Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavaldus on põhjendamata ja tõendamata. Kostja tegi hagejale kodulehe vastavalt algselt kokkulepitule, hageja kiitis töö projekti heaks. Seejärel hakkas hageja esitama hulgaliselt muudatus- ja lisaettepanekuid kokkulepitud variandi muutmiseks. Seega muutus koduleht oluliselt keerukamaks ning esialgne kokkulepitud lahendus ei saanud kõige paremini toimida. Nimetatut tõendab ka asjaolu, et hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt hakkas hageja kurtma kodulehe vigade üle alles oktoobrist 2007, seejuures esialgselt lepingus kokkulepitud koduleht pidi valmima aprillis. Järelikult aprillist kuni oktoobrini teostas kostja tegelikult hageja poolt ikka uusi ja uusi muudatusi, selle eest lisaraha küsimata. Seejuures muutis ja täiendas hageja juba enda poolt kooskõlastatud lahendusi. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja poolt tellitud lisa- ja muudatustööde tõttu töö viibis või et tööl ei ole lepingus kokkulepitud funktsionaalsust. Hageja on kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Töövõtulepingu alusel maksmisele kuuluvat tasu 23 600 krooni ei saa käsitleda kahjuna VÕS § 127 mõttes. Hageja ei ole pooltevahelisest töövõtulepingust taganenud, mistõttu tasu tagastamisele ei kuulu. Tegemist on kehtiva töövõtulepingu alusel makstud tasuga töö eest. Pankadega liitumise tasu 1750 krooni maksmine ei kuulu kostja poolt hüvitamisele, kuna tegemist on kolmandate isikute poolt nõutavate tasudega, mille maksmise nägi ette hageja ärimudel ning on hagejale vajalik sõltumata kostjaga lepingu sõlmimisest. Lisakoolituse maksumust ei pea kostja hüvitama, kuna tegemist oli hageja poolt nõutud muudatustest ja täiendustest tuleneva koolitusvajadusega. OÜ Taldent ekspertiis ei kuulu samuti hüvitamisele, kuna hageja ei ole kunagi kostja poole pöördunud ettepanekuga ekspertiisi läbiviimiseks vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 8.2. Pealesunnitud ajakulu ei ole tõendatud ja on põhjendamatu ning kostja selle eest ei vastuta. Kostjal puudub süü väidetava kahju tekkimises hagejale. 2(6)

Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 28 780 krooni ning jättis hageja menetluskulud 3⁄4 ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 1⁄4 ulatuses hageja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on oma lepingulise kohustuse nõuetekohaselt täitnud ning loonud ja andnud hagejale üle hageja poolt tellitud infoserveri. Hageja käsitleb pooltevahelist lepingut käsunduslepinguna. See ei ole õige. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi). Käsitletav pooltevaheline leping nimetatud tunnustele ei vasta, kuna kostja ei osutanud hagejale teenuseid. Poolte vahel 20.03.2007 sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud juhul oli lepingu punkti 2.1. kohaselt lepingu esemeks lepingus sätestatud tingimuste põhjal infoserveri loomise ja tellijale üle/kasutusse andmine. Seega on tegemist hageja poolt töö tellimisega ja kostja poolt töö teostamisega. VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Pooltevahelise meilivahetusega (tl 44-55) on tõendatud, et kostja töös esinesid rohked puudused, millele hageja juhtis korduvalt kostja tähelepanu ning mida hageja püüdis ka parandada, kuid ebaõnnestunult. Kohus nõustub kostjaga, et hageja soovis lisatöid, kuid seda üksnes vähesel määral ning hageja seda ka ei teinud. Taldent OÜ arvamusega (tl 31-32) hagejale kostja poolt valmistatud veebilehe kohta on tõendatud veebilehe funktsioonides 07.03.2008 esinenud puudused, mis ei olnud kooskõlas pooltevahelise lepinguga. Antud arvamuses on asutud kokkuvõttes seisukohale, et veebilehe teostaja ei ole taganud esialgses projektis lubatud funktsionaalsust. Kostja ei ole omapoolsete tõenditega antud hageja tõendit ümber lükanud. Kostja poolt kohtule esitatud M. V koostatud hagejale valmistatud internetilahenduse lühianalüüs (tl 130-133) käsitleb vaidlusalust internetilehekülge seisuga 22.04.2009, mil võisid olla selles esialgselt esinenud puudused kõrvaldatud. Seetõttu ei lükka nimetatud tõend ümber hageja poolt esitud tõendeid kostja töös esinenud puuduste kohta. Ka ei tõenda kostjapoolset kvaliteetset tööd kasutusjuhend ega CMA Hostinguserveri väljavõte 01.01.2007-10.10.2008. Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et kostja töö oli valmistatud oluliste puudustega, millega hageja ei nõustunud ja mis ei võimaldanud infoserverit nõuetekohaselt kasutada. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja ei ole puudustest kostja töös mõistliku aja jooksul teavitanud. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et hageja sai puudustest teada oluliselt varem, kui ta sellest kostjale teatas kohtule esitatud meilivahetusest nähtuvalt oktoobris 2007. Asjaolust, et hageja kooskõlastas mais 2007 esialgaselt kostja töö, ei saa teha järeldust, et hageja oleks olnud teadlik kõigist kostja töös esinenud puudustest. Vastasel korral ei olekski hagejal olnud alust töid kooskõlastada. Pooltevahelisest rohkest kirjavahetusest nähtuvalt saab teha järelduse selle kohta, et hageja on lepingust taganenud. Nii on hageja märkinud vastuseks kostjapoolsele 11.06.2008 pakkumisele uue disaini ja uue toimiva lahenduse tegemiseks, kus oleks kõik pakkumises kajastatud võimalused olemas ja põhjaliku koolituse läbiviimiseks 17.06.2008 e-kirjas (tl 3(6)

54): „Kahjuks ei saa ma teie pakkumist vastu võtta usalduse puudumise tõttu.“ Eeltoodust nähtuvalt avaldas hageja selget tahet pooltevahelise lepingulise suhte lõpetamiseks, kuivõrd kostja ei olnud suutnud temale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täita ka pärast korduvaid hageja poolt antud täiendavaid võimalusi. Hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhjendatud on hageja nõue lepingutasu 23 600 krooni saamiseks, samuti on põhjendatud liitumistasu Hansapangaga 1000 krooni ja Ühispangaga 750 krooni saamiseks. Kostja oli töö teostanud ebakvaliteetselt ja hageja ei saanud infoserverit kostja töös esinevate puuduste tõttu kasutada. Antud liitumised pankadega olid vajalikud infoserveri toimimiseks, kostja ei ole tõendanud kohtule vastupidist. Samuti on põhjendatud lisakoolituse tasu saamine 1180 krooni, kuivõrd tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et lisakoolitus oleks tegelikult toimunud. Samuti tuleb kostjalt välja mõista Taldent OÜ-le tasutud ekspertiisitasu 2250 krooni. Asjaolu, et hageja ei järginud pooltevahelise lepingu p-s 8.2 kokkulepitud korda ühise ekspertiisi läbiviimiseks, ei vabasta kostjat antud tasu hüvitamise kohustusest, kuivõrd toodud arvamusest nähtuvalt tuvastas Taldent OÜ kostja töös olulised puudused, mistõttu oli nimetatud arvamuse tellimine põhjendatud ning kostjal tuleb selle eest tasutud rahasumma hagejale hüvitada. Põhjendatud ei ole hageja poolt nõutud pealesunnitud ajakulu summas 8850 krooni. Hageja ei ole selgitanud, millest väidetavalt 75 tundi ajakulu koosneb ja millel tugineb arvestus 100 krooni tund + käibemaks. Hagejal lasub kohustus tuua selgelt välja tema nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi 8850 krooni osas jätta rahuldamata. Hagi kuulub rahuldamisele 28 780 krooni ulatuses. Apellatsioonkaebus OÜ Custom Media Agency esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsuse osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti menetluskulude jaotamise osas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus jõudis otsuse tegemisel järeldusele, et kostja ei ole hageja väiteid omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Kohtu järeldus, et kostja poolt esitatud internetilahenduse lühianalüüs käsitleb internetilehekülge 22.04.2009 seisuga, mil võisid seal algselt esinenud puudused olla kõrvaldatud, on paljasõnaline ja oletuslik. Kohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 436 lg 1 ja 2, kuna puuduvad tõendid, et kostja oleks ajavahemikul 7.03.200822.04.2009 teinud internetilahendustes muudatusi. Kostja esindaja kinnitas 7.10.2009 toimunud istungil, et mingit ümberprogrammeerimist ei ole toimunud. Kohus ei selgitanud kostjale, et tema esitatud tõendit ei pruugita arvestada ega teinud kostjale ettepanekut ekspertiisi läbiviimiseks. Sellega on kohus pooli kohelnud ebavõrdselt. Nimelt tegi kohus 07.10.2009 istungil hageja seaduslikule esindajale ettepaneku kordusekspertiisi läbiviimiseks, kuna esitatud arvamused olid vastuolulised. Kuna hageja on kohustatud tõendama kahju tekkimist, siis sai kostja sellisest kohtu küsimusest aru selliselt, et asjas on kaks vastuolulist tõendit ning eelkõige oleks hagejal mõistlik oma positsiooni tõendamiseks esitada taotlus kohtuliku ekspertiisi läbiviimiseks. Asjas oli poolte poolt esitatud kaks vastuolulist spetsialisti arvamust ja kohus ei saanud oletuste baasil ning motiveerimata eelistada üht tõendit teisele. Hageja keeldus kordusekspertiisist. Seega oleks kohus pidanud hagi jätma rahuldamata tõendamatuse tõttu.

