16. mai 2011, Tartu kohtumaja kantselei, kirjalik menetlus
Tsiviilasi
Acme Finants OÜ hagi Kati Grünbergi vastu 27 980.25 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
17 480.95 krooni, s.o 1117.24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Acme Finants OÜ (rk 11373767; asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), esindaja: volikirja alusel Kathy Jürivete (e-post [email protected]) kostja: Kati Grünberg
Menetlus
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Kati Grünbergilt 05.11.2007 AS-iga Sampo Pank sõlmitud limiidilepingu alusel Acme Finants OÜ kasuks põhivõlg 16 480.95 krooni, viivis 2158.78 krooni, võla sissenõudmise kulu 3519.05 krooni, kokku 22 158.78 krooni, s.o 1416.20 eurot (üks tuhat nelisada kuusteist eurot ja kakskümmend senti).
Jätta välja mõistmata Kati Grünbergilt Acme Finants OÜ kasuks intress 4821.47 krooni ja leppetrahv 1000.- krooni.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv kostja kanda; jätta muudest hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõista Kati Grünbergilt menetluskulu 5100.- krooni, s.o 325.95 eurot (kolmsada kakskümmend viis eurot ja üheksakümmend viis senti) Acme Finants OÜ kasuks.
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
8.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust
ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
9.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
10.Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kättetoimetamine
12.Toimetada otsus kätte hagejale.
13.Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded teate selle kohta, et Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-10-33263 (Acme Finants OÜ hagi Kati Grünberg’i (ik 48605242739) vastu võla väljamõistmiseks) tagaseljaotsuse ning otsuse kuupäeva ja resolutsiooni. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus selgitab siiski, et rahuldab hagi osaliselt – hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg 1).
2.Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS-i Sampo Pank vahel 05.11.2007 sõlmitud limiidilepingust (tlk 5). Hagiavaldusest nähtuvalt ütles AS Sampo Pank limiidilepingu üles ja kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 23.12.2008 (tlk 1). Hageja nõuab kostjalt lepingu üldtingimuste p 4.1 ja 4.3 alusel intressi perioodi 23.12.2008 kuni 07.07.2010 eest 4821.46 krooni (tlk 2). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Limiidilepingu üldtingimuste p 4.1 kohaselt arvestatakse intressi panga poolt kliendi kasutuses olevalt limiidi summalt igapäevaselt vastavalt selle kasutamise ajale ja lepingus kokkulepitud intressimäärale (antud juhul 19% aastas). Üldtingimuste p 4.3 kohaselt arvestatakse intressi kuni limiidi täieliku tagastamiseni kliendi poolt (tlk 11). VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse 2/3
tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega VÕS §-st 397 tulenevalt õigusliku aluse. Hagiavaldusest nähtub, et intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik limiidi tagastamise lõpptähtpäevast kuni hagi kohtusse esitamiseni. Kuna kostja kohustamine intressi maksmiseks ka pärast lepingu lõppemist on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.
3.Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste p 3.1.1 ja 3.2 alusel leppetrahvi 1000 krooni (tlk 3). Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15) märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lgst 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ Eeltoodut arvestades tuleb jätta rahuldamata ka hageja leppetrahvi nõue.
4.TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: jätta käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv kostja kanda; jätta muudest hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
5.Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni, riigilõiv ametliku teadaande avaldamise eest 6.39 eurot, õigusabikulu 5000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-09-19548 tasutud riigilõiv 750 krooni (tlk 3, 15, 16, 41). Hageja esindaja käesolevas tsiviilasjas on Kathy Jürivete OÜ-st Incure Inkasso Agentuur (tlk 17, 18). Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja juba maksnud võla kohtueelse sissenõudmise teenuse eest OÜ-le Incure Inkasso Agentuur 4861.88 krooni, millest 3519.05 krooni palus mõista välja kostjalt lepingu mittenõuetekohase täitmisega põhjustatud kahjuna (tlk 2); kohus rahuldab käesoleva otsusega nimetatud nõude. Seega on hagejale osutanud võla sissenõudmise teenust nii kohtueelselt kui ka kohtus sama isik (OÜ Incure Inkasso Agentuur). Toimiku materjalidest ei nähtu, et vaidluse asjaolud oleksid kohtueelselt ja kohtus erinevad. Arvestades eeltoodut, nõude olemust, hagiavalduse vormi ning seda, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikulu summas 500 krooni (TsMS § 175 lg 1). Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 7 alusel. Kuna kohus jättis muudest hageja menetluskuludest kostja kanda 80%, tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu ja maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv kokku 1000 krooni ((500 + 750) *0,8). TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu 4100 krooni ning kohtuvälised kulud 1000 krooni, kokku menetluskulu 5100 krooni. Kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.