulepingute tegelikku sisu ning kirjutab muuhulgas, et kokkuleppeliselt on väljamakstud summad väljastatud laenudena, kuid on kokkulepe, et kui suudetakse detailplaneering kehtestada, siis antud laenud tasaarveldatakse müügist saadava tulu arvelt. Selline variant tagab hagejale garanteeritud tulemuse või siis kui detailplaneeringu kehtestamist ei toimuks (mis nüüdseks on küll välistatud) nõudeõiguse nende ettevõtete vastu. Viidatud ekirja saatis S. H vastusena R P järelpärimisele hageja lühiajaliste nõuete kohta 2007 aruandes (kust nähtusid juba näilike laenulepingute alusel tehtud väljamaksed).

2-09-59538 Hageja on väljatoodud laenuskeemi kasutanud mitmete ettevõtetega ning pöördunud alusetute nõuetega mitmete kirjeldatud skeemis osalenud ettevõtete, sh kostja vastu. Tegemist on käesolevas vaidluses ühe olulisema tõendiga, milles S. H isiklikult kinnitab, et laenulepingud olid kokkuleppelised ehk näilikud ning sõlmitud eesmärgiga aidata hagejal saavutada xxx kinnistu detailplaneeringu kehtestamine. Hageja ei ole ühelgi ajahetkel esitanud kõnealuse tõendiga seoses vastuväiteid, mistõttu jääb arusaamatuks hagiavalduste jätkuv esitamine xxx kinnistu detailplaneeringu menetlemisega seotud äriühingute vastu olukorras, kus S. H on ise kinnitanud kostja poolt avaldatud väidete tõepärasust. Hageja juhatuse liige S. H ja kostja juhatuse liige I. R sõlmisid 30.05.2007 koostöökokkuleppe, millega pooled leppisid kokku ühistegevuses seoses xxx asuva kinnistu detailplaneeringu algatamise, kinnitamise ja kinnistu arendamisega. Kõnealuse kokkuleppe kohaselt pidi I. R organiseerima S. H ülesandel vajalikud nõusolekud Linnavalitsusest eesmärgiga saavutada xxx asuva kinnistu detailplaneeringu kehtestamine 2009 jooksul. Ülesannete täitmiseks andis S. H I. R volikirja, mida S. H uuendas 10.03.2008. Osutatud teenuste eest kohustus S. H maksma I. R tasu, mis vastaks 15% kogu S. H omandis olevast kinnisvarast asukohaga xxx. Kõnealune kokkulepe tasu kohta oli ka näilike laenulepingute sõlmimise eelduseks, kuna S. H kinnitas enda kohustusi I. R ees, mis teoreetiliselt oleks pidanud välistama pahatahtlike nõuete esitamise S. H poolt vastavate lepingute alusel. Eelkirjeldatud kokkulepet I. R kinnitas S. H veelkord 05.03.2008 kinnituskirjas. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele tasus hageja I. R viimase poolt osutatud teenuste eest xxx asuva kinnistu arendamisel etappide kaupa ning üheks tasustamise nö viisiks oli I. R seotud äriühingutega näilike laenulepingute sõlmimine, kusjuures tasu vormistati näilikult laenudena üksnes raamatupidamislikel põhjustel. Kokkuleppe 15%-lise tasu rahaline ekvivalent kokkuleppe sõlmimise hetkel oli 58 050 000 krooni (21.06.2007 seisuga oli xxx asuva kinnistu eeldatav turuväärtus 608 000 000 krooni ja turuväärtus 21.06.2007 seisuga 387 000 000 krooni), milline summa kanti olulises osas näilike laenulepingute alusel I. R seotud äriühingute arvele. Kostja arvele kanti kirjeldatud skeemi alusel 8 350 000 krooni. Juhul, kui xxx kinnistu detailplaneering oleks vastavalt kokkuleppele kinnitatud, oleks I. R kuuluv tasu moodustanud 15% eeldatavast turuväärtusest ehk 91 200 000 krooni. Ebaõige on hageja väide justkui ei oleks kostja teinud hageja huvides xxx detailplaneeringu koostamise ja projektijuhtimise kulude katmiseks ega hageja pangapoolse finantseerimise tagamiseks kulutusi. Lisaks igapäevasele teenuste osutamisele hagejale detailplaneeringu