Kohtuasja number
2-09-34980
Otsuse kuupäev
18.mai 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
ER OÜ hagi G Žvastu võla ja viivise nõudes 715,81 eurot (11 200 krooni)
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ER OÜ (registrikood xxx, xxx); Hageja esindaja: vandeadvokaat Aleksander Vares (Advokaadibüroo Seppik & Sirel, Scala City, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: G Ž (isikukood xxx xxx); Kostja esindaja: Juliana Poljanskaja (Smart Legal Services OÜ, Nõlva 13, 10416 Tallinn, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev
25.märts 2011
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja adv. Aleksander Vares, kostja G Ž ja kostja esindaja Juliana Poljanskaja
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista G Žilt ER OÜ kasuks põhivõlg 715,81 eurot (11 200 EEK) ja viivis seisuga 22.01.2010, 32,02 eurot (501 EEK). Välja mõista G Žilt ER OÜ kasuks alates 23.01.2010 lisanduvad viivised VÕS §-dest 94 ja 113 tuleneva protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja G Ž kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. 28.05.2009 ostis kostja hagejalt rea riideesemeid ja jalatseid kokku summas 14 000 krooni. Pooled sõlmisid selle kohta samal kuupäeval kirjaliku müügilepingu. Lepingu kohaselt kostja kohustus tasuma soetatud riideesemete ja jalatsite eest 11 200 krooni hiljemalt 31.06.2009. 2 800 krooni kohustus kostja tasuma hagejale koheselt, mistõttu seda summat kirjalikku lepingusse ei lisatud. Kostja pole tänase päevani hagejale müügihinda 11 200 krooni tasunud. Võlgnetavad 2 800 krooni on hagejale tänaseks tasunud kolmas isik. 06.07.2009 esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni, milles palus võlgnevus tasuda hiljemalt 14.07.2009. Kostja pretensioonile ei reageerinud. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viiviste tasumist. Tuginedes VÕS § 94 ja § 113 on hageja arvestanud viiviseid ajavahemiku 01.07.2009 kuni 22.01.2010 summas 501 krooni. Hageja palub lisaks 501 kroonile alates 22.01.2010 viivised välja mõista seaduses ettenähtud suuruses kuni põhivõla tasumiseni. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja arvamus. Kostja hagi ei tunnista. Oma 14.04.2010 kirjalikus vastuses hagile väidab ta järgmist. Kostja ja tema tuttav MKostsid hageja käest 28.05.2009 isiklikuks otstarbeks rõivaid ning jalatseid. Kostja ostis hagejalt tooteid kokku 14 000 krooni eest, millest kohapeal tasuti 2 800 krooni ja 11 200 krooni peale vormistati kirjalik müügileping. Kostja ei tunnista hagi, kuna ta on hagejale hagis nõutava summa täies ulatuses ära tasunud. Raha üleandmine toimus 2009 augusti keskpaigas Torupilli Selveri parklas, kus kostja tasus hagejale 11 200 krooni ning MK3 000 krooni. Enne hagejaga kohtumist võttis kostja isiklikult SEB panga kontolt 19.08.2009 välja sularaha 14 300 krooni, millest 3 000 krooni andis MKning 11 200 krooni jättis endale kohustuse täitmiseks hageja ees. 22.11.2010 täpsustab kostja oma vastuväiteid ning leiab, et tema ja ER OÜ vahel ei olnud lepingulisi suhteid, riideesemeid ostis ta füüsiliselt isikult ER, kes on äriühingu juhatuse liige. Kostja on küll allkirjastanud võlakirja, kuid mitte sellise tekstiga. Kostja poolt allkirjastatud tekstis puudusid sõnad „võlg EB. Kogu summa hüvitatakse hiljemalt 31. juuni 2009“. Seega on kostja seisukohal, et kohtule esitatud võlakiri on mitteehtne ning kohus ei saaks seda tõendina arvestada. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud kostja G Ž all ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt nii võlakirjast (t. lk 24) kui kostja vande all antud ütlustest kohus järeldab, et müügileping riietusesemete ostmiseks oli sõlmitud kostja ja ER OÜ vahel. Kostja on vande all selgitanud, et enne äriühingu loomist töötas ta ER juures, tegeles suhete loomisega, et kaasata kauplusesse kliente. 28.05.2009 tegutses ER oma loodud äriühingus ning selle nimel. Äriühing (kauplus) tegutses riideesemete ja jalatsite ostmise ja müümisega.
