lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-24429/64

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-24429/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3465
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Elama Kindlustus AS10089395(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eveli Vavrenjuk, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-24429

Tsiviilasi

AS Inges Kindlustus hagi Pavel Firmani vastu kindlustuse vahekohtu otsusega AS Inges Kindlustusele pandud hüvitamiskohustuse mittetäitmise õiguse tunnustamiseks ja Pavel Firmani hagi AS Inges Kindlustus vastu 64 029 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 292.52 eurot (161 043 krooni)

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. oktoobri 2010. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pavel Firman apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. mai 2011

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja/kostja): Pavel Firman (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev , nõustaja A.K.

esindajad

Vastustaja (kostja/hageja): AS Inges Kindlustus (registrikood: 10089395; asukoht: Tallinn Raua 35), esindaja Elar Tamme

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 18. oktoobri 2010. a

otsus osas, milles maakohus rahuldas AS Inges Kindlustuse hagi. Teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja enda kanda.

2.Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Lugeda

kohtuotsuse

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1.Jätta rahuldamata AS Inges Kindlustus hagi Pavel Firmani vastu kindlustuse vahekohtu otsusega

AS

Inges

hüvitamiskohustuse

Kindlustusele

pandud

mittetäitmise

õiguse

tunnustamiseks summas 97 014 krooni ( 6200,32 eurot).

4.2.Jätta rahuldamata Pavel Firmani hagi AS Inges Kindlustus

vastu

krooni

väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Pavel Firmani õigusabikulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.AS Inges Kindlustus esitas hagi Pavel Firmani vastu kindlustuse vahekohtu otsusega AS Inges Kindlustusele pandud hüvitamiskohustuse mittetäitmise õiguse tunnustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus 20.01.2003. a liiklusõnnetus Keila vallas Harju maakonnas, milles sai kannatada sõidukis Mitsubishi Galant reg. märgiga XXXXXX kaasreisijana viibinud Pavel Firman. Kannatanu sai mitmesugust ravi PERH Mustamäe korpuses ja Narva Haiglas, kuid võimalikest operatsioonidest loobuti, kuna need polnud vajalikud ning ei oleks kannatanu seisundit muutnud. Kannatanu esindaja uuris 2003. a, kas kannatanule oleks võimalik teha mõni tema seisundit parandav operatsioon. Esindajale selgitati, et operatsiooni tegemine ei ole arstide konsiiliumi hinnangul vajalik ning võib kannatanu seisundit arvestades olla ohtlik. Saades eitava vastuse nii Tallinna Mustamäe Haiglast kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumist, viidi kannatanu operatsioonile Venemaale, millest hageja sai teada vahekohtu kaebusest. Põhja-Eesti regionaalhaigla vastusest hageja järelpärimisele selgus, et lülisamba operatsioonist keelduti, sest operatsioon ei oleks kannatanu seisundit vajalikul määral mõjutanud ning operatsioonist loodetud kannatanu seisundi stabiliseerumine saabunuks ka ilma operatsioonita. Kuna kannatanu enda poolt rahastatud operatsiooni kindlustusandja ei hüvitanud, esitas P. Firman kindlustuse vahekohtule avalduse, milles leidis, et operatsioon oli põhjendatud ning operatsioonile tehtud kulutused tuleks temale hüvitada. Kindlustuse vahekohus leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele, kuna kannatanu seisund pärast operatsiooni oli vähesel määral paranenud ning ekspertarvamuses pole pikemalt põhjendatud, mis asjaoludele tuginedes selline otsus vastu võeti. AS Inges Kindlustus ei nõustunud vahekohtu otsusega. Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni arvamuse näol oli tegemist Eesti parimate antud ala ekspertide erapooletu hinnanguga. Asjaolu, et ekspertkomisjoni arvamus sisaldas vaid olulist põhjenduse osa, ei anna alust arvamusega vastupidisele seisukohale asumiseks. AS Inges Kindlustus oli seisukohal, et tegemist ei ole hüvitamisele kuuluva ravikuluga liikluskindlustusseaduse mõttes. AS Inges Kindlustus palus tunnistada AS Inges Kindlustuse õigust P. Firmanile kahju mitte hüvitada ning kohtukulud jätta kostja kanda.