menetlemisega seonduvalt, kandis I. R ka jooksvaid kulusid seoses projektijuhtimisega, mida muuhulgas kinnitab FIE AP poolt kostjale esitatud arve nr 77 summas 30 000 krooni, mille I. R sularahas oma isiklikest vahenditest tasus. Lisaks kinnitab kulude kandmist I. R poolt hageja nimel L V poolt 09.05.2008 saadetud e-kirja ärakiri, kus hr V kinnitab, et arve xxx kinnistu detailplaneeringu menetlemisega seotud teenuste eest esitatakse I. R ning L. V 15.09.2009 ekirja ärakiri KPAS kuludega seonduvalt. I. R tegelemist aktiivselt hageja pangapoolse finantseerimise organiseerimisega tõendab muuhulgas Sampo Panga poolt I. R 12.08.2008 saadetud e-kiri, mis veelkord kinnitab S. H poolt avaldatud informatsiooni vasturääkivust, mille eesmärk on moonutada tegelikke asjaolusid ja eksitada seeläbi kohut. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud kirjad AS-lt PE, Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt ja KPAS-lt ei tõenda ühelgi juhul hageja poolt hagiavalduses esitatud väited ega lükka ümber fakti, et hageja väidetavate nõuete aluseks olevad laenulepingu olid näilikud. Kostja tõendid lükkavad ümber hageja väited justkui ei oleks I. R l puutumust xxx kinnistu

2-09-59538 arendamisega ning kinnistu arendamisega seotud suhtlusega AS-ga PE, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja KPAS-ga. Esitatud e-kirjadest tuleneb üheselt, et kõik küsimused xxx detailplaneeringuga seonduvalt, mis omasid puutumust nii AS-ga PE, KPAS-ga kui ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga, olid vahetult seotud I. R ja temaga seotud äriühingutega ning S. H l oli vastavates läbirääkimistes passiivne roll ehk kogu asjaajamine toimus I. R vahendusel. Esitatud e-kirjades sisaldub muuhulgas hageja projektijuhi abi L. V ja I. R vaheline suhtlus xxx detailplaneeringuga menetlemisega seonduvalt ning seoses lepinguliste suhete reguleerimisega AS-ga PE. Tulenevalt eeltoodust puudub kahtlus asjaolus, et hagejal puuduvad mistahes nõuded kostja vastu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuigi kostja nõuet ei tunnista, peab kostja juhul, kui kohus peaks leidma, et kostjal on sissenõutavaks muutunud kohustusi hageja ees, viivisnõuet ebamõistlikult suureks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-100-07 leidnud, et asjaolu, et laenuleping on kehtiv, ei välista, et hageja on kostjalt laenu sissenõudmisel rikkunud hea usu põhimõtet, mis võib olla aluseks viivisenõude osalisele või täielikule rahuldamata jätmisele. Hageja on tunnistanud, et laenulepingutes fikseeritud summad on laenudena välja makstud üksnes kokkuleppeliselt ning et vastavad summad tasaarvestatakse müügist saadava tulu arvelt. Hoolimata pooltevahelisest kokkuleppest on hageja asunud oma õigusi kuritarvitama ning asunud sisse nõudma võlgnevusi, mille aluseks on näilik tehing. Hageja on seega esitanud nõude laenulepingu alusel, mille näilikkust on hageja ise kinnitanud. Kirjeldatud olukorras on täielikult meelevaldne viivisnõude esitamine ning isegi kui teoreetiliselt asuda seisukohale, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks mistahes summasid välja, tuleks tuleb kostja hinnangul igal juhul jätta hageja viivisnõue täies ulatuses rahuldamata juba ainuüksi seetõttu, et hageja käitumine on ilmses vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda ning kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, vande all hageja seadusliku esindaja ning tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ja tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid: 1) 06.07.2007 laenulepingu nr 06/07/I (tlk 7-10), mille järgi hageja andis kostjale laenu 3 000 000 krooni ja mille kostja kohustus koos intressidega (4,21%+6 kuu Euribor aastas) tagastama ühekordse maksena 15.08.2008 (p 1). Pooled leppisid kokku, et lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel, kohustub kostja laenusaajana maksma hagejale kui laenuandjale viivist 0,5% tasumata summalt päevas. 