Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-61841
Tsiviilasi
MPhagi NBvastu osanikult osa nõusoleku andmise nõudmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja MP(isikukood XXX elukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Reimo M ; kostja NB(isikukood XXX elukoht XXX); kostja lepinguline esindaja Rein K .
Kohtuistungi toimumise aeg
05. aprill 2011
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja, hageja lepinguline esindaja Reimo M ; kostja, kostja lepinguline esindaja Rein K .
võõrandamiseks
Kohustada NB’t (isikukood XXX) andma M P ’le (isikukood XXX) nõusolek osaühingu M (pankrotis, registrikood XXX5) osa võõrandamiseks.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Hageja nõue ja põhjendused Pooled omavad osaühingus (edaspidi OU) Mkahest osast kumbki ühte osa (50 % osadest). Poolte vahel on tekkinud mitmeid lahkhelisid ettevõtte majandamisel. Üks mitmest vaidlusest puudutab ettevõtte kohvik-baari rendiga seonduvat. Hageja on seisukohal, et tulenevalt raskest majanduslikust olukorrast on vajalik rentnikule vastu tulla Ja vähendada rendihinda, et rentnik ei lahkuks ja kohvik-baar ei jääks tühjaks. Kostja aga soovib saada maksimaalset kasu ning riskib rentniku lahkumisega. Uue rentniku leidmine mõistliku aja jooksul võib osutuda võimatuks. Lisaks nimetatule keeldub kostja hagejale näitamast ettevõtte majandustegevust kajastavaid dokumente ja käitub hagejaga ebaviisakalt. Samuti on hagejal tekkinud raske majanduslik olukord, mille tõttu on vajalik osa võõrandamine. Eeltoodust tulenevalt soovib hageja võõrandada temale kuuluvat OÜ Mosa. Selleks pöördus ta esmalt kostja poole osa müügi ettepanekuga, kuid kostja keeldus sellest. Pärast seda leidis hageja ostja oma osale ja teavitas heas usus kostjat oma soovist osa võõrandada kolmandale isikule. Kostja teatas, et ta ei anna tulenevalt äriühingu põhikirja tingimustele oma nõusolekut hagejale osa võõrandamiseks. Kostja ei ole oma keeldumise põhjust selgitanud, mistõttu hageja leiab, et kostja keeldumine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ja seega alusetu. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada kostjat andma hagejale nõusolek OÜ Mosa võõrandamiseks ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja leiab oma 29.03.2011 seisukohas, et kostja on venitanud käesolevat menetlust ja teinud kõik selleks, et OÜ Mläheks pankrotti. Kostja esitas esimese pankrotiavalduse kohtule 26.05.2010, mille alusel kohus jättis 07.10.2010 määrusega pankroti välja kuulutamata. Pärast seda esitas kostja uue pankrotiavalduse. samas ei nõustu kostja vähendama renditasu ega kustutama OÜ Mkäibemaksukohustuslaste registrist, et vähendada äriühingu maksukoormust. Hageja ei olnud teise pankrotiavalduse esitamisest teadlik, kuna kostja varjas seda tema eest. Hageja leiab, et kostja väited selle kohta, et OÜ Mpankroti põhjustas hageja on küünilised, kuna kostja tegi ise kõik selleks, et äriühing pankrotistuks. Hageja leiab, et äriühingu vara ületab äriühingu kohustusi ja pankrotimenetluses on võimalik, et hageja tasub ise kõik äriühingu võlgnevused ja tervendab äriühingu. Hageja leiab, et kostja poolt kahe pankrotiavalduse esitamine näitab, et poolte vahel on tugevad erimeelsused ja OÜ Medaspidine koos juhtimine ja ettevõtte hea käekäigu tagamine ei ole tulevikus võimalik.
II Kostja vastuväited Kostja leiab, et kehtiv õigus ja OÜ Mpõhikirja tingimused võimaldavad hagejal osa võõrandada vaid kostjale. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et ta ei ole pahatahtlikult käitunud, kuna ka kohus on pankrotimääruses leidnud, et OÜ Mmuutus maksejõuetuks juba 2009. a. kostja leiab, et ta ei saanud isiklikult vähendada renditasu ja otsustada käibemaksu tasumise kohustusest loobumist, kuna seda sai teha vaid juhatus, mille koosoleku kokkukutsumist hageja takistas, sest ei võtnud koosoleku kutset vastu. Samuti leiab kostja, et olukorras, kus OÜ Mon pankrotis, saab hageja müüa osaühingu osa 128 000 euro eest. Ka hagi esitamise ajal ei olnud millegagi garanteeritud, et sellise hinnaga ostaks hageja osa reaalne isik. Kostja leiab, et tegemist on püüdega teha näiline tehing, mis seaduse kohaselt
on tühine. Kostja on ka ise teinud rentnikule ettepaneku osta ära temale kuuluv osak 25 % osavamalt hagejale pakutud hinnast, kuid sellest keelduti, mis kostja hinnangul näitab jällegi, et osaku kavandatav müük on näiline.