4(6)

Kohus leidis, et kostja ei ole teostanud töid vastavalt lepingule. Samas ei ole kohus otsuse põhjendavas osas tuvastanud mitte ühtegi kostja kohustust, mida ta oleks rikkunud. Otsus on põhjendamata ega ole kontrollitav, kuna kostja ei saa aru, milliseid kohustusi ta rikkunud on ja millega see on tõendatud. Kohus viitas küll OÜ Taldent lühianalüüsile, ent arusaamatuks jääb, milliseid järeldusi kohus sellest tegi. Kui kohus jätab tuvastamata, millele peab töö vastama, siis ei saa ta ka järeldada, et töö ei vasta kokkulepitule ning et kostja on hagejale kahju põhjustanud. Arusaamatuks jääb, milliste tõendite alusel leidis kohus otsuses, et hageja soovis lisatöid üksnes vähesel määral ning et kostja neid ei teinud. Hageja on kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hagiavaldusest nähtuvalt hakkas hageja kurtma töö mittevastavuse üle alates oktoobrist 2007, samal ajal kui töö oli esialgselt kooskõlastatud ja pidi ka valmima mais 2007. Antud juhul nägi lepingu ajakava töö tegemiseks ette 30 päeva alates sõlmimisest ehk 20.03.2007, seega pidi töö olema valmis 20.04.2007. Võttes arvesse lepingu täitmise kestust ja tellitud toodet, ei saa pidada mõistlikuks tähtajaks töös puuduste esitamisest teatamiseks 180 päeva. Hageja ei ole kohtumenetluses ka tõendanud, et ta esitas kostjale pretensioone varem. Seega on hageja VÕS § 644 lg 3 alusel kaotanud õiguse töö mittevastavusele tugineda. Mõistlik maksimaalne tähtaeg puudustest teatamiseks sellise toote puhul üldjuhul oleks kostja hinnangul kuni 30 päeva. Kohus ei ole ülaltoodud kostja vastuväidet hagile sisuliselt analüüsinud ega tuvastanud, mida tegi hageja ajavahemikul aprillist kuni oktoobrini 2007 ning miks ei esitanud ta kodulehe osas pretensioone varem, ning kas hageja sellise viivitusega oli minetanud õiguse esitada töö osas pretensioone. Hageja nõuded kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud, kuna kostja teostas hagejale kodulehe vastavalt algselt kokkulepitule. Seetõttu ei ole mistahes kahju väljamõistmine kostjalt põhjendatud ning maakohtu otsus kuulub tühistamisele. Pankadega liitumistasu ning lühianalüüsitasu väljamõistmine kostjalt ei ole samuti põhjendatud hagiavalduse vastuses toodud põhjendustel. Maakohtu otsus kuulub menetluskulude osas tühistamisele isegi siis, kui ringkonnakohus muus osas otsust ei muudaks. Nimelt sätestab TsMS § 163 lg 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud juhul tegi kostja 07.10.2008 kohtuistungil kompromissettepaneku, et kostja tagastab hagejale samal päeval 23 600 krooni. Hageja lükkas selle ettepaneku tagasi. Kuna hagi rahuldati summas 28 780 krooni ehk kostja poolt pakutud sarnases summas, siis tulenevalt TsMS § 163 lg-st 2 oleks kohus pidanud menetluskulud tervikuna või suuremas osas jätma hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. 5(6)

Maakohtu otsuse põhjendused vastavad TsMS § 442 lg. 8 nõuetele, s.o. otsuses on märgitud kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on kohtu järeldused rajatud, samuti seadused, mida kohus kohaldab. Kohus on otsuses tõendid kogumis hinnanud ja põhjendanud, miks ta kostja esitatud spetsialisti arvamust töö vastavusest lepingutingimustele ei arvesta. Taldent OÜ spetsialisti arvamuses on sedastatud töö puudused võrreldes lepingu järgi eeldatava tulemiga. Oluliste puuduste olemasolu töös nähtub ka e-kirjavahetusest poolte vahel, kus töövõtja esindaja on 09.10.2007 teatanud, et nad „lõid uue keskkonna seepärast, et programmeerija, kes esimese keskkonna lõi, oli üsna algaja“ (toimiku lk. 45). Töö kohta on kostja esindaja 11.08.2008 pakkunud, et „alustame nullist - teeme uue disaini, uue kodulehe arenduse...sellesama lepingu raames...“, selgitades, „et projekti on tehtud ringi mitmeid kordi ning sellega on seotud olnud mitmed erinevad isikud, siis on asi väga käest ära läinud ja keegi ei tea enam midagi“ (toimiku lk. 55). Olukorras, kus töövõtja tunnistab töö puudusi ja selle ümbertegemise vajadust, sealjuures pakkunud veel pärast tellija poolt lepingust taganemist uue kodulehekülje koostamist „sama lepingu raames“, tellija ei ole tööd lepingus ettenähtud viisil (üleandmis-vastuvõtu aktiga) vastu võtnud ning töövõtja ei tugine sellele, et töö on tellija poolt vastu võetud, on asjakohatu ja ebaõige kostja seisukoht, mille kohaselt hageja ei ole lepingutingimustest teatanud mõistliku aja jooksul lepingus kokkulepitud töö valmimise tähtajast arvates ja on seetõttu VÕS § 644 lg.1 kohaselt kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja taganes kehtivalt lepingust seoses sellega, et töövõtja ei suutnud tagada veebilehe vastavust lepingus kokkulepitud funktsionaalsusele, s.o. seoses olulise lepingurikkumisega kostja poolt, siis on tal õigus VÕS § 189 lg.1 järgi nõuda tema poolt makstud töövõtutasu tagastamist ja VÕS § 115 lg.1 kohaselt lepingurikkumise tekitatud varalise kahju hüvitamist, mis seisnes asjatuks osutunud kulutustes pangalinkide tasule ja koolitustasule ning spetsialistile makstud tasu hüvitamist puuduste tuvastamise ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks (VÕS § 128 lg. 2). Maakohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui kostja pakutud kompromiss nägi. Seetõttu puudub küllaldane alus jätta menetluskulud TsMS §-le 163 lg.2 tuginedes tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Maakohus jaotas menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, mis vastab sama paragrahvi lõikele 1. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud tervikuna apellandi kanda.

Tiit Kollm

Reet Allikvere

Kaupo Paal

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.