lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
20. mai 2011
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-58382
Hagi ese
BIGBANK AS hagi Ü Ü vastu 498.07 euro nõudes
Menetlusosalised
Hageja BIGBANK AS, registrikood 10183757, Rüütli 23, Tartu 51006 Hageja lepinguline esindaja Artur Maljukov [email protected] Kostja Ü Ü
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Ü Ült (Ü) BIGBANK AS kasuks 444,24 € (nelisada nelikümmend neli eurot 24 senti) s.h. tagastamata krediidisumma 254,55 €, intress 69,64 €, viivis 17,81 € ja võla sissenõudmise kulu 102,24 €. Välja mõista Ü Ült BIGBANK AS kasuks viivis alates 12. 02. 2011 VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud määras põhinõudelt (254,55 €) kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda Määrata kindlaks menetluskulu rahaline suurus. Hageja menetluskulu on riigilõiv 76,69 € ja õigusabi kulu 95,87 €. Välja mõista kostjalt Ü Ült hageja BIGBANK AS kasuks menetluskulu kokku 172,56 €. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
e-post:
lk 2 viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hageja esitas 23.11.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ü Ü vastu 458,20 euro ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnikule tehti 10.12.2010 makseettepanek, mis toimetati võlgnikule kätte 15.12.2010. Võlgnik esitas 27.12.2010 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses kogu nõude ulatuses. Vastavalt TsMS § 486 lg-le 1, seoses võlgniku poolt makseettepanekule vastuväite õigeaegse esitamisega anti nõue üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Vastavalt esitatud hagile /t.l. 16/ sõlmisid Hageja ja kostja Ü Ü 5.10.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0733314/96ep (edaspidi leping, koopia lisatud) mille raames on hageja ja kostja sõlminud 12.11.2008 kokkuleppe nr 1 (kokkuleppe koopia lisatud) krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 57,28 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 313,76 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 4909,22 Eesti krooniga. Kokkuleppe nr 1 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,79% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostjal oli kohustus tasuda hagejale kokkuleppe nr 1 järgseid regulaarseid makseid alates 11.12.2008.a, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks (koopiad lisatud). Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Poolte vahel sõlmitud lepingu ja kokkuleppe nr 1 alusel on kostjale antud laenu 313,76 eurot. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud krediidilepingus. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingu maksegraafikule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja võib kostjalt VÕS § 101 lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava
lk 3 krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 5.03.2010 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 30.03.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 432 euro tasumist, millest 254,55 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 69,64 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 102,24 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 5,57 eurot viivis. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis. Tagastamata krediidisumma Kuna kostja ei ole pärast lepingu ja kokkuleppe nr 1 ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 254,55 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Intress Kokkuleppe nr 1 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,79% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 69,64 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 6.7 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (koopia lisatud). Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Viimatinimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.04.2007 otsuse p-s 23 tsiviilasjas nr 2-05-16414.
lk 4 Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 102,24 eurot kostjale 20.10.2009, 19.11.2009, 18.12.2009, 19.01.2010 ja 26.02.2010 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 5.03.2010 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 30.03.2010 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega palub hageja üldtingimuste p-de 6.7 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 102,24 eurot. Viivis VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks kokkuleppe nr 1 põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 29,79% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 30.03.2010 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 5,57 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 254,55 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 29,79% võlgnetavalt summalt aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 11.02.2011 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 71,64 eurot (viivise arvestus lisatud) ning TsMS § 367 alusel alates 12.02.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,79% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal ega pärast lepingu ülesütlemist näidanud üles piisavalt initsiatiivi kokkuleppe saavutamiseks. Hageja on siiski valmis jõudma kostjaga võla tasumise osas kompromissile, mis võiks seisneda maksegraafiku koostamises või kostja poolt kogu võlgnevuse koheses tasumises. Võla kohesel või kiirel tasumisel on hageja valmis oma nõude suuruse üle vaatama. Kompromissi sõlmimiseks ootame kostjapoolset ettepanekut hageja kontaktandmetel ([email protected], tel 735 0941). Eeltoodust tulenevalt palub hageja:
lk 5 Kostja oma kirjalikus vastuses kinnitab lepingu sõlmimist hagejaga. Kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi ja maksin laenu tagasi tulenevalt laenu tagasimakse graafikule kuni 2009. aastani.
