Tsiviilasi nr 2-10-66150
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2011. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-66150
Tsiviilasi
Time Finans AB hagi Pilvi Kuldsepp vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1316.74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja Time Finans AB (registrikood 11034137, asukoht Box 947, 50110 Boras, Rootsi Kuningriik)
•
Hageja esindaja Eric Noormets
•
Kostja Pilvi Kuldsepp
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
Time Finans AB esitas Tartu Maakohtusse hagi Pilvi Kuldsepa vastu võla 2 603.76 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.11.2006.a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 20 000 krooni. Kostja kohustus hagejale laenu koos intressidega tagastama laenulepingu üldtingimustes toodud tingimustel. Hageja andis laenusumma 20 000 krooni kostja kasutusse 28.11.2006.a. Kostja on tasunud laenu tagastamise ja laenu intressi makseid kokku summas 13 994
krooni, millest laenu põhisumma tagastamiseks on arvestatud 2 124.63 krooni ja laenu intressi tasumiseks 11 869.37 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 142.44 eurot, intressid 801.01 eurot, viivised 873.36 eurot ning kahjuhüvitise summas 174.30 eurot. Intressid on arvestatud 22.11.2008.a kuni 10.10.2009.a eest. Viivised on arvestatud 11.10.2009.a kuni 21.03.2011.a eest 0.081% päevas. Kahjuhüvitise nõude aluseks on VÕS § 15 lg 1; § 128 lg 3 ning asjaolu, et hageja pöördus võla sisse nõudemiseks inkassofirma poole.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on ta hagejale tasunud 14 642 krooni ja tunnistab võlgnevust hageja ees summas 342.37 eurot. Kostja leiab, et viivise ja intressi nõue on põhjendamatud ja põhisumma nõue ei ole õige. Kostja leiab, et tegemist on liigkasuvõtmisega.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja esitas 21.11.2006.a laenutaotluse, mille alusel soovis hagejalt laenata 20 000 krooni (tl 24). Laen kanti kostjale üle 28.11.2006.a (tl 23) ja seega tuleb lugeda sellest kuupäevast laenuleping sõlmituks. Laenusumma kostjale üle kandmisega aktsepteeris hageja kostja pakkumist sõlmida laenuleping taotluses toodud tingimustel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Hagiavaldusele lisatud laenutaotluse kohaselt oli laenu tagasimakse tähtajaks 5 aastat. Laenutaotlusest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud igakuistes maksetes, viivises, intressi tasumises vms. Hagiavaldusele on lisatud 22.05.2009.a eralaenu tingimused (tl 21-22), kuid laenutaotlusest ning muudest dokumentidest ei nähtu, et pooled oleksid soovinud neid tingimusi 2006.a sõlmitud lepingule kohaldada. Hageja ei ole tõendanud, et laenutaotlusele oleks lisatud mingid üldtingimused ning kostja on nendega tutvunud. Seega kajastuvad ainukesed poolte vahel kokku lepitud laenutingimused laenutaotluses ning laenu tagastamise tähtajaks oli 5 aastat. Leping sõlmiti 28.11.2006.a ning tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-st 136 lg 2 saabub laenu tagastamise tähtaeg 28.11.2011.a. Kostja esitatud maksekorralduste kohaselt on ta hagejale tasunud laenu katteks 04.01.2007.a kuni 12.03.2010.a kokku 13 994 krooni (tl 41-60). Kuivõrd laenu tagastamise tähtaeg ei ole saabunud, ei ole hageja nõue põhivõla osas muutunud sissenõutavaks ning kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja laenu tagastama alates 10.01.2007.a, järelikult möönab hageja, et ka intressi tasumise kohustus tekkis alates 10.01.2007.a. Laenutaotlusest intressi suurust ei nähtu. VÕS § 397 lg 2 järgi on sellisel juhul intressi määraks sama liiki laenude harilik määr või selle puudumisel VÕS § 94 sätestatud määr. Hageja ei ole näidanud seda liiki laenude harilikku intressimäära ja seega lähtub kohus VÕS § 94 kohasest intressimäärast. VÕS § 397 lg 3 järgi intressi arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Hageja on hagiavalduses arvestanud intressi ebaõigesti, lähtudes ebaõigest määrast ega ole näidanud, et kostja poolt tehtud maksetest ei piisanud iga aasta lõpul arvestatud seadusjärgse intressi katteks. Seega jätab kohus hagi rahuldamata ka intressi väljamõistmise taotluse osas.
Hagiavalduse kohaselt arvestab hageja viiviseid kostjale alates 11.10.2009.a. Kuna põhivõlg ei ole muutunud sissenõutavaks, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist ega ka põhjust pöörduda inkassofirma poole. Seega jätab kohus hagi rahuldamata viiviste ja kahjuhüvitise osas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kuna kostja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja esitanud, jätab kohus kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.