2.Pavel Firman hagi ei tunnistanud (tl 36-37). Kostja vastuväidete kohaselt diagnoositi temal SA-s PERH Mustamäe korpuses 6. rinnalüli murd ja parapleegia seljaaju rinnaosa kahjustus. Operatsioonist loobuti, sest kohalikud neurokirurgid ei tee selliseid operatsioone nagu seljaajuõmblus. 13.02.2003. a suunati kostja ravile Narva Haiglasse. Kostjat häirisid püsivalud rinnaosas. Röntgenpildist oli selgesti näha, et lülisammas oli pooleks murdunud. Igasugune liikumine tegi kostjale suurt valu murru piirkonnas. Suure valu tõttu ei saanud kostja liigutada vasakut kätt. Kostjale oli vajalik püsiv hooldamine. Kostja viibis umbes pool aastat lamamisasendis ja iseseisvalt keerata ei saanud. Lamamisest tekkisid kostjal lamatishaavad. Kostja pöördus 2003. a suvel Peterburi Sõjaväekliiniku professor D. poole diagnoosiga, mis oli tehtud Eestis SA-s PERH. Peterburi linnahaiglas nr 26 tehti kostjale transpendikulaame tsirkulaarne seljaaju dekompressiooni ja selgroo metallasteosünteesi operatsioon. Operatsiooni käigus eemaldati killud ning turse kadus. Kostja arvamuse kohaselt jäi Regionaalhaigla vale diagnoosi tõttu operatsioon tegemata. Eestis tehtud diagnoos oli tuvastatud ainult röntgenipiltide alusel. Mingeid muid kirurgilisi toiminguid ei tehtud. Tervishoiuabiameti Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni koosoleku protokollist nähtub, et nimetatud operatsiooni oleks olnud võimalik teha ka Eestis pärast liiklusavariid. Kostja arvamuse kohaselt oli tingimata vajalik operatsioon. Pärast Peterburis tehtud operatsiooni kostja üldterviseseisund paranes: valud kadusid, kostja hakkas mõlema käega liigutama, sai valu tundmata istuda ja kasutada aktiivsemalt ratastooli.

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud välja nõuda hagejalt.

3.Pavel Firman esitas 08.04.2009. a hagi AS Inges Kindlustus vastu 64 209 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõudis P. Firman hüvitise väljamaksmist summas 64 029 krooni, mille ta kulutas erapooletu ekspertiisi läbiviimisele Saksamaal. Ekspertiisi läbiviimiseks pidi ta kulutama raha Saksamaale ja tagasi sõitmiseks koos saatjaga, eluruumi üürimiseks, toidu ostmiseks, ekspertiisi eest tasumiseks. Hageja otsustas läbi viia erapooletu ekspertiisi kolmandas riigis kinnitamaks operatsiooni vajadust. Seljaüdi Ravikeskuses Berliinis uurisid spetsialistid hageja tervislikku seisundit selgroo piirkonnas, hageja poolt esitatud dokumente ja ülesvõtteid Eestist ja Venemaalt. Meditsiinilisest järeldusest nähtub, et operatsioon oli vajalik. Saksamaa spetsialistid oskasid nimetada soodsaima kuupäeva selgroo operatsiooni tegemiseks, s.o 20 päeva pärast autoõnnetust. Hageja palus välja mõista kostjalt hüvitis summas 64 029 krooni ja kõik asjaga seotud kulud (kd II, tl 99-101).
4.AS Inges Kindlustus hagi ei tunnistanud. Vastuses hagile märkis kostja AS Inges Kindlustus, et AS Inges Kindlustus ja P. Firmani vahel on Viru Maakohtus menetluses tsiviilasi nr 2-05-2449. Antud tsiviilasjas 31.12.2008. a kohtumäärusega määrati P. Firmani tervisliku seisundi ning 20.01.2003. a toimunud liiklusõnnetuse tervisekahjustustest paranemise hindamiseks kohtuarstlik ekspertiis. Kohtuarstliku ekspertiisi määramisel puudus P. Firmanil vajadus tellida Saksamaalt antud asjas ekspertiisi. Hagi esemeks olev ekspertiis on seotud tsiviilasjaga 2-05-24429, seega tuleks hagid liita. AS Inges Kindlustus taotles kohtukulude kandmist poole poolt, kelle kahjuks otsus tehakse (kd II, tl 152-155).
5.15.12.2009. a kohtumäärusega liitis kohus AS Inges Kindlustus hagi Pavel Firmani vastu (tsiviilasi nr 2-05-24429) ja Pavel Firmani hagi AS Inges Kindlustus vastu (tsiviilasi nr 2-08-95838) ühte menetlusse.

