Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.05.2011, Tallinn
Tsiviilasi
Clearstream Banking S.A. hagi AS REC Varad vastu alusetult saadud 219 304,92 euro tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
219 304,92 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Clearstream Banking S.A. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Clearstream Banking S.A. (registreerimisnumber B 9248; asukoha-aadress 42 Avenue JF Kennedy, L-1855 Luksemburg), esindajad vandeadvokaat Triinu Hiob Kostja AS REC Varad (registrikood 10680533; asukoht Järvevana tee 3A, Tallinn 10132), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Harju Maakohtu 01.11.2010 otsus
Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumisse. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kostja emiteeris võlakirju nimega "Kalev Real Estate Company võlakiri 20.09.2008", mille lunastustähtaeg saabus 20.09.2008. Hageja kui väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja hoidis teatud osa nimetatud võlakirjadest oma klientide nimel enda kontol. 06.11.2008 saabus hageja korrespondentpanga kontole kostja poolt edastatud summa 219 304,92 eurot (s.o 3 431 376,40 Eesti krooni), mis vastas hageja arvel olevate võlakirjade lunastussummale. Hageja edastas nimetatud summa seejärel oma klientidele, kelle nimel ta oli võlakirju oma kontol hoidnud.
2.09.12.2008 lasi hageja teha kostjale eksliku ülekande, mille tulemusel summa 219 304,92 eurot kanti tagasi kostja kontole. Nimetatud eksimuse avastamisest alates on hageja üritanud saada kostjaga kontakti, paludes tal alusetult saadud summa tagastada. Hageja ja kostja vahel ei ole õigussuhet, mille alusel hageja oleks olnud kohustatud tegema kostjale mistahes makseid. Seega, kandes 09.12.2008 kostjale üle 219 304,92 euro suuruse summa, täitis hageja kohustuse, mida ei ole olemas. Kostja sai ekslikult tehtud ülekande alusel varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma hagejale. Eeltoodust tulenevalt on hagejal on õigus vastavalt VÕS §-le 1028 nõuda, et kostja annaks talle välja alusetu rikastumise teel saadu.
3.Lisaks nõudis hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagejal on õigus nõuda viivist vähemalt alates 01.05.2009, mil möödus 7 päeva hageja esimese nõudekirja saatmisest. Kokku on kogunenud viivist summas 10 715,20 eurot.
4.Eeltoodust palus hageja mõista kostjalt välja alusetult saadud 219 304,92 eurot ning nimetatud summalt arvestatud ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 10 715,20 eurot ning edasi seadusjärgse viivise põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja käsitles hageja poolt ülekantud summasid tahteavaldusena omandada uusi kostja või kostja emaettevõtja AS Luterma (endise ärinimega Aktsiaselts Kalev) võlakirjasid. Raha ülekandmine on käsitletav kaudse tahteavaldusena võlakirjade omandamiseks ning on seetõttu hagejale õiguslikult siduv.
6.Hagi on põhjendamatu ka seetõttu, et vaidlusaluse summa ülekandmine toimus hageja ja AS Luterma vahel. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata kuna täidetud ei ole VÕS § 1028 lg-st 1 lähtuv alusetu rikastumise nõude rahuldamise eeldus. Vaidlusalune 216 304,92 eurot kanti hageja poolt üle AS-le Luterma. Nimetatut kinnitavad ka kostja 25.01.2010 vastusele lisatud maksekorraldus ja internetipanga väljavõte. Muud objektiivsed tõendid vaidlusaluse rahasumma ülekandmise kohta asjas puuduvad. Seoses põhinõude põhjendamatusega tuleb rahuldamata jätta ka hageja poolt esitatud viivisenõue.
9.Muuhulgas avaldasid hageja esindajad 22.09.2010 kohutistungil, et AS Luterma tegutses kostja esindajana, mistõttu vaidlusalusalune rahasumma on laekunud küll AS Luterma arvele, kuid mitte tema kasuks. Kohtu hinnangul ei saa osundatud hageja väiteid asja lahendamisel arvestada ega sisuliselt hinnata. Tegemist ei ole üksnes 2(6)
õigusliku kvalifikatsiooni andmisega juba esitatud asjaoludele. Taoliste väidete esitamine eeldaks olemuslikult hagi aluseks olevate põhiasjaolude muutmist (täiendamist). Samas on hageja esindajad korduvalt avaldanud, et hagi alust hageja muuta ei soovi. Seega saab kohus asja lahendamisel lähtuda hageja poolt 27.11.2009 esitatud hagiavaldusest. Selles ei ole hageja tuginenud asjaolule, et AS Luterma tegutses kostja esindajana.
