Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-53996 Tsiviilasi Lii Välise hagi OÜ Vigala Apteek vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töösuhte ebaseadusliku lõpetamise ja ülesütlemise eest hüvitise, töötasu ja puhkusekompensatsiooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5459,01 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Lii Välis ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxx-xxxxxx xxxx), hageja esindaja advokaat Ivo Kallas, kostja OÜ Vigala Apteek ( reg.nr 11109831, asukoht Vigala vald, Vana-Vigala küla, Jaama 2), kostja esindajad juhatuse liige Ingrid Lõuk ja advokaat Kristjan Sikk Kohtuistungi toimumise aeg 01.04.2011 Resolutsioon Tuvastada Lii Välise ja OÜ Vigala Apteek vahel 08.02.2005 sõlmitud töölepingu nr 1 ülesütlemise tühisus. Lõpetada Lii Välise ja OÜ Vigala Apteek vahel sõlmitud tööleping alates 21.10.2010 TLS § 107 lg 2 alusel. Välja mõista OÜ-lt Vigala Apteek hüvitised kogusummas 3756,78 eurot Lii Välise kasuks. Lõpetada menetlus Lii Välise hagis puhkusekompensatsiooni väljamõistmiseks.
OÜ
Vigala
Apteek
vastu
töötasu
ja
Jätta menetluskulud OÜ Vigala Apteek kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid xx.xx.xxxx töölepingu nr 1, mille kohaselt asus hageja samal päeval kostja juures tööle proviisorina. Leping oli sõlmitud määramata ajaks ning tööajaks olid pooled kokku leppinud 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Hageja brutopalgaks olid pooled 01.01.2008 tehtud töölepingu muudatustega kokku leppinud xx xxx.- kr. Töölepingu ja ametijuhendi kohaselt oli hageja tööülesanneteks ravimite tellimine, vastuvõtt, kontroll ja hinnakujundus, ravimite väljastamine, ravimite arvestus ja aruandlus, kaupade säilitamine, psühhotroopsete ravimite käsitlemine, ravimite turult kõrvaldamine ja edasine käitlemine, tarbijatelt hävitamiseks toodud ravimite vastuvõtmine ja käitlemine, kaebustega tegelemine, ruumide korrashoid. Hageja kohustus kindlustama retseptiravimite kõigi reeglite järgi väljastamise ja juhinduma oma töös Riigi Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa määrustest ja ettekirjutustest; kasutama õppetööl, täiendkursustel ja praktikas omandatud kogemusi; jälgima ravimite säilitamistingimusi, välimust ja kõlblikkuseaegu; vastutama ravimite kvaliteedi eest; täiendama enda kutseoskusi ja –teadmisi; jälgima oma töökoha tervisekaitsenõudeid; täitma tuleohutuse juhendeid, apteegi töö- ja sisekorraeeskirju. Hageja täitis tööülesandeid lepingu kohaselt ning kostja ei esitanud hagejale mitte mingisuguseid pretensioone töölepingust tulenevate kohustuste täitmise suhtes. Hageja sai oma tööülesannete ja võetud kohustuste täitmisega suurepäraselt hakkama. Hageja oli koos H K ja A A kostja juhatuse liikmeks alates xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx. Hageja, H K ja A A kutsuti juhatusest tagasi ning uueks juhatuse liikmeks määrati alates xx.xx.xxxx Ingrid Lõuk, kes asus ettevõtte tegevust ümber korraldama. I.Lõuk piiras hageja juurdepääsu töökohale ning nõudis apteegi võtmete üleandmist. Hageja täitis kostja nõudmisi ning andis 18.10.2010 apteegi võtmed uuele juhatuse liikmele üle. 19.10.2010 läks hageja tööle, kuid apteek oli suletud ja kuna kostja juhatuse liige oli apteegi võtmed ära võtnud, ei olnud hagejal võimalik tööle asuda. Töökohale juurdepääsu tõkestamise kohta saatis hageja kostjale järelpärimise. 