MAAKOHTU LAHEND

6.Viru Maakohus rahuldas 18.10.2010. a otsusega AS Inges Kindlustus hagi ja tunnustas AS Inges Kindlustus õigust Pavel Firmanile kahju mitte hüvitada. Kohus jättis Pavel Firmani hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus mõistis välja Pavel Firmanilt AS Inges Kindlustus kasuks menetluskulud 42 695 krooni. Pavel Firmanile osutatud riigi õigusabi kulud jäid riigi kanda. Kohus tuvastas, et 20.01.2003. a toimus liiklusõnnetus Keila vallas, Harju maakonnas, milles sai kannatada P. Firman. Tallinna Linnakohtu 03.03.2004. a määrusega kriminaalasjas nr 1/-609 lõpetati menetlus autot juhtinud V.S. süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi leppimise tõttu (kd II, tl 42). Autojuhi ja AS Inges Kindlustus vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping (kd 1, tl 41). P. Firman suunati ravile PERH Mustamäe korpusesse ning sealt edasi Narva Haiglasse. Kannatanu sai mitmesugust ravi mõlemas haiglas, kuid võimalikest operatsioonidest loobuti, kuna need polnud vajalikud ning ei oleks kannatanu seisundit muutnud (kd I, tl 5, 42, 43-49, tl 48 tõlge tl 71-72). P. Firman pöördus operatsiooni palvega Peterburi haiglasse, kus operatsioon teostati. Kokkulepet, et AS Inges Kindlustus hüvitab operatsiooni kulud, poolte vahel ei olnud.

15.12.2003. a esitas P. Firman Kindlustuse vahekohtule kaebuse AS Inges Kindlustus vastu, taotledes teostatud operatsioonide kulude hüvitamist. Kindlustuse vahekohtu 02.11.2005. a otsusega mõisteti AS-lt Inges Kindlustus P. Firmani kasuks 97 014 krooni. Kindlustuse vahekohus leidis, et P. Firmani kaebus kuulub rahuldamisele, kuna P. Firman oli pärast operatsiooni vähesel määral paranenud ning Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni ekspertarvamuses pole pikemalt põhjendatud, mis asjaoludele tuginedes selline otsus vastu võeti. AS Inges Kindlustus antud otsusega ei nõustunud ning lähtudes LKindlS §-st 58 lg 4 esitas samas asjas hagi P. Firmani vastu kohtule. Pooled ei vaielnud selle üle, kas pärast operatsiooni P. Firmani tervis paranes. Poolte vahel oli muu hulgas vaidlus P. Firmanile Peterburi linnahaiglas tehtud operatsiooni vajalikkuse üle. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuseks AS Inges Kindlustus järelepärimisele leidis, et P. Firman viibis polütraumaga Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse kirurgiakeskuses 22.01.2003. a - 13.02.2003. a. Üks diagnoositud vigastustest oli 6. rinnalüli murd. Täpsemalt oli tegemist seljaaju täieliku läbilõike sündroomiga. (kd I, tl 4-5). Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon leidis 09.12.2004. a, et P. Firmanile Peterburi Linnahaiglas nr 26 tehtud operatsioon - seljaaju dekompressioon ja lülisamba fiksatsioon - ei olnud põhjendatud (kd I, tl 6-7). AS Inges Kindlustus taotles kohtulikku ekspertiisi (kd I, tl 99). Ekspertiisiga sooviti saada vastust, kas Tervishoiuameti ekspertkomisjoni otsus oli õige. P. Firmani esindaja leidis, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele ning on vaja teha sõltumatu ekspertiis AS Inges Kindlustus kulul (kd I, tl 129-130). Pooled esitasid oma küsimused eksperdile (kd I, tl 133-157). Kohus leidis, et osad P. Firmani poolt esitatud küsimused kattusid AS Inges Kindlustus esitatud küsimustega. P. Firmani küsimused kindlustuse vahekohtu otsuses tehtud järelduste ja kulude hüvitamise kohta ei olnud põhjendatud. Meditsiinilise ekspertiisi eesmärgiks ei ole kindlustuse vahekohtu otsuses tehtud järelduste analüüs ja kulude kandmise küsimuse lahendamine. P. Firmani esindajal AS Inges Kindlustuse poolt ekspertidele esitatud küsimustele vastuväiteid ei olnud (kd I, tl 167). Eeltoodust tulenevalt oli põhjendamatu P. Firmani nõustaja kohtuistungil väljendatud seisukoht, et P. Firmani esitatud küsimustega ei arvestatud. 31.12.2008. a kohtumäärusega (kd 1, tl 169-172) määras kohus tsiviilasjas kohtuarstliku ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi isiku kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisi aktis nr 2 (21.09.2009. a) väljendatud eksperdiarvamuse kohaselt (kd II, tl 1-4) oli operatiivsest ravist loobumine põhjendatud. Ekspertiisi kohaselt on käesoleva murru puhul ülimalt ebatõenäoline halvatusest paranemine. Lülisammast fikseeriv operatsioon tähendaks lülisamba lülide omavahelise piisava jäikuse taastamist erinevate metallkonstruktsioonide kasutamisega operatsiooni käigus. Sellise operatsiooni eesmärk ei ole seljaaju parandamine ja sellega jalgade halvatuse vähendamine või parandamine. Viimatimainitut pidas ekspert kaasaegsele meditsiinile veel kättesaamatuks. 11.02.2003. a neurokirurgi sissekanne kinnitab prognoosi puudumist neuroloogilisele paranemisele ja seetõttu näidustus operatiivseks raviks puudus. Eksperdiarvamuse kohaselt on 2003. a suvel Peterburi linnahaiglas nr 26 tehtud seljaaju dekompressiooni ja lülisamba fiksatsiooni operatsiooni võimalik teha ka Eestis. Analoogsed operatsioonid on Eesti meditsiini lavapraktikas sagedased. Taolisi operatsioone sooritatakse kõrgelt kvalifitseeritud kirurgide poolt SA PERH-s ja SA TÜ Kliinikumis.

Eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud 2003. a suvel Peterburi linnahaiglas nr 26 P. Firmanile tehtud seljaaju dekompressiooni ja lülisamba fiksatsiooni operatsioon vajalik. Haigusloos nr 080406293 Narva haiglast 29.04.2008. a - 07.05.2008. a kodeeritud diagnoosi põhjal nähtub, et patsiendi jalgade täielik halvatus 5 aasta jooksul ei ole paranenud. Seega saab väita, et seljaaju dekompressioon ei ole andnud näidustuses loodetud tulemust. Neuroloogilise funktsiooni parandamine ei ole olnud piisav näidustus op raviks. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saanud ekspert vastata küsimusele kas P. Firmani tervis oleks paranenud ka ilma operatsioonita. P. Firmani esitatud tõendeid, Peterburi Linnahaigla meditsiinilist teavet ja Berliini Traumapunkti arsti arvamust 03.11.2006. a hindas kohus kui dokumentaalseid tõendeid. TsMS § 232 lg 2 alusel ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtu eelistungil 28.10.2008. a leidis P. Firmani esindanud vandeadvokaat, et AS Inges Kindlustus taotlus ekspertiisi määramiseks tuleb rahuldada. Kohus lähtus TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise nõuetest. Samas leidis kohus, et kohtuarstlik ekspertiis omas antud tsiviilasjas olulist tähtsust. Hinnanud esitatud tõendeid leidis kohus, et P. Firmani operatiivsest ravist loobumine oli põhjendatud, Peterburi Linnahaiglas tehtud seljaaju dekompressioon ja lülisamba fiksatsiooni operatsiooni oleks olnud võimalik teha ka Eestis, seljaaju dekompressioon ja lülisamba fiksatsioon ei olnud vajalik. Kohus leidis, et ei ole võimalik tuvastada, kas P. Firmani tervis paranes seoses operatsiooniga. Liikluskindlustuse seaduse alusel ei ole AS Inges Kindlustus kohustatud hüvitama P. Firmanile Peterburi Linnahaigla ravikulusid ning Berliini Seljaüdi Ravikeskuses läbi viidud ekspertiisiga seotud kulusid: sõit Saksamaale ja tagasi koos saatjaga, eluruumi üürimine, kulud toidule, ekspertiisi eest tasumine (kd II, tl 43-83, sama tl 102- 141). Nimetatud kulud tekkisid P. Firmani enda käitumisest tingituna.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7.Pavel Firman esitas 19.11.2010. a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta AS Inges Kindlustuse hagi rahuldamta ja rahuldada P. Firmani hagi. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on põhjendamatu Arstiabi Kvaliteedi Eksperdikomisjoni otsus ilma kannatanu ülevaatuseta meditsiinidokumentide alusel selle kohta, et operatsioon ei olnud vajalik; 2) nähtub perearsti otsusest (lisa lehel 45), et pärast operatsiooni kannatanu valud kadusid ja tervis paranes; 3) omades sõltumatu Euroopa Komisjoni ekspertiisiotsust (lisa 91-93) oli kohtumeditsiiniekspertiisi läbiviimine 10.11.2008. a ilma kannatanu läbivaatuseta põhjendamatu ja tehtud kohtuasja venitamiseks.
8.Pavel Firmani esindaja Oleg Nišajev esitas 01.12.2010. a menetlusdokumendi pealkirjaga apellatsioonkaebus, mida ringkonnakohus käsitleb TsMS § 634 lg 2 alusel täiendusena esitatud apellatsioonkaebusele. Täienduste kohaselt: 1) on kohus eiranud TsMS § 232 lg 1 ja jätnud tähelepanuta TsMS §-s 232 lg-s 2 sätestatu. Maakohus lähtus otsuse tegemisel 21.09.2009. a ekspertiisi arvamusest, kuid jättis analüüsimata apellandi poolt esitatud tõendid, mis on vastuolus eelnimetatud ekspertiisiga;