10.Isegi kui 22.09.2010 kohtuistungil hageja esindajate poolt välja toodud käsitlust saaks vaadelda varem esitatud õiguslike väidete täiendamise või parandamisena TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes, tuleks seda lugeda TsMS § 330 lg-st 1 lähtuvalt hilinenult esitatuks ning jätta kooskõlas TsMS § 331 lg-ga 1 tähelepanuta. Hageja esindajate poolt avaldatu suhtes ei olnud kostja esindajal võimalik sellega eelnevalt tutvumata kohtuistungil seisukohta võtta. Käesolevas tsiviilasjas 30.08.2010 tehtud määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus täies ulatuses Harju Maakohtu 06.07.2010 määruse senise kostja asendamiseks AS-iga Luterma ning saatis tsiviilasja esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Toimiku materjalist nähtuvalt on ringkonnakohtu 30.08.2010 määrus hageja esindajale kätte toimetatud 03.09.2010. Seega oli hageja teadlik ringkonnakohtu lahendi järgselt kujunenud menetluslikust olukorrast ning omas piisavat aega, et esitada oma võimalikud täpsustused vähemalt seitse päeva enne kohtuistungi toimumist 22.09.2010. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse tervikuna ning saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Juhul, kui kohus jätab apellatsioonkaebuse muus osas rahuldamata, siis teha uus otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta kõik poolte poolt kantud menetluskulud ajavahemikul 26.01.2010 - 24.05.2010 AS REC Varad kanda.
12.TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja poolt 22.09.2010 kohtuistungil esitatud täiendavad selgitused on vaadeldavad üksnes varem esitatud õiguslike väidete täiendamise ja parandamisena. Asjaolu, millisele konkreetsele arvelduskontole summa kanti, ei ole käsitletav hagi aluseks oleva põhilise asjaoluna, vaid hagi aluseks on asjaolu, et hageja maksis kostjale summa ning selle summa maksmiseks puudus alus. AS Luterma kui makseagent tegutses tagasisaadetud lunastussummat vastu võttes kostja esindajana, vahendades väärtpaberitelt tehtavaid makseid. Soorituse tegelikuks saajaks on ning üleantu tagastamise ees vastutab kostja. Asjaolu, kas rahasumma laekus kostjale otse või esindaja kaudu, ei ole nõude alusena määrava tähendusega ega ole seega hagi aluseks. Seega on maakohus ebaõigesti pidanud hageja poolt esitatud täiendusi hagi aluse muutmiseks. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 376, jättes arvestamata viidatud paragrahvi lõike 4 punkti 1 ning selle, et vastavuses TsMS § 376 lg-ga 6 võib sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse või täienduse esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muuhulgas suuliselt kohtuistungil.
