Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eveli Vavrenjuk, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. mai 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-05-24429
Tsiviilasi
AS Inges Kindlustus hagi Pavel Firmani vastu kindlustuse vahekohtu otsusega AS Inges Kindlustusele pandud hüvitamiskohustuse mittetäitmise õiguse tunnustamiseks ja Pavel Firmani hagi AS Inges Kindlustus vastu 64 029 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 292.52 eurot (161 043 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. oktoobri 2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pavel Firman apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. mai 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja/kostja): Pavel Firman (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev , nõustaja A.K.
esindajad
Vastustaja (kostja/hageja): AS Inges Kindlustus (registrikood: 10089395; asukoht: Tallinn Raua 35), esindaja Elar Tamme
otsus osas, milles maakohus rahuldas AS Inges Kindlustuse hagi. Teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja enda kanda.
kohtuotsuse
resolutsioon
tervikuna
sõnastatuks järgmiselt:
AS
Inges
hüvitamiskohustuse
Kindlustusele
pandud
mittetäitmise
õiguse
tunnustamiseks summas 97 014 krooni ( 6200,32 eurot).
vastu
krooni
väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Pavel Firmani õigusabikulud jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt toimus 20.01.2003. a liiklusõnnetus Keila vallas Harju maakonnas, milles sai kannatada sõidukis Mitsubishi Galant reg. märgiga XXXXXX kaasreisijana viibinud Pavel Firman. Kannatanu sai mitmesugust ravi PERH Mustamäe korpuses ja Narva Haiglas, kuid võimalikest operatsioonidest loobuti, kuna need polnud vajalikud ning ei oleks kannatanu seisundit muutnud. Kannatanu esindaja uuris 2003. a, kas kannatanule oleks võimalik teha mõni tema seisundit parandav operatsioon. Esindajale selgitati, et operatsiooni tegemine ei ole arstide konsiiliumi hinnangul vajalik ning võib kannatanu seisundit arvestades olla ohtlik. Saades eitava vastuse nii Tallinna Mustamäe Haiglast kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumist, viidi kannatanu operatsioonile Venemaale, millest hageja sai teada vahekohtu kaebusest. Põhja-Eesti regionaalhaigla vastusest hageja järelpärimisele selgus, et lülisamba operatsioonist keelduti, sest operatsioon ei oleks kannatanu seisundit vajalikul määral mõjutanud ning operatsioonist loodetud kannatanu seisundi stabiliseerumine saabunuks ka ilma operatsioonita. Kuna kannatanu enda poolt rahastatud operatsiooni kindlustusandja ei hüvitanud, esitas P. Firman kindlustuse vahekohtule avalduse, milles leidis, et operatsioon oli põhjendatud ning operatsioonile tehtud kulutused tuleks temale hüvitada. Kindlustuse vahekohus leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele, kuna kannatanu seisund pärast operatsiooni oli vähesel määral paranenud ning ekspertarvamuses pole pikemalt põhjendatud, mis asjaoludele tuginedes selline otsus vastu võeti. AS Inges Kindlustus ei nõustunud vahekohtu otsusega. Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni arvamuse näol oli tegemist Eesti parimate antud ala ekspertide erapooletu hinnanguga. Asjaolu, et ekspertkomisjoni arvamus sisaldas vaid olulist põhjenduse osa, ei anna alust arvamusega vastupidisele seisukohale asumiseks. AS Inges Kindlustus oli seisukohal, et tegemist ei ole hüvitamisele kuuluva ravikuluga liikluskindlustusseaduse mõttes. AS Inges Kindlustus palus tunnistada AS Inges Kindlustuse õigust P. Firmanile kahju mitte hüvitada ning kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud välja nõuda hagejalt.