2) paranes apellandi tervislik seisund tänu Peterburis tehtud operatsioonile. Eesti meedikud seadsid apellandi elu ohtu, keeldudes hädavajaliku operatsiooni teostamisest; 3) on paljasõnaline ekspertiisi järeldus, et Peterburis teostatud operatsiooni oli võimalik teha ka Eestis. Apellandile jääb selgusetuks, miks siis keelduti operatsiooni tegemisest Eestis; 4) on paljasõnaline seisukoht, et kuna Venemaal teostatud operatsiooni tulemusena apellant ikka ei käi, oli see mittevajalik; 4) tehti 21.09.2009. a ekspertiis ilma apellandi läbivaatuseta.

9.AS Inges Kindlustus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja lg 2. Nii apellant kui vastustaja nõustusid kohtuarstliku ekspertiisi tellimisega, vastuväiteid ekspertidele esitatavate küsimuste osas ei esitatud. Järelikult nõustusid menetlusosalised sellega, et kohtuarstlik ekspertiis on erapooletu ning omab olulist kaalu asja lahendamisel; 2) esitati apellandi poolt esitatud tõendid kohtuekspertidele, kes arvestasid hinnangu andmisel nimetatud tõenditega; 3) on maakohus otsuse motiveerivas osas apellandi poolt esitatud tõendeid analüüsinud ning sisuliselt nõustunud kohtuarstliku ekspertiisi järeldustega, leides, et ei ole võimalik sedastada ühegi elukvaliteedi osas Pavel Firmani tervise paranemist seostatuna Sankt-Peterburgis teostatud operatsiooniga, seljaaju dekompressioon ja lülisamba fiksatsioon ei olnud vajalik; 4) ei ole P. Firmani arstlik läbivaatus põhjendatud, kuna eksperdid saavad anda hinnangu olemasolevate dokumentaalsete tõendite, haigusloo põhjal. P. Firmani arstlikud läbivaatused olid dokumenteeritud ja vastav dokumentatsioon esitatud kohtuekspertidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hagi ja tunnustati AS Inges Kindlustuse (hageja I) õigust hüvitamiskohustuse täitmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab AS Inges Kindlustuse hagi rahuldamata. P. Firmani (hageja II) hagi rahuldamata jätmise osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda.
11.Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) 20.01.2003. a toimus liiklusõnnetus Keila vallas Harju maakonnas, milles sai kannatada P. Firman; 2) Tallinna Linnakohtu 03.03.2004. a määrusega kriminaalasjas nr 1/-609 lõpetati menetlus autot juhtinud V.S. süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi leppimise tõttu; 3) autojuhi ja AS Inges Kindlustus vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping; 4) P. Firman suunati ravile PERH Mustamäe korpusesse ning sealt edasi Narva Haiglasse. Kannatanu sai mitmesugust ravi mõlemas haiglas, kuid võimalikest operatsioonidest loobuti, kuna need polnud vajalikud ning ei oleks kannatanu seisundit muutnud; 5) P. Firman pöördus operatsiooni palvega Peterburi haiglasse, kus operatsioon teostati;