Millegagi ei ole tõendatud, et ER kui füüsiline isik müüs temale kuuluvas kaupluses 28.05.2009 kostjale riideid ja jalatseid 14 000 krooni eest. Seda, et kostjal oli 28.05.2009 tekkinud kohustus hageja ees summas 11 200 krooni on tõendatud võlakirjaga (t. lk 24) ning seda kinnitas ka kostja ise. 28.05.2009 võlakirja sisust lähtuvalt saab käsitleda seda ka deklaratiivse võlatunnistusena. Võlakirjas tunnistab kostja kohustuse olemasolu ER OÜ (EB) ees. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja väide, et ta on oma kohustuse täitnud 19 augustil 2009 tõendab üksnes kostja enda vande all antud seletus, mitte ükski dokumentaalne tõend seda ei kinnita. Kohtu arvates aga ei ole kostja seletus veenev ning ainuüksi kostja enda seletuse järgi raha üleandmist hagejale ei pea kohus tõendatuks. Esiteks kahandab kostja vande all antud seletuse usaldusväärsust asjaolu, et kostja on asja menetlemise käigus korduvalt muutnud oma seisukohti. Teiseks ei ole usutav, et kostja poolt väidetav raha üleandmine ning kohustuse täitmine ei ole kirjalikult fikseeritud, kui eelnevalt oli pooltel võlgnevuse kohta vormistatud kahepoolne kirjalik dokument. Esialgses vastuses hagile soovis kostja tõendada raha üleandmist ER, sularaha sissemakse kviitungiga (t. lk 39), mille kohaselt kostja maksis oma arveldusarvele 14 300 krooni, mitte ei võtnud nimetatud summat arvelt välja. Asja arutamisel kostja mõistis, et nimetatud tõend ei saa kuidagi tõendada ka mitte kaudselt võla tasumist ning muutis oma vastuväite põhjendusi. Arvestades, et kogu menetluse käigus on kostja poolt kohtule esitatud erinevaid seisukohti, ei ole tema poolt vande all antud seletus ka veenev selles, et hagile vastuse koostanud advokaat mõistis kostjat valesti. Kostja vastuväidete tõendamiseks esitas advokaadile sularaha sissemakse kviitungi ikkagi kostja ise, mis lükkab ümber kostja väite, et advokaat sai temast valesti aru. Seega loeb kohus hageja nõude summas 11 200 krooni, ehk 715,81 eurot, põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlakirjast tulenevalt kohustus kostja hüvitama kogu võla 31.juuniks 2009. Hageja on arvestanud seaduses ettenähtud suuruses viiviseid alates 01.juulist 2009 kuni 22.jaanuarini 2010 kokku 501 krooni. Kostja ei ole viivise arvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud. 22.11.2010 vastuses leidis kostja, et võlakirjas, mille tema allkirjastas, puudus võla tasumise tähtaeg ja 25.03.2011 kohtuistungil väitis kostja, et võlakirja tekst oli kirjutatud ruudulisele paberile. Kohtuistungil esitas hageja originaal võlakirja ning visuaalsel vaatlusel võis järeldada, et kohtule esitatud koopia vastas originaalile. Dokument oli vormistatud valgel paberil. Asjaolu, et allakirjutamisele eelnevalt puudus dokumendil võla tasumise tähtaega kajastav tekst, ei ole millegagi tõendatud. Kostja ei ole selleasjaolu kohta tõendeid esitanud ega taotlenud ka ekspertiisi läbiviimist. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue ka viiviste väljamõistmiseks on põhjendatud, hagejal on õigus nõuda viiviseid alates kohustuse sissenõutavaks muutumise päevale järgnevast päevast, so 01.07.2009.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.