15.12.2003. a esitas P. Firman Kindlustuse vahekohtule kaebuse AS Inges Kindlustus vastu, taotledes teostatud operatsioonide kulude hüvitamist. Kindlustuse vahekohtu 02.11.2005. a otsusega mõisteti AS-lt Inges Kindlustus P. Firmani kasuks 97 014 krooni. Kindlustuse vahekohus leidis, et P. Firmani kaebus kuulub rahuldamisele, kuna P. Firman oli pärast operatsiooni vähesel määral paranenud ning Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni ekspertarvamuses pole pikemalt põhjendatud, mis asjaoludele tuginedes selline otsus vastu võeti. AS Inges Kindlustus antud otsusega ei nõustunud ning lähtudes LKindlS §-st 58 lg 4 esitas samas asjas hagi P. Firmani vastu kohtule. Pooled ei vaielnud selle üle, kas pärast operatsiooni P. Firmani tervis paranes. Poolte vahel oli muu hulgas vaidlus P. Firmanile Peterburi linnahaiglas tehtud operatsiooni vajalikkuse üle. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuseks AS Inges Kindlustus järelepärimisele leidis, et P. Firman viibis polütraumaga Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse kirurgiakeskuses 22.01.2003. a - 13.02.2003. a. Üks diagnoositud vigastustest oli 6. rinnalüli murd. Täpsemalt oli tegemist seljaaju täieliku läbilõike sündroomiga. (kd I, tl 4-5). Tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon leidis 09.12.2004. a, et P. Firmanile Peterburi Linnahaiglas nr 26 tehtud operatsioon - seljaaju dekompressioon ja lülisamba fiksatsioon - ei olnud põhjendatud (kd I, tl 6-7). AS Inges Kindlustus taotles kohtulikku ekspertiisi (kd I, tl 99). Ekspertiisiga sooviti saada vastust, kas Tervishoiuameti ekspertkomisjoni otsus oli õige. P. Firmani esindaja leidis, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele ning on vaja teha sõltumatu ekspertiis AS Inges Kindlustus kulul (kd I, tl 129-130). Pooled esitasid oma küsimused eksperdile (kd I, tl 133-157). Kohus leidis, et osad P. Firmani poolt esitatud küsimused kattusid AS Inges Kindlustus esitatud küsimustega. P. Firmani küsimused kindlustuse vahekohtu otsuses tehtud järelduste ja kulude hüvitamise kohta ei olnud põhjendatud. Meditsiinilise ekspertiisi eesmärgiks ei ole kindlustuse vahekohtu otsuses tehtud järelduste analüüs ja kulude kandmise küsimuse lahendamine. P. Firmani esindajal AS Inges Kindlustuse poolt ekspertidele esitatud küsimustele vastuväiteid ei olnud (kd I, tl 167). Eeltoodust tulenevalt oli põhjendamatu P. Firmani nõustaja kohtuistungil väljendatud seisukoht, et P. Firmani esitatud küsimustega ei arvestatud. 31.12.2008. a kohtumäärusega (kd 1, tl 169-172) määras kohus tsiviilasjas kohtuarstliku ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi isiku kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisi aktis nr 2 (21.09.2009. a) väljendatud eksperdiarvamuse kohaselt (kd II, tl 1-4) oli operatiivsest ravist loobumine põhjendatud. Ekspertiisi kohaselt on käesoleva murru puhul ülimalt ebatõenäoline halvatusest paranemine. Lülisammast fikseeriv operatsioon tähendaks lülisamba lülide omavahelise piisava jäikuse taastamist erinevate metallkonstruktsioonide kasutamisega operatsiooni käigus. Sellise operatsiooni eesmärk ei ole seljaaju parandamine ja sellega jalgade halvatuse vähendamine või parandamine. Viimatimainitut pidas ekspert kaasaegsele meditsiinile veel kättesaamatuks. 11.02.2003. a neurokirurgi sissekanne kinnitab prognoosi puudumist neuroloogilisele paranemisele ja seetõttu näidustus operatiivseks raviks puudus. Eksperdiarvamuse kohaselt on 2003. a suvel Peterburi linnahaiglas nr 26 tehtud seljaaju dekompressiooni ja lülisamba fiksatsiooni operatsiooni võimalik teha ka Eestis. Analoogsed operatsioonid on Eesti meditsiini lavapraktikas sagedased. Taolisi operatsioone sooritatakse kõrgelt kvalifitseeritud kirurgide poolt SA PERH-s ja SA TÜ Kliinikumis.
Eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud 2003. a suvel Peterburi linnahaiglas nr 26 P. Firmanile tehtud seljaaju dekompressiooni ja lülisamba fiksatsiooni operatsioon vajalik. Haigusloos nr 080406293 Narva haiglast 29.04.2008. a - 07.05.2008. a kodeeritud diagnoosi põhjal nähtub, et patsiendi jalgade täielik halvatus 5 aasta jooksul ei ole paranenud. Seega saab väita, et seljaaju dekompressioon ei ole andnud näidustuses loodetud tulemust. Neuroloogilise funktsiooni parandamine ei ole olnud piisav näidustus op raviks. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saanud ekspert vastata küsimusele kas P. Firmani tervis oleks paranenud ka ilma operatsioonita. P. Firmani esitatud tõendeid, Peterburi Linnahaigla meditsiinilist teavet ja Berliini Traumapunkti arsti arvamust 03.11.2006. a hindas kohus kui dokumentaalseid tõendeid. TsMS § 232 lg 2 alusel ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtu eelistungil 28.10.2008. a leidis P. Firmani esindanud vandeadvokaat, et AS Inges Kindlustus taotlus ekspertiisi määramiseks tuleb rahuldada. Kohus lähtus TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise nõuetest. Samas leidis kohus, et kohtuarstlik ekspertiis omas antud tsiviilasjas olulist tähtsust. Hinnanud esitatud tõendeid leidis kohus, et P. Firmani operatiivsest ravist loobumine oli põhjendatud, Peterburi Linnahaiglas tehtud seljaaju dekompressioon ja lülisamba fiksatsiooni operatsiooni oleks olnud võimalik teha ka Eestis, seljaaju dekompressioon ja lülisamba fiksatsioon ei olnud vajalik. Kohus leidis, et ei ole võimalik tuvastada, kas P. Firmani tervis paranes seoses operatsiooniga. Liikluskindlustuse seaduse alusel ei ole AS Inges Kindlustus kohustatud hüvitama P. Firmanile Peterburi Linnahaigla ravikulusid ning Berliini Seljaüdi Ravikeskuses läbi viidud ekspertiisiga seotud kulusid: sõit Saksamaale ja tagasi koos saatjaga, eluruumi üürimine, kulud toidule, ekspertiisi eest tasumine (kd II, tl 43-83, sama tl 102- 141). Nimetatud kulud tekkisid P. Firmani enda käitumisest tingituna.