20.10.2010 esitasid hageja ja kostja proviisor A.A kostjale avalduse, milles selgitavad kostjale tekkinud olukorda ning avaldavad, et ei saa vastutada inventuuri eest, kuna apteegis asuva vara valdus on kostja poolt ülevõetud ning piiratud töötajate juurdepääsu sellele, ei saa töötajad vastutada inventuuri tulemuste eest. 21.10.2010 sai hageja kostjalt töölepingu ülesütlemise avalduse, milles leidis kostja, et töölepingu seaduse § 1 lg 5 ei võimalda ettevõtte juhatuse liikmel samaaegselt ettevõttes töölepingu alusel töötada. Kostja on ülesütlemise avalduses esile toonud põhjused, mille alusel on kostja pidanud põhjendatuks töölepingu lõpetamise. Nii on kostja tööandjana avalduses toonud töölepingu lõpetamise põhjustena, et 18.10.2010 olevat hageja avaldanud kostjale soovi, et ei soovi kostja uue juhatuse liikmega koostööd teha; hageja on teinud ilmseid juhtimisvigu, mida hageja olevat Vigala Apteegi tegevuse korraldamisel toime pannud; hageja olevat püüelnud kallutada kostja töötajaid uuele juhatusele mitte alluma; hageja olevat apteegi dokumendid uuele juhatuse liikmele üle andnud vihkaval toonil. Avalduse p-s 4 kinnitab kostja, et ütleb hagejaga töölepingu nr 1, mis on
sõlmitud xx.xx.xxxx üles. Kuigi kostja viitab avalduse p-s 3 käsunduslepingu ülesütlemisele ja VÕS § 630 lg 1 ja §-le 631, on avalduse p-s 4 selgelt väljendatud kostja tahet üles öelda poolte vahel xx.xx.xxxx sõlmitud tööleping nr 1. Kõnesolevat kinnitab täiendavalt asjaolu, et poolte vahel ei ole käsunduslepingut sõlmitud. Kuna poolte vahel xx.xx.xxxx sõlmitud leping vastab täielikult nii kuni 30.06.2009 kehtinud TLS töölepingu määratlusele, kui ka alates 01.07.2009 kehtinud TLS töölepingu määratlusele, on kostja avalduse esitamisega selgelt väljendanud tahet lõpetada pooltevaheline töölepinguline suhe. Hageja on seisukohal, et kostja lõpetas töötajaga sõlmitud töölepingu ebaseaduslikult ning palub seetõttu kohtul tühistada kostja poolt töölepingu ülesütlemise ning mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas ning lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel poolte vahel sõlmitud tööleping kohtuotsusega. Oma seisukohti ja nõudeid põhjendab hageja alljärgnevaga. Hageja on seisukohal, et poolte vahel 08.02.2005 sõlmitud leping on käsitletav töölepinguna, mistõttu tuleb selle suhtes kohaldada töölepingu seaduses sätestatut. Hageja leiab, et kostjal puudus mõjuv põhjus, mis võimaldanuks tööleping üles öelda. Kostja ei järginud etteteatamistähtaegu. Hageja ei ole teinud juhtimisvigu, ega kallutanud kostja töötajaid juhatusele mitte alluma, samuti ei ole hageja kasutanud kostja esindaja suhtes vihkavat tooni ei majandusdokumentide üleandmisel ega ka muul suhtlusel. Kostja ei ole mingilgi viisil tekitanud kostjale kahju ning kostja ei ole hagejale esitanud mitte ühtegi kahjunõuet. Kuna kostja etteheited hagejale töölepingu lõpetamisel on sedavõrd alusetud, otsitud ja vastuolus hea usu põhimõttega, ei pea hageja praeguses menetlusstaadiumis mõistlikuks kostja paljasõnalistel väidetel pikemalt peatuda ning annab vajadusel oma pikema seisukoha kostja väidetele peale kostja vastuse saamist. Kostja ei ole antud juhul töölepingu lõpetamisel hagejale teist tööd pakkunud ega ka selgitanud hagejale teise töö pakkumise võimatust. Tööandja ei ole töötajat hoiatanud ning eelnevast hoiatamisest keeldumiseks puudus igasugune alus ja põhjus. Kostja ei teavitanud hagejat töösuhte lõpetamisest, mistõttu nõuab hageja kostjalt hüvitist. Hageja on seisukohal, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine 19.10.2010 koostatud avalduse alusel on tühine, kuna on vastuolus TLS §-s 87 sätestatud nõuetega ja hea usu põhimõtetega. Avaldusest võib teha järeldusi, et kostja on töölepingu lõpetanud töötaja rikkumisest tulenevalt, kuid tööandja ei ole avalduses konkreetselt viidanud, millistele TLS sätetele kostja töölepingut lõpetades tugineb. Hageja soovib oma seisukohti töölepingu lõpetamise aluste kohta täiendada peale seda, kui kostja on töölepingu lõpetamise põhjendusi täpsustanud ja tõendanud või kinnitanud, et ta ei soovi seda teha. Kuna töölepingu ülesütlemisavaldus edastati hagejale 21.10.2010 ning selles ei olnud määratud teist lepingu lõppemise aega, on hagejal alust eeldada, et töölepingu lõppemise ajaks oli tööandja poolt määratud 