III Kohtuistung 05.04.2011 toimunud kohtuistungil palus hageja lepinguline esindaja hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu.
IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: äriseadustik (edaspidi ÄS) § 149 lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. ÄS § 149 lg 3 sätestab, et põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimuseta tehtud tehing on tühine. Mõjuval põhjusel võib osanik esimeses lauses sätestatud isikult nõuda osa võõrandamiseks nõusoleku andmist. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja soovib võõrandada temale kuuluvat OÜ Mosa kolmandale isikule. Kuna kostja teise OÜ Mosanikuna selleks nõusolekut ei anna, siis on hageja pöördunud kohtusse nõusoleku saamiseks. ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib osanik mõjuval põhjusel teiselt osanikult nõuda osa võõrandamiseks nõusoleku andmist. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab jõustunud kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavaldust andma, selle isiku tahteavaldust. Seega on hageja õigustatud kohtusse pöörduma, et saada kostja tahteavaldusega võrdsustatud kohtulahend. ÄS § 149 lg 3 kohaselt on osanikul õigus mõjuva põhjuse olemasolul nõuda teise osaniku nõusolekut osa võõrandamiseks kolmandale isikule. Hageja on toonud osa võõrandamise mõjuva põhjusena välja asjaolu, et poolte vahel on tugevad erimeelsused, mistõttu OÜ Medaspidine koos juhtimine ja ettevõtte hea käekäigu tagamine ei ole võimalik. Samuti on hageja viidanud oma majanduslikele raskustele, mis tingivad osa võõrandamise. Kostja vastuväite kohaselt on hageja tegevus takistanud OÜ Mmajandustegevuse seisukohast olulistes küsimustes otsuste vastuvõtmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue osa võõrandamiseks nõusoleku saamiseks kostjalt on põhjendatud, kuna selleks esineb mõjuv põhjus. Poolte seisukohtadest ilmneb, et poolte vahel on tekkinud olulised erimeelsused, mis on takistanud OÜ Migapäevast majandustegevuse jätkamist. Pooled on samal ajal OÜ Mjuhatuse liikmed ja osanikud ja ei ole suutnud pikema perioodi vältel saavutada
kokkuleppeid osaühingu igapäevase majandustegevuse korraldamiseks. Poolte vahel tekkinud lahkhelid on kaasa toonud olukorra, kus OÜ Mpankrot on välja kuulutatud. OÜ Mon äriühing, mille tegevuse eesmärgiks on muu hulgas kasumi saamine, poolte lahkhelide tõttu ei ole äriühingu eesmärgi saavutamine võimalik. Samuti on poolte ja avalike huvidega vastuolus olukorra loomine, milles äriühing muutub maksejõuetuks ja selle tulemusel likvideeritakse. Olenemata asjaolust, et OÜ Mon käesolevaks ajaks pankrotistunud, esineb pankrotiseadusest tulenevalt võimalus äriühingu tervendamiseks või pankrotimenetluse lõpetamiseks pankroti aluse äralangemise tõttu. Seega leiab kohus, et hagejal esineb mõjuv põhjus osa võõrandamiseks nõusoleku saamiseks ja seetõttu tuleb hagi rahuldada. Kostja vastuväidete kohaselt on osa võõrandamise tehing näilik. Kohus on 05.04.2011 toimunud kohtuistungil korduvalt küsinud kostja selgitust selle kohta, millised asjaolud näitavad, et tegemist võib olla näiliku tehinguga. Kostja hinnangul kinnitab kavatsetava osa võõrandamise tehingu näilikkust asjaolu, et OÜ Mpankrotimääruse kohaselt on hageja ja hageja osa ostja OÜ G tegevus OÜ Mmaksejõuetuse põhjuseks. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kostja ei ole välja toonud, milline võib olla tehing, mida kavatsetakse varjata. Kohus leiab, et kostja põhjendus, et hageja ja osa ostja tegevus võib olla OÜ Mmaksejõuetuse põhjuseks, ei kinnita, et tegemist on osa võõrandamise tehinguga, millega kavatsetakse varjata mõnda muud tehingut. OÜ Mpankroti on välja kuulutatud 07.02.2011 määrusega ja seega on äriühingu pankrotimenetlus alles algusfaasis, kus ei ole olnud piisavalt aega äriühingu maksejõuetuse põhjuste lõplikuks väljaselgitamiseks. Seega leiab kohus, et olukorras, kus OÜ Mpankroti on välja kuulutatud ning pankrotimenetlus toimub pankrotihalduri ja kohtu järelevalve all on välistatud äriühingu huvide kahjustamine. Harju Maakohtu 07.02.2011 määrusega on kohus välja kuulutanud OÜ Mpankroti (tl 54-58). Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei välista kostja kohustamist nõusoleku andmiseks, kuna hageja on avaldanud soovi OÜ Mpankrotimenetluses kohustuste tasumiseks ja ettevõtte tervendamiseks, mida kehtiv pankrotiseadus ei välista. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, TsMS § 174 lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on hagi rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.