lk 6 krediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus sisuliselt viivise maksmise kohustusega ja viivisemäär vastab reeglina kokkulepitud intressimäärale. Viivis VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus tasumisele kuuluvat leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on majanduslikult väga raskes seisundis ja seetõttu taotleb kohtult viivise vähendamist. Kostjaga sõlmitud lepingu ütles hageja üles 30. märtsil 2010. a Kuni hagi kohtusse esitamiseni 11. veebruaril 2011. a oli lepingu ülesütlemisest möödunud 10 kuud ja 17 päeva. Aastane lepingujärgne intressiprotsent on 29,79 % aastas. Seega, peale lepingu ülesütlemist, on viivise protsent 29,79% aastas (so ühe kuu viivis 2,48 % ja päevas 0,08%). Lisaks eeltoodule on hageja taotlenud viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni Kostja taotleb VÕS § 113 lg 8 kohaselt kohtult viivise vähendamist mõistliku suuruseni so 8 %-ni aastas (so 0,67% kuus, 0,022 % päevas). Selle arvestuse kohaselt on viivise summa lepingu ülesütlemisest kuni hagi kohtule esitamiseni 18 eurot (10 x 0,67% x 254,55 eur + 17 p x 0,022 % x 254,55 eur). Edasiselt, so hagi kohtule esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, palub kostja kohtul jätta viivis välja mõistmata. Enda majandusliku seisundi tõendamiseks esitab kostja järgmised väited ja väiteid kinnitavad tõendid: 1) Kostjal ei ole töökohta ega töötasu. Kostja oli Eesti Töötukassas registreeritud töötuna ajavahemikul 5. maist 2009. a kuni 8. märtsini 2010. a (vt, lisa 1). Kostja ei ole suutnud käesoleva ajani tööd leida ja on töötu ka praegu. Tõenäosus, et ta leiab töö, on väga väike, kuna tal on püsiv töövõimetus. 2) Käesoleval ajal on kostja töövõimetuspensionär. Töövõimetuspensioni suurus on 171,46 eurot kuus, töövõime kaotuse protsent on 70%. (Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti tõendi nr 6-9/11698 30.03.2011.a lisa 2). 3) Kostjal ei ole vara ja ta elab Kuressaare linnale kuuluvas sotsiaalmajas. Sotsiaalmaja toa kasutamise eest peab ta igakuuliselt maksma. Vastasel korral jääb kodutuks. (Märtsikuu eest esitatud arve nr 356 31.03.2011. a alusel 51,61 eurot vt lisa 5). 4) 13. juulil 2009. a esitas kostja Pärnu Maakohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 11. septembril 2009. a lõpetas Pärnu Maakohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (lisa 3). 5) Kostja palub kohtul võtta arvesse asjaolu, et enne töö kaotamist tasus hagejale krediidi tagasimakseid regulaarselt. Eeltoodut tõendab ta konto väljavõttega.(lisa 4). Võla sissenõudmise kulud Kostja leiab, et 102,24 eurot ei ole käesoleval juhul mõistlikud võla sissenõudmise kulud. Mõistlikuks kuluks peab kostja 5 eurot, kuna ümbrik maksab 3 senti, mark 35 senti ja saadetud teated olid kõik samasisulised. Kostja leiab, et nii paljude hoiatuskirjade saatmine hageja poolt oli tarbetu ja nõude maksmapanekuks sisuliselt mittevajalik. Kostja leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on
lk 7 lepingu tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi, tühine. Samuti ei ole hageja poolt inkassoteenuse kasutamine põhjendatud, kuna hageja näol on tegemist äriühinguga, kelle igapäevase tegevuse hulka kuulub laenu andmine ja võlgnikega tegelemine. Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt hagis toodud õiguslikul alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 05. 10. 2007 sõlmisid pooled tarbijakrediidi lepingu nr. 0733314/96ep /t.l. 34/ millega hageja andis kostjale krediiti 5000 krooni, intressiga 29,07 %. Saadud krediidisumma ja intressid pidi kostja tasuma vastavalt maksegraafikule 11. 10. 2010. Tegemist on tarbijakrediidi lepinguga.
lk 8 VÕS § 415 lg. 1 järgi Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Antud juhul võtab kohus muu hulgas arvesse ka asjaolu, et tegemist on maksejõuetu isikuga (kohus tuvastas pankrotimenetluses maksejõuetuse, isik on töötu).. Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt ja mõistab viivise välja seaduses ettenähtud määras, 0,02 % päevas. Seega on viivis perioodi eest 30.03. 2010 kuni 11. 02. 2011 kokku 17.81 eurot (0,022x254,55x318=17.81 eurot). Ka alates hagi esitamisest mõistab kohus viivise kostjalt välja VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud määras. Võla sissenõudmise kulude nõude on hageja esitanud summas 102,24 eurot. Hageja kulude hüvitamise nõue põhineb üldtingimuste p-6.6 ja hinnakirjal, mille kohaldamises olid pooled kokku leppinud ja mis on avalikult teatavaks tehtud (www.big.ee t/lk 30). Asja materjali kohaselt on hageja saatnud kostjatele 7 kirja (t/lk 22-25). Üksnes tähitult saadetud kirjade postiteenuse maksumuse arvestamine ei ole põhjendatud. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Seega tuleb kostjalt VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 142 lg 1 ning § 145 lg-te 1 ja 2 alusel välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamiseks 102,24 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Hageja menetluskulud peab seega kandma kostja. Hageja menetluskulud on riigilõiv 76,69 eurot ja õigusabi tasu 95, 87 eurot. Tegemist on hageja poolt kantud kuludega, mille suurus jääb seaduses ettenähtud piirmäära raamidesse. Hageja menetluskulud mõistab kohus välja kostjalt. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.