21.10.2010. Seega palub hageja kohtul lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping seisuga 21.10.2010. Võttes arvesse hageja pikaajalist töösuhet kostjaga, oma tööülesannetega suurepärast toimetulekut, töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja seda, et proviisorina on hagejal keeruline kodukohas samaväärset tööd leida, on hageja seisukohal, et antud juhul ei ole alust seaduses sätestatud hüvitise suurust vähendada ning hageja palub kohtul kostjalt välja mõista õiglane hüvitis vastavalt TLS § 109 lg 1. Kostja ei ole töösuhte lõpetamisel tasunud hagejale töötasu oktoober 2010 eest ja puhkusekompensatsiooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista oktoober 2010 töötasu summas xxxx,xx kr ja puhkuse kompensatsioon 16 kasutamata puhkusepäeva eest summas xxxx,xx kr. Hageja nõue Hageja palub TLS §-de 1; 87; 88; 97; 100; 104; 107; 109; 131 alusel: tuvastada poolte vahel xx.xx.xxxx sõlmitud töölepingu nr 1 ülesütlemise tühisus; lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping vastavalt TLS § 107 lg 2 seisuga 21.10.2010; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas xx xxx.kr; mõista kostjalt välja saamata töötasu summas xxxx,xx kr ja puhkusekompensatsioon
summas xxxx,xx kr; mõista välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel hageja 60 päeva töötasu ulatuses summas xx xxx,xx kr. 02.03.2011 toimunud kohtuistungil hageja loobus töötasu xxxx,xx kr ja puhkusekompensatsiooni väljamõistmisest, kuna kostja täitis peale hagi esitamist nimetatud nõuded vabatahtlikult. Kostja vastuväited Kostja esindajad I.Lõuk ja K.Sikk vaidlevad hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõuete aluseks olev leping on kostjat lepingu sõlmimisel esindanud isikul esindusõiguse puudumise tõttu tühine ning et hageja pidi lepingu sõlmimisel esindusõiguse puudumisest teadlik olema. Lepingu tühisus välistab täielikult kõik hageja poolt esitatud nõuded. Hageja oli Vigala Apteegi OÜ juhatuse liige juba alates xx.xx.xxxx, mil sõlmiti kostja asutamisleping ja kinnitati tema esimene põhikiri. xx.xx.xxxx kehtinud ÄS § 168 lg 1 p 4 kohaselt kuulus osaühingu juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selleks tehinguks osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse. 01.01.2006 jõustunud ÄS § 1801 lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega. ÄS § 181 lg-te 3, 4 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu ning juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Kostja on seisukohal, et vaatamata äriseadustiku asjaomaste sätete varasema ja tänase sõnastuse erinevusele on ilma nõukoguta osaühingu juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste heakskiitmine ja selleks tehinguks osaühingu esindaja määramine alati kuulunud osanike pädevusse ning et juhul, kui osanikud pole vastavat otsust vastu võtnud, ei ole juhatuse liikmel ega kellelgi teisel õigust osaühingut juhatuse liikmega tehingu tegemisel esindada. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 on aga alati olnud sätestatud, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja leiab, et kostja osanikud pole hagejaga töölepingu ega ühegi muu sellesarnase lepingu sõlmimist kunagi otsustanud, vastava tehingu tingimusi heaks kiitnud ega tehingu tegemiseks esindajat määranud. Nõndasamuti pole osanikud kunagi otsustanud, et L.Välise töö- vm lepingu tingimusi muudetakse või et kellelgi on õigus kostjat niisuguste muudatuste tegemisel esindada. Osanikud pole heaks kiitnud ei töölepingut ega ühtegi selle lisa. Kostja on seisukohal, et tööleping nr 1 xx.xx.xxxx koos kõigi omal isadega on kostjat lepingu sõlmimisel esindanud A.A esindusõiguse puudumise tõttu tühine ning et sellest lepingust ei saa hagejale ühtegi nõuet tuleneda. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Registrikartoteegi B-osa registrikaardist nähtub, et OÜ Vigala Apteek kanti registrisse alates 08.02.2005. Juhatuse liikmeteks 08.02.2005 kuni 07.10.2010 olid Lii Välis, A A ja H K. Osanikud on H K, Lii Välis, A A alates 08.02.2005 ning Lääne Finants OÜ alates 19.12.2005. Enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 5 sätestab, et töölepingu seadus laieneb kõigile töötajatele ja tööandjatele, kes sõlmisid töölepingu. Ettevõtte sõlmib töölepingu ka oma liikme, osaniku või aktsionäriga, kes töötab samas ettevõttes. Tuleb eristada ettevõtte liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olemist ja samas ettevõttes töölepingu alusel töötamist. Liikmelisusest, osanikuks või aktsionäriks olemisest tekkivaid spetsiifilisi suhteid töölepingu seadus ei reguleeri. Töölepingu seadus laieneb ainult töösuhetele. Töölepingust nr 1 xx.xx.xxxx nähtub, et OÜ Vigala Apteek, keda esindas juhatuse liige ja osanik A A sõlmis hagejaga määramata ajaks töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle proviisori ametikohale. Proviisori ametijuhendist nähtub, et hageja põhiülesanded olid ravimite tellimine, vastuvõtt, kontroll ja hinnakujundus, ravimite väljastamine, ravimite arvestus ja aruandlus, kaupade säilitamine, psühhotroopsete ravimite käsitlemine, ravimite turult kõrvaldamine ja edasine käitlemine, tarbijatelt hävitamiseks toodud ravimite vastuvõtmine ja käitlemine, kaebustega tegelemine, ruumide korrashoid. Hageja kohustus kindlustama retseptiravimite kõigi reeglite järgi väljastamise ja juhinduma oma töös Riigi Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa määrustest ja ettekirjutustest; kasutama õppetööl, täiendkursustel ja praktikas omandatud kogemusi; jälgima ravimite säilitamistingimusi, välimust ja kõlblikkuseaegu; vastutama ravimite kvaliteedi eest; täiendama enda kutseoskusi ja –teadmisi; jälgima oma töökoha tervisekaitsenõudeid; täitma tuleohutuse juhendeid, apteegi töö- ja sisekorraeeskirju. 01.04.2011 toimunud kohtuistungil esitas kostja esindaja K.Sikk proviisori ametijuhendi, mis oli A.A ja hageja poolt allkirjastatud 01.12.2005. Hageja poolt kohtule esitatud ametijuhendist nähtub, et A.A on ametijuhendi allkirjastanud 01.02.2005 ja hageja 08.02.2005. Seega on hiljem, s.o peale 01.12.2005, parandatud A.A ja hageja ametijuhendi allkirjastamise kuupäevad. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et tema tegi hiljem ametijuhendisse parandused, muutes kuupäevi. Kohus loeb, et proviisori ametijuhend on esmakordselt allkirjastatud 01.12.2005 ning hilisemate parandustega on tahetud tõendada, et proviisori ametijuhend on allkirjastatud veebruaris 2005. xx.xx.xxxx töölepingu nr 1 lisast nr 1 30.11.2005 nähtub, et OÜ Vigala Apteek juhatuse liige A.A sõlmis L.Välisega töölepingu lisa, millega kehtestati põhipalgaks xxxx.- kr kuus. OÜ Vigala Apteek juhatuse liige A.A ja L.Välis sõlmisid töölepingu lisa xx.xx.xxxx, millega kehtestati L.Välise põhipalgaks xx xxx.- kr kuus. OÜ Vigala Apteek juhatuse liige A.A ja L.Välis sõlmisid töölepingu lisa xx.xx.xxxx, millega kehtestati L.Välise põhipalgaks xx xxx.- kr kuus. Kuni 31.12.2005 kehtinud Äriseadustiku § 168 lg 1 p 4 sätestab, et osanike pädevusse kuulub kui ühingul ei ole nõukogu - juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, samuti tehingute tegemise otsustamine juhatuse liikmetega ja nendeks tehinguteks osaühingu esindaja määramine ning ÄS § 168 lg 1 p 10 sätestab, et osanike pädevusse kuulub juhatuse või nõukogu liikme või osaniku vastu nõude esitamine, samuti juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise ja selle tingimuste otsustamine ja selles nõudes või tehingus osaühingu esindaja määramine. Alates 01.01.2006 kehtis ÄS § 168 lg 1 p 10 redaktsioonis; osanike pädevusse kuulub juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluste pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine.