2) paranes apellandi tervislik seisund tänu Peterburis tehtud operatsioonile. Eesti meedikud seadsid apellandi elu ohtu, keeldudes hädavajaliku operatsiooni teostamisest; 3) on paljasõnaline ekspertiisi järeldus, et Peterburis teostatud operatsiooni oli võimalik teha ka Eestis. Apellandile jääb selgusetuks, miks siis keelduti operatsiooni tegemisest Eestis; 4) on paljasõnaline seisukoht, et kuna Venemaal teostatud operatsiooni tulemusena apellant ikka ei käi, oli see mittevajalik; 4) tehti 21.09.2009. a ekspertiis ilma apellandi läbivaatuseta.
6) Kindlustuse vahekohtu 02.11.2005. a otsusega mõisteti AS-lt Inges Kindlustus P. Firmani kasuks 97 014 krooni.
Firman on hakanud rohkem ja aktiivsemalt ratastooliga ringi liikuma ja pärast operatsiooni on taastumine toimunud kiiremas tempos (I kd lk 55). Käesolevas asjas määrati maakohtu poolt kaks ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert M. Vassin andis 14.01.2009 eksperdiarvamuse, mille kohaselt küsimus lülisamba operatsiooni vajadusest, lülisamba fiksatsiooni operatsiooni teostamise võimalusest Eestis, samuti ka lülisamba operatsioonist loobumise põhjendatuse ning ilma operatsioonita kannatanu tervise paanemise võimaluse kohta ei kuulu kohtuarst-eksperdi pädevusse. Selleks on vajalik teostada kirurgi osalusega komisjoniline elavisiku ekspertiis (I kd lk 187). Toimiku materjalidest nähtub, et EKEI kohtuarst-ekspertidele on edastatud materjalid P. Firmani komisjonilise kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks, kuid asutuses puudub neurokirurg ning tehti kohtule ettepanek määrata komisjoni neurokirurg. Toimiku materjalides ei ole uue komisjonilise ekspertiisi kohta andmeid, kus oleks P. Firman osalenud. Asja materjalides on ainuisikuliselt arst-õppejõu neurokirurgia erialal SA TÜK Närvikliinik dr A. V. poolt meditsiinilise dokumentatsiooni alusel teostatud ekspertiisi akt. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus üks ekspert andis seisukoha, et vajalik on elavisiku osalusega komisjoniline kompleksekspertiis, ei olnud teistkordse ekspertiisi määramine dokumentatsiooni alusel ja selle teostamine ühe eksperdi poolt põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja ei vaidlustanud koheselt ekspertiisi määramist, siis on kohtul õigus tõendite hindamisel arvestada mõlema eksperdi seisukohtadega. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid, sh Regionaalhaigla põhjendused operatsioonist keeldumiseks (I kd lk 5), tervishoiuameti arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni otsus 9.12.2004 (I kd lk 10) ega ka Berliinist küsitud arvamus, ei anna alust asuda seisukohale, et kostjal ei tekkinud LKS § 31 lg 2 tähenduses hüvitamisele kuuluv ravikulu. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt esitatud ravikulu suurust 97 014 kr ( 6200,32 eur).
mis jääb rahuldamata, mistõttu tuleb kulud jätta hageja I kanda. Hageja I sõidukulud tuleb samuti jätta hageja I enda kanda, kuna tegemist oli liidetud asjadega. Ringkonnakohus leiab, et P. Firmani õigusabikulud on põhjendatud jätta riigi kanda.
Viivi Tomson
Eveli Vavrenjuk
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.