20.02.2008 kirjutasid poole alla lepingu muutmise protokollile (tlk 11), millega muudeti alates 20.02.2008 lepingu p 1.3.1 ja lepiti kokku intressi suuruses 10,27% aastas. 2) 10.08.2007 laenulepingu nr xxx(tlk 13-16), mille alusel laenas hageja kostjale 3 350 000 krooni ning mille kostja kohustus koos intressidega (4,24%+6 kuus Euribor aastas) tagastama ühekordse maksena 15.08.2008 (p 1). Pooled leppisid kokku, et lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel, kohustub kostja laenusaajana maksma hagejale kui laenuandjale viivist 0,5% tasumata summalt päevas. 20.02.2008 sõlmisid pooled lepingu muutmise protokolli (lk 17). Pooled leppisid kokku, et alates 20.02.2008 tasub kostja laenusaajana intresse 10,27% aastas. 3) 20.12.2007 laenulepingu nr xxx (tlk 19-22), mille alusel hageja laenas kostjale 2 000 000 krooni. Kostja kohustus laenu koos intressidega ( 19,29%) tagastama 20.06.2008 ühekordse maksena (p 1). Pooled leppisid kokku, et lepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata jätmise või mittetäieliku tasumise korral, on kostjal kohustus maksta hagejale viivist 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas.

2-09-59538 Vaidlus puudub selle üle, et hageja kandis vastavalt lepingus kokkulepitule laenusummad kostjale üle. Vastavad tõendid on hageja ka esitanud. 23.01.2008 kinnitas kostja, et võlgneb hagejale ülalnimetatud kolme lepingu alusel 8 601 595,14 krooni (tlk 24). Nimetatu on saldokinnitus, milles on märgitud kõigi kolme lepingu kohta laenusummad – 3 000 000 krooni, 3 350 000 krooni, 2 000 000 krooni; intressisummad – 124 789,58 krooni, 115 017,23 krooni, 11 788,33 krooni ning laenu ja intressisummad kokku 31.01.2008 seisuga. 25.10.2008 andis hageja kostjale lisatähtaja (03.11.2008) kohustuste täitmiseks ja tegi pankrotihoiatuse (tlk 25-26). Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et tegemist on näilike tehingutega. Hageja ei andnud kostjale laenu, tegelikult leppisid pooled kokku selles, et detailplaneeringu kehtestamisel, arvestatakse antud laenud tasa müügist saadava tulu arvel. 30.05.2007 koostöökokkleppes leppisid pooled kokku ühistegevuses xxx kinnistu arendamises. Näilik on ka 23.01.2008 saldokinnitus. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing see, mille puhul pooled on kokkuleppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tegemist on näiliku tehinguga. Mingeid tõendeid selle kohta, et kostja oleks saadud raha kasutanud või kulutusi teinud hageja huvides, kohtule esitatud ei ole. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et väidet näilike tehingute tegemise kohta tõendab hageja seadusliku esindaja 22.08.2008 e-kiri (tlk 120). Kirja kohaselt on väljamakstud summad väljastatud laenudena ja juhul kui detailplaneeringu kehtestamist ei toimuks, on hagejal nõudeõigus raha saajate vastu. Hageja seadusliku esindaja kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt osales ta vaidlusaluste lepingute sõlmimisel ja allakirjutamisel: tegemist on laenulepingutega. Analoogilised lepingud sõlmiti 5 partneriga. Hageja sai laenu Sampo pangalt. Saadus laenu investeeris hageja kostja kaudu kinnisvarasse XXX. Kostja ise pangast laenu ei saanud tagatise puudumise tõttu. Lepiti kokku, et laenu võtab hageja kusjuures tagatiseks on xxx kinnistu. Kinnistu, mida saadud laenurahaga arendama hakati, kuulus kostjale. Sellist kokkulepet kostja juhatuse liikme R ei olnud, et laen on tasuks xxx detailplaneeringu korraldamise eest. Hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest järeldab kohus, et kostja vajas kinnisvara arendamiseks raha, kuid tagatise puudumise tõttu ta seda ise pangalt ei saanud. Kostja eest võttis pangalt laenu hageja, kes laenas selle edasi kostjale. Viimati nimetatud laenulepingud ongi nõude aluseks. Sellest tuleneb, et tegemist on laenulepingutega, mitte õigusnäivuse tekitamise või muu tehingu varjamisega TsÜS § 89 tähenduses. TsÜS § 89 lg 1 eeldab näiliku tehingu puhul poolte kokkulepet. Käesoleval juhul selline kokkulepe puudub, kuna hageja seda eitab ja väidab, et tegemist on laenulepingutega sellistena nagu need kirjalikult sõlmiti. Sellest, et hageja kandis kooskõlas sõlmitud laenulepingutega laenu kostja arvele üle järeldub, et hageja tahe oli sõlmida laenulepingud. Seda kinnitavad ka hilisemad lepingute muutmise kokkulepped. Kuna lepingute näilikkuse väite esitas kostja, on kostjal tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus (Riigikohtu otsus 3-2-1-11-02 p 11, 3-2-1-137-09 p 11). Hagile esitatud vastuses märkis kostja, et soovib tehingute näilisust tõendada muuhulgas tunnistajate ütlustega, kelle ülekuulamist kavatseb vajatusel taotleda. Sellist taotlust kostja ei esitanud. See, et S. H on sõlminud I. R ga koostöölepingu ühistegevuseks kinnistu aadressil xxx detailplaneeringu algatamiseks, selle kinnitamiseks ning kinnistu arendamiseks (tlk 123) ning, et hageja seaduslik esindaja on andnud I. R volikirja Eestis Tallinnas PS-alal kehtestatud

2-09-59538 struktuurplaani ning FOÜ-le kuuluva struktuurplaani osa aadressil Nõlva tn 9 presenteerimiseks ja tutvustamiseks koos sellega seonduvate materjalide üleandmisega (tlk 128-130) ning volitanud I. R esindama finantsasutustes hagejaga seotud läbirääkimistel ja dokumentide üleandmisel-vastuvõtmisel (tlk 131) ei tõenda, et poolte vahel on sõlmitud näilik laenuleping ning, et kostja on kasutanud raha hageja huvides. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendatud ei ole laenulepingu näilikkus ning kuna laen on muutunud sissenõutavaks on kostjal kohustus saadud laenusumma tagastada. Kuivõrd näilikud ei ole laenulepingud, ei ole näilik ka saldokinnitus, mis põhineb sõlmitud laenulepingutel. Laenu kostjalt hageja kasuks väljamõistmise aluseks on VÕS § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on laenu väljamaksmise kohustuse täitnud. Seaduse järgi on laenusaaja põhikohustuseks laenu tagasimaksmise kohustus. Lepingutega määratud laenude tagastamise tähtajad on möödunud, seega on hageja nõue muutnud sissenõutavaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 397 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi – tasu laenu kasutamise eest. Intressi suuruse leppisid pooled kokku laenulepingutes ning muutsid intressikokkuleppeid hilisemates lepingu muutmise kokkulepetes. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu kohtul puudub alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Kuna kostja on viivitanud kokkulepitud kohustuse täitmisega on hagejal õigus nõuda viivist viivitatud summalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise suuruses on pooled lepingutes kokku leppinud. Arvestades kujunenud (kohtu)praktikat nõuab hageja kostjalt viivist põhivõla suuruses kuigi arvestuslikult oleks tal õigus suuremale viivisele. Kostja arvates on viivis ebamõistlikult suur. Kohtul puudub alus pidada viivisemäära ebamõistlikult üksnes seetõttu, et see kostja hinnangul on suur. Pooled on vastavat kokkulepet sõlmides pidanud seda mõistlikuks, kohtul puudub alus asuda vastupidisele seisukohale. Kohtus leiab, et tegemist ei ole sellise olukorraga nagu oli kostja poolt viidatud Riigikohtu otsuses 3-21-100-07. Käesoleval juhul ei ole hageja nõude, sh viivisenõude esitamisega viivitanud ebamõistlikult pikka aega. Lepingud, mille alusel hageja nõude esitas, sõlmiti 2007, hageja esitas kohtule hagi 2009. Viidatud Riigikohtu lahendis on tegemist 10 aasta pikkuse ajaga. Kostja poolt esitatud kohtumäärused (tlk 170-206) erinevates tsiviilasjades, millega jäeti hageja avalduste alusel algatamata pankrotimenetlused erinevate juriidiliste ja füüsiliste isikute (I R , OÜ E , OÜ PPP, D C OÜ, BH OÜ) suhtes nõuete ebaselguse tõttu, ei tõenda käesolevas vaidluses midagi. Asjaolu, et kohtud jätsid pankrotimenetlused algatamata, ei tõenda ei laenulepingute olemasolu ega ka nende näilisust. Juhul, kui hageja pärast pankrotimenetluse algatamata jätmist esitas hagid, tuli kohtul igal konkreetsel juhul asjaolude alusel otsustada hageja nõude põhjendatuse üle. Ka kostja suhtes pankrotimenetluse algatamata jätmise ei tõenda käesolevas menetluses iseenesest midagi. 06.07.2007 sõlmitud lepingu alusel tuleb kostjalt välja mõista põhinõue 3 000 000 krooni, intressid perioodil 06.07.2007-19.02.2008 (8,557 % x 3 000 000/ 360 päeva x 228 päeva)

2-09-59538 162 583 krooni ja perioodil 20.02.2008-15.08.2008 (10,27 % x 3 000 000 / 360 päeva x 177 päeva) 151 482 krooni, viivis perioodil 16.08.2008-06.11.2009 (3 000 000 x 0,5 % x 447 päeva) 6 705 000 krooni; kokku 10 019 065 krooni. 10.08.2007 lepingu järgi alusel kuulub väljamõistmisele põhinõue 3 350 000 krooni, intressid perioodil 13.08.2007-19.02.2008 (8,815 % x 3 350 000/ 360 päeva x 190 päeva) 155 854 krooni, perioodil 20.02.2008-15.08.2008 (10,27 % x 3 350 000/ 260 päeva x 177 päeva) 169 155 krooni, viivised perioodil 16.08.2008-06.11.2009 (3 350 000x 0,5 % x 447 päeva) 7 487 250 krooni; kokku 11 162 259 krooni. 20.12.2007 lepingu alusel tuleb välja mõista põhinõue 2 000 000 krooni, intressid perioodil 20.12.2007-20.06.2008 (19,29 % x 2 000 000/ 360 päeva x 183 päeva) 196 115 krooni, viivised perioodil 21.06.2008-06.11.2009 (2 000 000x 0,5 % x 503 päeva) 5 030 000 krooni; kokku 7 226 115 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 533 662,27 eurot (8 350 000 krooni), intress 53 378,31 eurot (835 189 krooni) ja viivis 533 662,27 eurot (8 350 000 krooni). Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1,2 on hagihind 533 662,27 eurot (8 350 000 krooni). 21.12.2009 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumisele kuulunud riigilõiv kostjalt riigi kasuks väljamõistmisele. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 alusel tuleb kostjalt riigilõiv välja mõista 280 000 krooni suuruses, s o 17 895,26 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.