Tunnistaja A A ütlustest nähtub, et enne töölepingu sõlmimist kõik osanikud leppisid kokku, et tunnistaja ja hageja teevad tööd proviisoritena töölepingu alusel ning tööleping sõlmitigi xx.xx.xxxx ning H K on raamatupidaja töövõtulepingu alusel. Hageja sai palka töölepingu alusel. Tunnistaja H K ütlustest nähtub, et tegelikult töötasid hageja ja tunnistaja A.A proviisoritena alates 01.01.2005. Kui osaühing kanti äriregistrisse, sõlmiti töölepingud. Hagejale maksti töötasu töölepingu alusel. Osanikud kirjalikku otsust töölepingute sõlmimiseks vastu ei võtnud. Ka töölepingute lisade tegemiseks ei võtnud vastu osanikud kirjalikku otsust. Kõik osanikud olid töölepingute ja lisade sõlmimisega nõus. Äriseadustiku § 173 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata ning § 173 lg 2 sätestab, et juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha ning § 173 lg 3 sätestab, et hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele. TsÜS § 33 lg 1 sätestab, et hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja juhatus oleks töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks OÜ Vigala Apteek osanikele saatnud kirjaliku otsuse eelnõu ning määranud osanikele kirjaliku seisukoha esitamiseks tähtaja ning koostanud hääletusprotokolli. Tunnistajate H.K ja A.A ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et kõik osanikud koos otsustasid, et A.A sõlmib hagejaga töölepingu xx.xx.xxxx. Samuti nõustusid kõik osanikud, et A.A sõlmib hagejaga 01.12.2005 töölepingu lisad. Seega osanikud H.K ja A.A võtsid vastu otsused hagejaga, kui osaniku ja juhatuse liikmega, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingutingimuste otsustamiseks, samuti võeti vastu otsus A A osaühingu esindaja määramiseks hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks. Äriseadustik ei sätesta, et osanike otsus peab olema vormistatud kirjalikult. Nõue on, et otsused peavad olema vastu võetud pädevate isikute poolt. A.A ja H.K, kui osanikud ja juhatuse liikmed, olid pädevad otsustama hagejaga, kui osaniku ja juhatuse liikmega, töölepingu ja selle lisade sõlmimise üle, töölepingu tingimusi, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramise üle. Tööleping, ametijuhend ja lisad sõlmiti kirjalikult ning nendes väljendub osanike tegelik tahe: sõlmida hagejaga tööleping, ametijuhend, lepingu lisad 01.12.2005, sõlmitavate lepingute tingimused, A.A esindusõiguse andmine nimetatud tehingute sõlmimiseks osaühingu nimel. TsÜS § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 1 sätestab, et esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Kohtuistungil leidis tõendamist, et OÜ Vigala Apteek osanikul ja juhatuse liikmel A A oli esindusõigus TsÜS § 115 lg 1, 117 lg 1 alusel xx.xx.xxxx juhatuse liikme ja osaniku L.Välisega töölepingu, ja hiljem 01.12.2005 ametijuhendi ning töölepingu lisa sõlmimiseks. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
TsÜS § 111 lg 1 sätestab, et kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele ning § 111 lg 2 sätestab, et kui tehingu tegemise jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks olema samas vormis. Kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse § 28 sätestab, et tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Osanikud ei võtnud vastu kirjalikke otsuseid hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks. Vaatamata sellele on tõendamist leidnud A.A nõusolek ja H.K eelnev heakskiit hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks. A.A nõusolek kajastub hagejaga sõlmitud lepingutes, kuna ta allkirjastas need. H.K on enne lepingute sõlmimist need heaks kiitnud. Tunnistaja H K ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et tegelikult töötasid hageja ja tunnistaja A.A proviisoritena alates 01.01.2005. Kui osaühing kanti äriregistrisse, sõlmiti töölepingud. Hagejale maksti töötasu töölepingu alusel. Osanikud kirjalikku otsust töölepingute sõlmimiseks vastu ei võtnud. Ka töölepingute lisade tegemiseks ei võtnud vastu osanikud kirjalikku otsust. Kõik osanikud olid töölepingute ja lisade sõlmimisega nõus. Kohus leiab, et antud lepingute heakskiit võib toimuda ka suulises vormis, kuna töölepingu kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. 