13.Hageja ei ole esitanud oma väiteid hilinenult. Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2010 määrusega tühistati Harju Maakohtu 06.07.2010 määrus täies ulatuses ja saadeti asi tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus ei määranud resolutsioonis, kas hageja taotlus kostja asendamiseks tuleb jätta rahuldamata või rahuldada. Hageja seisukohalt oli tema poolt 28.06.2010 esitatud taotlus kostja asendamiseks AS-ga Luterma seega lahendamata ning peale telefonikõnet kohtuga esitas hageja kohtule 16.09.2010 ka oma kirjaliku seisukoha seoses kostja asendamise taotlusega, kus ta palus jätkuvalt 28.06.2010 taotluse lahendamist. Vastuseks hageja 16.09.2010 seisukohale teatas kohus 21.09.2010 ehk üks päev enne 22.09.2010
3(6)
kohtuistungi toimumist pooltele e-kirja teel, et ei pea võimalikuks lahendada hageja 28.06.2010 taotlust kostja asendamiseks. Seega ei olnud hageja kuni 21.09.2010 teadlik, kas menetluses jääb kostjaks senine kostja AS REC Varad või uue kostjana taotletud AS Luterma. Sellest tulenevalt ei teadnud hageja ka, kuidas ehitada üles ning kelle vastu esitada oma õiguslik argumentatsioon antud kaasuse asjaoludele tuginedes. Vastavalt TsMS § 331 lg-le 1, kui menetlusosaline esitab avalduse või vastuväite §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes, menetleb kohus menetlusosalise esitatud väited, kui hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Antud juhul oli hilinemiseks olemas mõjuv põhjus, mis osaliselt oli tingitud kohtu enda tegevusest. Ühtlasi TsMS § 376 lg 6 kohaselt võib esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid täiendada või parandada muuhulgas kohtuistungil. Seega ei saa kohtuistungil tehtud vastavat avaldust ühelgi tingimusel lugeda hilinemisega esitatuks. Samuti esitas kostja 24.05.2010 toimunud kohtuistungil alles kohtuvaidluste ajal oma vastuväite, mille kohaselt tema ei olegi õige kostja hagi tuleks kostja hinnangul esitada hoopis AS Luterma vastu. Nimetatud vastuväide oli uus nii hageja kui ka kohtu jaoks. Kohus võttis kostja poolt esitatud vastuväidet arvesse, kuigi see oli ilmselgelt esitatud hilinenult. Seega võttes arvesse poolte võrdset kohtlemist ja asjaolu, et hagejal ei olnudki antud juhul võimalik varem oma õiguslikku positsiooni kujundada seoses teadmatusega kostja asendamise küsimuses, oleks maakohus igal juhul pidanud võtma arvesse hageja poolt 22.09.2010 toimunud kohtuistungil esitatud seisukohti ning andma vajadusel kooskõlas TsMS § 331 lg-ga 2 kostjale tähtaja oma seisukoha esitamiseks ning lükkama kohtuistungi edasi. Seega on kohus eksinud TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtte vastu.
14.Kostja menetluskulude jätmine täies ulatuses hageja kanda on antud juhul hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Nimelt esitas kostja oma vastuväite, mille kohaselt hageja poolt nõutud summa kanti üle AS-le Luterma mitte kostjale, alles 24.05.2010. Seega taandus kogu pooltevaheline menetlusdokumentide vahetus pärast 25.01.2010 kuni 24.05.2010 üksnes vastuväitele, et kostjal oli põhjust pidada ülekantud summat makstuks võlakirjade omandamise eesmärgil. Seega on hageja poolt kõik antud menetluses pärast 25.01.2010 kuni 24.05.2010 kantud kulutused põhjustatud AS REC Varad pahausksest käitumisest. Ka maakohus ise leidis oma 06.07.2010 tehtud määruses, et vastuväite hilisema esitamisega põhjustas kostja 24.05.2010 toimunud kohtuistungil asja sisulise arutamise uuendamise ja istungi edasilükkamise vajaduse ning kõik hageja poolt pärast 25.01.2010 tehtud menetlustoimingud ja nendega seotud kulutused on olnud kostja pahatahtliku käitumise tõttu asjatud. Vastustaja seisukoht
15.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada
17.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja poolt 22.09.2010 kohutistungil esitatud väide, et AS Luterma tegutses kostja esindajana, mistõttu vaidlusalusalune rahasumma on laekunud küll AS Luterma arvele, kuid mitte tema
4(6)
kasuks, tähendab hagi aluse muutmist. Hagi põhialuseks olid asjaolud, et kostja on saanud hagejalt raha ja selle raha saamiseks puudus kostjal seaduslik alus ning seetõttu on kostja hageja arvel alusetult rikastunud. Selle hagi aluse juurde on hageja ka jäänud. Täiendava selgituse selle kohta, miks tuleb raha saajaks lugeda kostjat, mitte AS Luterma, kelle arvele raha laekus, esitas hageja vastuseks kostja vastuväitele raha mittesaamise kohta.