6) Kindlustuse vahekohtu 02.11.2005. a otsusega mõisteti AS-lt Inges Kindlustus P. Firmani kasuks 97 014 krooni.

12.Hageja I oli seisukohal, et kannatanu paranemine tulenes taastusravist ning kannatanu tervisliku seisundi osaline paranemine sarnaste juhtumite puhul oli tavaline. Hageja I väite kohaselt ei ole tegemist hüvitamisele kuuluva ravikuluga liikluskindlustusseaduse mõttes.
13.Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus on asjas kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud ja teinud nendest ebaõiged järeldused. Asjas ei ole vaidlust, et tegemist oli sõiduki valdaja vastutusega. LKS (2004 redaktsioon) § 28 lg 1 kohaselt võib liikluskahju olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). Sama sätte lõike kaks 3. punkti kohaselt on isikukahjuks kannatanu ravikulud. LKS § 31 lg 2 kohaselt hüvitatakse kannatanule järgmised ravikulud: 1) tervisekahjustuse ravimise kulud; 2) ravimite soetamise kulud; 3) raviga seotud raviasutuse külastamiseks tehtud transpordikulud; 4) muud otsesed kulud, mis ei sisaldu käesoleva lõike punktis 1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanud esitas nõuetekohase taotluse, et kulud ei ületanud õigusaktide alusel sätestatud ravikulude teenuste hindu või hindade keskmist taset vastavate teenuste turul ega ka selle üle, et kannatanu ei oleks esitanud vajalikke dokumente. Hageja I leiab, et tegemist ei ole LKS § 31 lg 2 hõlmatud ravikuluga, mille hüvitamise kohustus on hagejal I.
14.Hageja I keeldus Peterburi haiglas kannatanule teostatud operatsiooni eest tasumisest summas 97 014 kr. Maakohus on tuvastanud, et pärast operatsiooni P. Firmani tervis paranes. Maakohus aga leidis, et nimetatud operatsiooni tegemine Peterburis ei olnud vajalik ning seetõttu ei ole tegemist hüvitatava ravikuluga. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega. Asjas esitatud materjalidega on tõendatud, et pärast 20.01.2003 toimunud liiklusõnnetust suunati kannatanu ravile PERH Mustamäe korpusesse ning edasi Narva Haiglasse. Operatsioonidest loobuti, kuna arstide arvates need ei olnud vajalikud ning ei oleks kannatanu seisundit muutnud. Kannatanu sai operatsiooni tegemise taotlusele eitava vastuse nii Tallinna Mustamäe Haiglast kui Tartu Ülikooli Kliinikumist. Ringkonnakohtu arvates on eeltoodud keeldumised piisav, et kannatanul tekkis alus pöörduda väljaspoole Eestit, et ravi jätkata, sh operatsiooni tegemiseks. Asjaolu, et samalaadset operatsiooni tehti ka Eestis, ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna Eestis keelduti operatsiooni tegemisest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et operatsioon õnnestus ja kannatanu seisund paranes. Hageja väitel oleks kannatanu seisund paranenud sõltumata operatsioonist ning seetõttu ei ole tegemist hüvitamisele kuuluva ravikuluga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. OÜ Narva Joala Perearstikeskuse perearst S.V. on kannatanu suhtes teinud järeldusotsuse P. Firmani üldseisundi kohta pärast 30.06.2003. Nimetatud otsuse kohaselt pärast operatsiooni langes tundlikkus ühele roidele, mis tähendab tundlikkuse taastumist; P. Firman on võimeline pärast operatsiooni ilma seljavalu tundmata istuma; vähenenud on higieritus; P.