20.12.2010 esitas H K kinnituskirja, milles kinnitab osaühingu osanikuna, et ta oli hagejaga sõlmitud töölepingu tingimustega tutvunud ja andis oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks. Eelpooltoodu alusel kohus leiab, et xx.xx.xxxx A.A ja L.Välise vahel sõlmitud tööleping nr 1, ametijuhend 01.12.2005, töölepingu lisa 01.12.2005 ei ole tühised. Registrikaardilt nähtub, et kuni 19.12.2005 olid A.A ja H.K osamaksud kokku xx xxxx.- kr. Seega hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks olid nõusoleku andnud üle poolte osaühingu osanikest. Alates 01.01.2006 kehtiv ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel ning ÄS § 181 lg 4 sätestab, et juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. TsÜS § 129 lg 3 sätestab, et kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale ning TsÜS § 129 lg 4 sätestab, et kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Kuni 31.12.2005 kehtinud Äriseadustiku § 174 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Alates 01.06.2005 kehtis ÄS § 174 lg 2 redaktsioonis: kui otsus tehakse käesoleva seadustiku
§ 173 2.lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuni 31.12.2005 kehtinud äriseadustiku § 177 lg 1 sätestab, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist ja selles nõudes või tehingus osaühingu esindaja määramist. Alates 01.01.2006 kehtinud ÄS § 177 lg 1 kehtestas, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Küll aga leidis kohtuistungil tõendamist, et OÜ Vigala Apteek üle poolte osanikest ei ole vastu võtnud otsuseid A.A poolt sõlmida lepingud 01.05.2007 ja 01.01.2008 L.Välisega töölepingu tingimuste muutmiseks. 01.05.2007 sõlmitud töölepingu tingimuste muutmine, 01.01.2008 sõlmitud töölepingu tingimuste muutmine on tühised TsÜS §-de 115 lg 1 ja 129 lg 1 alusel, ja ka ÄS § 181 lg-de 3, 4 alusel. 19.10.2010 esitati hagejale ülesütlemisavaldus, millega kostja ütles üles töölepingu nr 1 08.02.2005. Kohus asus eelpool seisukohale, et tööleping nr 1 xx.xx.xxxx ei ole tühine ja leiab, et tööleping vastab kuni 30.06.2009 kehtinud töölepinguseaduse töölepingu määratlusele. Seega tuleb ülesütlemisavaldust käsitleda töölepingu ülesütlemisavaldusena. Käsunduslepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Ülesütlemisavaldusest nähtub, et tööleping öeldi üles põhjustel, et hageja ei soovi osaühingu uue juhatusega koostööd jätkata, ilmseid juhtimisvigu, hageja püüdlusi kallutada apteegi töötajaid uuele juhatusele mitte alluma ning hageja vihkav toon, millega ta apteegi majandusdokumendid Ingrid Lõukile üle andis. Hageja on kaotanud usalduse ja ilmselt tekitanud kostjale ka olulist kahju. Kahju on väljaselgitamisel. Kohtuistungil ükski nimetatud asjaoludest tõendamist ei leidnud. Tunnistaja A.A tõendas, et K H käitus väga inetult 18.10.2010 tunnistaja, L.Välise ja H.K suhtes. L.Välis oli väga hea proviisor, töökas, ta täiendas ennast. Teda hinnati väga kõrgelt. 18.10.2010 andis ta dokumente üle uuele juhatuse liikmele. Ta ei olnud vihkav, aga õnnelik ka mitte. Pigem šokis. Hageja soovis jätkata töötamist proviisorina. Ta läks järgmisel päeval Kivi-Vigala apteeki tööle. Tunnistaja H.K ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et OÜ Vigala Apteek tuli Lääne Finants OÜ soovile vastu ning viimane on alates 19.12.2005 kostja osanik. OÜ-l Vigala Apteek Lääne Finants OÜ-d osanikuks vaja ei olnud. See oli viga, nad oleksid pidanud ka endi osamaksu suurust tõstma. Lääne Finants tahtis saada juurdepääsu pangaga tehtavatele ülekannetele. See neile võimaldati. Lääne Finants OÜ hakkas võtma arvelt raha laenuks ning see halvas osaühingu enda tööd. Seejärel lõpetati K H juurdepääs pangakontole. Sellest ajast tekkisid probleemid. Tunnistajale saadeti e-mail, milles öeldi, et kui K.H juurdepääs ei taastata, kutsutakse tunnistaja juhatusest tagasi. Apteegi renoveerimisega ei olnud mingeid probleeme, rahalist abi saadi PRIA-lt. Tunnistaja ei ole osaühingu rahaliste vahenditega temale kuuluva ettevõtte maja renoveerinud. 18.10.2010 anti dokumente üle. K H ütles tunnistajale: saite, mis tahtsite. A.A ja L.Välis olid väga löödud. Nad tegid, mida kästi. L.Välis oli proviisorina väga töökas.
Kohus leiab, et hageja otsustada on, kas ta soovib või mitte uue juhatuse liikmega koostööd teha ning kui ta ei soovi, siis avaldab seda. Ei ole kostja pädevuses hageja eest seda otsustada. Seega sellel motiivil kostja poolt hagejaga tööleping üles öelda on ebaseaduslik. Kohtuistungil ei tuvastatud, et hageja proviisorina on teinud juhtimisvigu. Hagejale kui juhatuse liikmele saaks ette heita juhtimisvigu. Tööleping üles öelda juhatuse liikmena tehtud juhtimisvigade tõttu on ebaseaduslik. Kostja esindaja I.Lõuk täpsustas kohtuistungil, et KiviVigala apteek ei olnud korras. Seal olid kasutatud riiete pakid, tolmune, täis makulatuuri. Proviisori ülesanne on apteek korras hoida. I.Lõuk täpsustas, et apteegis olevate riiete pärast lepingut üles ei öeldud. Kohus leiab, et tolmu olemasolu apteegis ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks. Nimetatud puuduse kõrvaldamiseks oleks piisanud suulise märkuse tegemisest. Kostja esindaja ise ei lasknud L.Välist apteeki sisse, siis ei saanud tekkida võimalust ka koristamiseks. Kostja ei ole seega tõendanud, ei hageja proviisorina oleks teinud juhtimisvigu. Kohtuistungil kostja esindaja I.Lõuk täpsustas, et - hageja püüdlusi kallutada apteegi töötajaid uuele juhatusele mitte alluma – all pidas ta silmas 20.10.2010 avaldust, milles teatati, et ei vastutata inventuuri tulemuste eest, ning selle avalduse alusel sai I.Lõuk aru, et käib töötajate üleskütmine. Kohus I.Lõuki seisukohta ei jaga. Avaldusest nähtub, et osaühingule kuuluvates apteekides vahetati lukud, töötajad sisse ei pääsenud. Kohtuistungil ei tuvastatud, et Vana-Vigala, Märjamaa ja Kivi-Vigala apteekides oleks valitsenud olukord, kus oleks pidanud töötajate teadmata vahetama lukud, töötajaid apteekidesse mitte sisse laskma. Kostja selline käitumine ja suhtumine töötajatesse ei olnud põhjendatud. Arusaadavalt ei usaldanud siis töötajad ka kostjat. Sellises olukorras ei ole vaja töötajaid tööandja vastu kallutada, vaid tööandja enda käitumine kallutab töötajad tema vastu. Seega ei leidnud kohtuistungil tõendamist, et hageja oleks kallutanud töötajaid uue juhatuse liikme vastu. I.Lõuk leidis, et hageja andis talle majandusdokumendid üle vihkaval toonil. Tunnistaja H.K ütlustega leidis tõendamist, et uue juhatuse liikme valimise põhjuseks oli K H solvumine, et tema ei saanud omatahtsi osaühingu rahaliste vahenditega opereerida. Kohus leiab kohtuistungil tuvastatu põhjal, et K H on käitunud L.Välise, A.A ja H.K ebaõiglaselt ja ülekohtuselt. H.K tõendas, et 18.10.2010 andsid L.Välis ja A.A dokumendid üle vaikides, tegid seda, mida kästi. Kui dokumendid antakse üle vaikides, siis ei saa kuidagi kõne alla tulla toon, vihkav või mitte. L.Välise ja A.A šokk ning pahameel on mõistetav, tehtud ülekohus mitteandestatav. Rõõmsa oleku nõudmine antud olukorras on liiast. Hageja poolt kostjale kahju tekitamine ei ole tõendamist leidnud. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit hageja poolt kahju tekitamise kohta. TLS § 88 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg 1 toodud hagejast tulenevad mõjuvad põhjused töölepingu ülesütlemiseks tööandja poolt tõendamist ei leidnud, seega puuduvad. TLS § 88 lg 2 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kostja hagejale teist tööd ei pakkunud. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohtuistungil ilmnes, et hagejat enne töölepingu ülesütlemist ei hoiatatud. Kohtuistungil leidis tõendamist, et hageja ühtki tööalast kohustust ei rikkunud, mis
oleks eeldanud töölepingu ülesütlemist eelnevalt hoiatamata. Kohtuistungil ilmnes, et tegelikult soovis kostja hagejaga töösuhte lõpetamist, kuna K H keelati kasutada omatahtsi pangakontol olevaid rahalisi vahendeid. I.Lõuki poolt ülesütlemisavalduses toodud põhjused hagejaga töölepingu ülesütlemiseks on otsitud, paljasõnalised ja alusetud. TLS § 97 lg 2 p 3 sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat - vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest seaduses ettenähtud viisil ette ei teatanud. Hagejale tulnuks töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada 60 päeva. Tööleping öeldi üles 19.10.2010, hageja sai avalduse 21.10.2010. Hagejal olnuks õigus edasi töötada kuni 20.12.2010. 22-31.10.2010 oleks hageja saanud töötada 6 tööpäeva; 2010.a novembris 22 tööpäeva; 2010.a detsembris 14 tööpäeva. Hageja konto väljavõttest nähtub, et tema 2010 aprillist kuni septembrikuuni igakuine töötasu oli xx xxx.- kr (bruto). Hüvituse arvestus: 2010 oktoobrikuu eest xxxx,xx kr ( xx xxx : 21 (tööpäevade arv oktoobris) = xxx,xx kr; 6 x xxx,xx = xxxx,xx kr); 2010 novembrikuu eest xx xxx.- kr ( xx xxx : 22 (tööpäevade arv novembris) = xxx,xx kr; 22 x xxx,xx = xx xxx.- kr); 2010 detsembrikuu eest xxxx,xx kr ( xx xxx : 22 (tööpäevade arv detsembris) = xxx,xx kr; 14 x xxx,xx = xxxx,xx kr). Kokku xx xxx,xx kr ehk xxxx,xx eurot (bruto). Eeltoodu alusel leiab kohus, et tööleping on hagejaga üles öeldud seadusest tuleneva aluseta ning seaduse nõuetele mittevastavalt. Seega töölepingu ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on hagis märkinud, et tema sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 21.10.2010. Kostja ei ole seda vaidlustanud. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahete väljendamisega. Seega kuulub töölepingu lõppemise ajaks lugemisele 21.10.2010. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohtuistungil leidis tõendamist, et töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on tühine. Tööleping öeldi üles töötajaga, kes on kohusetundlik ja korrektne; töötajaga, kelle ülalpidamisel on 4 alaealist last. Kodukohas proviisori töö saamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et tegemist on tööandja poolt tööseadusandluse raske rikkumisega ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses: Hüvitise arvestus: 2010.a aprillikuust kuni septembrikuuni hageja igakuine sissetulek xx xxx.- kr. Nimetatud
ajaperioodil 127 tööpäeva. xx xxx : 127 = xxx,xx kr; 21 x xxx,xx kr = xx xxx,xx kr; 3 x xx xxx,xx kr = xx xxx,xx kr ehk xxxx,xx eurot. Hageja loobus kohtuistungil töötasu ja puhkusekompensatsiooni kostjalt väljamõistmisest, kuna kostja tasus hagis nõutud summad pärast hagi esitamist vabatahtlikult. Seega nende nõuete osas kuulub menetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.