18.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
19.Kostja esitas oma väite, et ta pole hagejalt raha saanud, esmakordselt alles 24.05.2010 toimunud põhiistungil kohtuvaidlustes, mille tulemusena kohus uuendas asja sisulise arutamise. Varasemalt kostja raha saamise faktile vastu ei vaielnud. Kostja vaidles hagile vastu üksnes sel põhjusel, et tal oli raha saamiseks õiguslik alus. Kostja esitas raha saamise põhjendatuse kohta põhjaliku selgituse. Kostja märkis, et ühelt poolt hageja ja teiselt poolt kostja ja kostja emaettevõtja AS Luterma on teinud juba aastaid koostööd võlakirjade emiteerimisel ja omandamisel. Kostja emiteeris 20.06.2008 võlakirju nimetusega „Kalev Real Estate Company võlakiri 20.09.2008“, milliseid hageja omandas ja mille lunastamistähtaeg saabus 20.09.2008 ning mille lunastamiseks 06.11.2008 tasuti AS Luterma poolt hagejale 219 304, 92 EUR. Samas oli nimetatud hetkel ettevalmistamisel kostja emaettevõtteks oleva AS Luterma (endise ärinimega AS Kalev) võlakirjaemissioon nimetusega „Kalev võlakiri 28.08.2010“ . Nimetatud võlakirju pakuti ka hagejale. 10.12.2008 laekus hageja poolt AS Luterma kontole 219 304,92 EUR. Kuivõrd nimetatud hetkel AS Luterma poolt levitati võlakirju nimetusega „Kalev võlakiri 28.08.2010“ ning kõik teised eelmise emissiooni järgsed investorid olid nimetatud emiteeritavaid võlakirju omandanud, siis eksisteeris põhjendatud alus käsitleda hageja ülekannet summas 219 304,92 EUR kaudse tahteavaldusena omada AS REC Varad emaettevõtja AS Luterma võlakirjasid. Kostja märkis, et ka käesoleval hetkel on võimalik võlakirjad hagejale üle kanda, kuid kostja ei ole saanud hagejalt nõuetekohast märkimisavaldust.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, nagu saaks raha mittesaamise vastuväite lugeda esitatuks sellega, et kostja märkis oma 25.01.2010 vastuses, et 10.12.2008 laekus hageja poolt AS Luterma kontole 219 304,92 krooni ja vastusele oli lisatud välismakse väljatrükk. Asjaolu, et raha laekus AS Luterma kontole, ei tähenda automaatselt seda, et raha saajaks ei saanud olla kostja, pealegi kui kostja ise sellist väidet ei esitanud.
21.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei ole pooli võrdselt kohelnud, pidades 22.09.2010 kohtuistungil hageja esindajate poolt välja toodud käsitlust hilinenult esitatuks ning jättes selle TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta. Kui kohus uuendas kostja poolt esile toodud uue asjaolu tõttu asja sisulise arutamise, pidi ta andma ka hagejale reaalse võimaluse omapoolsete vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Nii olulise tähtsusega uue asjaoluga arvestamine tinginuks menetluse uuendamise eelmenetluse staadiumisse.
22.Hageja poolt 22.09.2010 kohtuistungil antud selgitust ei saa pidada uueks asjaoluks. Juba hagiavalduses kirjeldas hageja asjaolusid selliselt, et kostja emitendina tasus võlakirjade nimetusega „Kalev Real Estate Company võlakiri 20.09.2008“ lunastamiseks hageja pangakontole 219 304,92 krooni, mille osas lasi hageja teha eksliku ülekande raha kostja kontole kandmiseks. Hagiavaldusele oli lisatud ekslik korraldus pangale ja EVK väärtpaberi informatsioon, millest nähtub, et nimetatud
5(6)
väärtpaberite emitendiks oli kostja ja makseagendiks AS Luterma (endine ärinimi AS Kalev). 01.02.2010 esitas hageja täiendava selgituse toimunud sündmuste kohta. 22.09.2010 kohtuistungil selgitas hageja, miks kostjale ekslikult tagastatud raha laekus AS Luterma arvele.
23.TsMS § 376 lg 6 kohaselt võib esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid täiendada või parandada muuhulgas kohtuistungil. Seega ei saa kohtuistungil tehtud vastavat avaldust ühelgi juhul lugeda hilinemisega esitatuks.
24.Õige on ka hageja väide, et kuna ringkonnakohus ei võtnud resolutsioonis seisukohta hageja taotluse osas kostja asendamiseks, pidi maakohus hageja taotluse lahendama. Maakohus pidi arvestama ringkonnakohtu määruses toodud seisukohtadega, mis aga ei tähenda, et kohus võis taotluse lahendamata jätta.
25.Kuna maakohus jättis asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitama ja esitatud tõendid hindamata, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumisse. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
26.Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.