Firman on hakanud rohkem ja aktiivsemalt ratastooliga ringi liikuma ja pärast operatsiooni on taastumine toimunud kiiremas tempos (I kd lk 55). Käesolevas asjas määrati maakohtu poolt kaks ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert M. Vassin andis 14.01.2009 eksperdiarvamuse, mille kohaselt küsimus lülisamba operatsiooni vajadusest, lülisamba fiksatsiooni operatsiooni teostamise võimalusest Eestis, samuti ka lülisamba operatsioonist loobumise põhjendatuse ning ilma operatsioonita kannatanu tervise paanemise võimaluse kohta ei kuulu kohtuarst-eksperdi pädevusse. Selleks on vajalik teostada kirurgi osalusega komisjoniline elavisiku ekspertiis (I kd lk 187). Toimiku materjalidest nähtub, et EKEI kohtuarst-ekspertidele on edastatud materjalid P. Firmani komisjonilise kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks, kuid asutuses puudub neurokirurg ning tehti kohtule ettepanek määrata komisjoni neurokirurg. Toimiku materjalides ei ole uue komisjonilise ekspertiisi kohta andmeid, kus oleks P. Firman osalenud. Asja materjalides on ainuisikuliselt arst-õppejõu neurokirurgia erialal SA TÜK Närvikliinik dr A. V. poolt meditsiinilise dokumentatsiooni alusel teostatud ekspertiisi akt. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus üks ekspert andis seisukoha, et vajalik on elavisiku osalusega komisjoniline kompleksekspertiis, ei olnud teistkordse ekspertiisi määramine dokumentatsiooni alusel ja selle teostamine ühe eksperdi poolt põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja ei vaidlustanud koheselt ekspertiisi määramist, siis on kohtul õigus tõendite hindamisel arvestada mõlema eksperdi seisukohtadega. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid, sh Regionaalhaigla põhjendused operatsioonist keeldumiseks (I kd lk 5), tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni otsus 9.12.2004 (I kd lk 10) ega ka Berliinist küsitud arvamus, ei anna alust asuda seisukohale, et kostjal ei tekkinud LKS § 31 lg 2 tähenduses hüvitamisele kuuluv ravikulu. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt esitatud ravikulu suurust 97 014 kr ( 6200,32 eur).

15.Apellatsioonkaebuse nõue, millega paluti rahuldada hageja II nõue hüvitise saamiseks summas 64 029 kr, tuleb jätta rahuldamata. Nõude aluseks saaks olla VÕS § 128 lg 3 või TsMS § 143 p 2. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesolevas asjas oli pooleli kohtumenetlus, mille käigus määrati korduvalt ekspertiise, siis ilma teise poole teadmise ja kohtu nõusolekuta hangitud arvamuse saamisega seotud kulu ei ole kulu, mis kuuluks hüvitamisele VÕS § 128 lg 3 alusel. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Ringkonnakohus leiab, et menetluses esitatud dokumentaalse tõendi saamise kulu kuulub hüvitamisele eeldusel, et sellest sõltus menetluses mõne asjaolu tõendamine. Käesoleval juhul oli menetluses piisavalt tõendeid, mille alusel sai kohus tuvastada asjas tähtsust omavad asjaolud ning hageja II (kostja) poolt tehtud kulutused täiendava tõendi saamisele ei ole põhjendatud ning nende hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
16.Käesolevas asjas kuulub TsMSRakS § 3 lg 1 kohaselt kohaldamisele TsMS redaktsioonis, mis kehtis enne 01.01.2006. Ringkonnakohtu otsusega jäävad nii AS Inges Kindlustuse kui P. Firmani hagid rahuldamata. Maakohus liitis hagid ühte menetlusse ning menetlusosalised ei ole esile toonud eristavalt, millise nõudega kulud seotud olid. AS Inges Kindlustus taotles kulude hüvitamist riigilõivu, ekspertiisi tasude ja sõidukuludega seoses. Nendest kaks esimest on seotud hageja I hagiga,

mis jääb rahuldamata, mistõttu tuleb kulud jätta hageja I kanda. Hageja I sõidukulud tuleb samuti jätta hageja I enda kanda, kuna tegemist oli liidetud asjadega. Ringkonnakohus leiab, et P. Firmani õigusabikulud on põhjendatud jätta riigi kanda.

Viivi Tomson

Eveli Vavrenjuk

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja