Tsiviilasi nr 2-10-48106
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2011, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-48106
Tsiviilasi
AS Starman hagi Jane Johansoni vastu 260.77 euro/4 080.24 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
130.42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
hageja AS Starman (registrikood 10069659; asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected] ); kostja Jane Johanson
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata AS Starman hagi Jane Johansoni vastu 126.19 euro nõudes. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS Starman kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
AS Starman (hageja) esitas 29.09.2010 Tartu Maakohtusse hagi Jane Johansoni (kostja) vastu põhivõla 2 040.62 krooni ja viiviste 2 039.62 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 6.12.2005 lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud ja on kasutanud hageja teenuseid nende eest tasumata. Seoses kostja poolt võlgnevuse osalise tasumisega 4.11.2010 summas 2 105.85 krooni (viiviste katteks summas 2 039.62 krooni ning põhivõlgnevuse katteks summas 66.23 krooni), vähendab hageja nõuet. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 974.39 krooni so. 126.19 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
11.11.2010 esitas kostja Jane Johanson vastuse hagile, milles palub tsiviilasjas menetluse lõpetada seoses nõude aegumisega. 10.05.2011 esitatud vastuse täienduses, kostja märgib, et ta palus ASilt Starman väljavõtet temale esitatud arvetest ning arvete laekumistest. Seisuga 28.04.2011 on kostja lõppsaldo 17.68 eurot. Kostja on seisukohal, et tal ei ole ASi Starman ees võlgnevust ega sellega kaasnevaid viiviseid. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
Hageja ei nõustu sellega, et esitatud hagi on aegunud. Tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat ja sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Viimane kostjale esitatud arve on 31.10.2006 nr A-8152333. Nimetatud 2006 aasta arve muutus seadusest tulenevalt sissenõutavaks 31.12.2006 ja nõue oleks aegunud 31.12.2009, kuid hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7.12.2009, seega enne aegumise tähtpäeva saabumist ning aegumine peatub tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p 3.
Kostja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu põhjendusel, et esitatud hagi on aegunud, seega võtab kohus esmajärjekorras seisukoha esitatud hagi aegumise osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Poolte vahel on sõlmitud telekommunikatsiooni teenuste leping ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida nimetatud lepingust tulenevat hageja põhivõlgnevuse nõuet. Telekommunikatsiooni teenuse lepingust tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise
algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lõiget 1 ja lõike 3 teist lauset. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Viimane arve nr A-8152333 esitati kostjale 1.10.2006. a ja selle tasumise tähtaeg oli 31.10.2006. a. Seega algas kokku lepitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel 2006. aasta lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas hageja lepingust tuleneva makstava tasu nõude aegumine 01.01.2010. a kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 31.12.2009. a kell 24.00. Hageja väidete kohaselt esitas ta 7.12.2009.a kostja vastu nõuete rahuldamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 28.07.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-65399 jättis Pärnu Maakohus avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtute infosüsteemist nähtuv teave kinnitab hageja eeltoodud väiteid. Nimetatud kohtumäärus jõustus 28.07.2010.a. Kohus märgib, et kuigi makseettepanekut ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluses kostjale kätte toimetada, seovad TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 regulatsioonid aegumistähtaja peatumise avalduse esitamisega. Aegumistähtaja peatumine ei ole seotud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule (vt nt: Riigikohtu 12.11.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 13). Seega tuleb aegumistähtaeg lugeda peatunuks alates avalduse kohtule esitamisest. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Ülaltoodust järelduvalt oli maksekäsu kiirmenetluse ajal (7.12.2009.a-28.07.2010.a), so 233 kalendripäeva, hageja nõude aegumistähtaeg peatunud. TsÜS § 168 lg-s 1 sätestatut arvestades aegus hageja põhivõla nõue 21.08.2010, seega oli põhivõla nõue hagi esitamise ajaks 29.09.2010 aegunud. TsÜS § 168 lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Antud juhul lõppes aegumise peatumine Pärnu Maakohtu 28.07.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-65399. TsÜS § 168 lg 2 kohaselt ei ole antud juhul haginõue aegunud kui see on esitatud enne 28.09.2010.a. Antud juhul on hageja esitanud hagi kohtusse 29.09.2010 (teisipäev), seega on esitatud hagi aegunud. Kohus peab vajalikus täiendavalt seoses kostja poolt nõude osalise tasumisega märkida järgmist. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Tulenevalt TsÜS § 158 lg 2 nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja tasus 4.11.2010 osa võlgnevusest. Samas on kostja tunnustanud nõuet peale nõude aegumist, millele kostja aegumise kohaldamist taotleb. Kohus on seisukohal, et kuna nõue on aegunud enne kostja poolt nõude tunnustamist ja esitatud hagi on aegunud, siis ei saa aegumine katkeda vastavalt TsÜS § 158 lg 1. Nõude tunnustamine pärast aegumistähtaja möödumist ei kõrvalda toimunud aegumist. Kohus on tuvastanud, et hageja poolt hagiavalduse esitamise ajaks so. 29.09.2010 oli hageja nõude aegumistähtaeg möödunud ja kostja on taotlenud TsÜS § 143 kohaselt aegumise kohaldamist, seega alus jätta hagi rahuldamata TsÜS § 142 lg 1 järgi. Kohus jätab rahuldamata AS Starman hagi Jane Johansoni vastu 1 974.39 krooni so. 126.19 euro nõudes.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.