Tsiviilasja number
2-10-53996
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm Lii Välise hagi OÜ Vigala Apteek vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töösuhte ebaseadusliku lõpetamise ja ülesütlemise eest hüvitise, töötasu ja puhkusekompensatsiooni väljamõistmiseks 30.11.2011, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.05.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vigala Apteek apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
3756,78 eurot
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja Lii Välis (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxx xxxxx), esindaja Ivo Kallas Kostja OÜ Vigala Apteek (registrikood 11109831, asukoht Vigala vald, Vana-Vigala küla, Jaama 2), seaduslik esindaja Ingrid Lõuk ja lepinguline esindaja Kristjan Sikk
Jätta Pärnu Maakohtu 11.05.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja OÜ Vigala Apteek kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 08.02.2005 töölepingu nr 1, mille kohaselt asus hageja samal päeval kostja juures tööle proviisorina. Leping oli sõlmitud määramata ajaks ning tööajaks olid pooled kokku leppinud 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Hageja brutopalgaks olid pooled 01.01.2008 tehtud töölepingu muudatustega kokku leppinud 12 000 krooni. Hageja täitis tööülesandeid lepingu kohaselt ning kostja ei esitanud hagejale mitte mingisuguseid pretensioone töölepingust tulenevate kohustuste täitmise suhtes. Hageja oli koos H K ja A A kostja juhatuse liikmeks alates 08.02.2005 - 07.10.2010. Hageja, H K ja A A kutsuti juhatusest tagasi ning uueks juhatuse liikmeks määrati alates 07.10.2010 I L, kes asus ettevõtte tegevust ümber korraldama. I L piiras hageja juurdepääsu töökohale ning nõudis apteegi võtmete üleandmist. Hageja andis 18.10.2010 apteegi võtmed uuele juhatuse liikmele üle. 19.10.2010 läks hageja tööle, kuid apteek oli suletud ja kuna kostja juhatuse liige oli apteegi võtmed ära võtnud, ei olnud hagejal võimalik tööle asuda. Töökohale juurdepääsu tõkestamise kohta saatis hageja kostjale järelpärimise. 21.10.2010 sai hageja kostjalt töölepingu ülesütlemise avalduse, milles leidis kostja, et TLS § 1 lg 5 ei võimalda ettevõtte juhatuse liikmel samaaegselt ettevõttes töölepingu alusel töötada. Kostja on tööandjana avalduses toonud töölepingu lõpetamise põhjustena, et 18.10.2010 olevat hageja avaldanud kostjale, et ei soovi kostja uue juhatuse liikmega koostööd teha; hageja on teinud ilmseid juhtimisvigu, mida hageja olevat OÜ Vigala Apteek tegevuse korraldamisel toime pannud; hageja olevat püüelnud kallutada kostja töötajaid uuele juhatusele mitte alluma; hageja olevat apteegi dokumendid uuele juhatuse liikmele üle andnud vihkaval toonil. Kostjal puudus mõjuv põhjus, mis võimaldanuks tööleping üles öelda. Kostja ei järginud etteteatamistähtaegu. Kostja etteheited hagejale töölepingu lõpetamisel on alusetud, otsitud ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole antud juhul töölepingu lõpetamisel hagejale teist tööd pakkunud ega ka selgitanud hagejale teise töö pakkumise võimatust. Tööandja ei ole töötajat hoiatanud ning eelnevast hoiatamisest keeldumiseks puudus igasugune alus ja põhjus. Kostja ei ole töösuhte lõpetamisel tasunud hagejale töötasu oktoober 2010 eest ja puhkusekompensatsiooni. Hageja palus TLS §-de 1, 87, 88, 97, 100, 104, 107, 109, 131 alusel tuvastada poolte vahel 08.02.2005 sõlmitud töölepingu nr 1 ülesütlemise tühisus; lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping vastavalt TLS § 107 lg-le 2 seisuga 21.10.2010; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 36 000 krooni; mõista kostjalt välja saamata töötasu summas 8571,30 krooni ja puhkusekompensatsioon summas 6558,40 krooni; mõista välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel hageja 60 päeva töötasu ulatuses summas 34 285,20 krooni. 02.03.2011 toimunud kohtuistungil hageja loobus töötasu 8571,30 krooni ja puhkusekompensatsiooni väljamõistmisest, kuna kostja täitis peale hagi esitamist nimetatud nõuded vabatahtlikult. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 08.02.2005 kehtinud ÄS § 168 lg 1 p 4 kohaselt kuulus osaühingu juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selleks tehinguks osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse. 01.01.2006 jõustunud ÄS § 1801 lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega. ÄS § 181 lg-te 3, 4 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu ning juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Vaatamata äriseadustiku asjaomaste sätete varasema ja tänase sõnastuse erinevusele on ilma nõukoguta osaühingu juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine,
2(7)
tehingu tingimuste heakskiitmine ja selleks tehinguks osaühingu esindaja määramine alati kuulunud osanike pädevusse ning et juhul, kui osanikud pole vastavat otsust vastu võtnud, ei ole juhatuse liikmel ega kellelgi teisel õigust osaühingut juhatuse liikmega tehingu tegemisel esindada. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, va juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg-s 1 on aga alati olnud sätestatud, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja osanikud pole hagejaga töölepingu ega ühegi muu sellesarnase lepingu sõlmimist kunagi otsustanud, vastava tehingu tingimusi heaks kiitnud ega tehingu tegemiseks esindajat määranud. Nõndasamuti pole osanikud kunagi otsustanud, et Lii Välise töö- või muu lepingu tingimusi muudetakse või et kellelgi on õigus kostjat niisuguste muudatuste tegemisel esindada. Osanikud pole heaks kiitnud ei töölepingut ega ühtegi selle lisa. Tööleping nr 1 08.02.2005 koos kõigi oma lisadega on kostjat lepingu sõlmimisel esindanud A A esindusõiguse puudumise tõttu tühine ning et sellest lepingust ei saa hagejale ühtegi nõuet tuleneda. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus tuvastas Lii Välise ja OÜ Vigala Apteek vahel 08.02.2005 sõlmitud töölepingu nr 1 ülesütlemise tühisuse, lõpetas Lii Välise ja OÜ Vigala Apteek vahel sõlmitud töölepingu alates 21.10.2010 TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistis välja OÜ-lt Vigala Apteek hüvitised kogusummas 3756,78 eurot Lii Välise kasuks. Kohus lõpetas menetluse Lii Välise hagis OÜ Vigala Apteek vastu töötasu ja puhkusekompensatsiooni väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis kohus OÜ Vigala Apteek kanda. Kuni 31.12.2005 kehtinud ÄS § 168 lg 1 p 4 sätestab, et osanike pädevusse kuulub, kui ühingul ei ole nõukogu, juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, samuti tehingute tegemise otsustamine juhatuse liikmetega ja nendeks tehinguteks osaühingu esindaja määramine ning ÄS § 168 lg 1 p 10 sätestab, et osanike pädevusse kuulub juhatuse või nõukogu liikme või osaniku vastu nõude esitamine, samuti juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise ja selle tingimuste otsustamine ja selles nõudes või tehingus osaühingu esindaja määramine. Alates 01.01.2006 kehtiva ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt osanike pädevusse kuulub juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluste pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. ÄS § 173 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata ning § 173 lg 2 sätestab, et juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha ning § 173 lg 3 sätestab, et hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele. Tõendamist ei leidnud, et kostja juhatus oleks töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks OÜ Vigala Apteek osanikele saatnud kirjaliku otsuse eelnõu ning määranud osanikele kirjaliku seisukoha esitamiseks tähtaja ning koostanud hääletusprotokolli. Tunnistajate H K ja A A ütlustega on tuvastatud, et kõik osanikud koos otsustasid, et A A sõlmib hagejaga töölepingu 08.02.2005. Samuti nõustusid kõik osanikud, et A A sõlmib hagejaga 01.12.2005 töölepingu lisad. Seega osanikud H K ja A A võtsid vastu otsused hagejaga, kui osaniku ja juhatuse liikmega, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingutingimuste otsustamiseks, samuti võeti vastu otsus A A osaühingu esindaja määramiseks hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks. Äriseadustik ei sätesta, et osanike otsus peab olema vormistatud kirjalikult. Nõue on, et otsused peavad olema vastu võetud pädevate isikute poolt. A A ja H K, kui osanikud ja juhatuse liikmed, olid pädevad otsustama hagejaga, kui osaniku ja juhatuse liikmega, töölepingu ja selle lisade sõlmimise üle, töölepingu tingimusi, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramise üle. Tööleping, ametijuhend ja lisad sõlmiti kirjalikult ning nendes väljendub osanike tegelik tahe: sõlmida hagejaga tööleping, ametijuhend, lepingu lisad 01.12.2005, sõlmitavate lepingute tingimused, A A esindusõiguse andmine nimetatud tehingute sõlmimiseks osaühingu nimel. TsÜS § 115 lg 1
3(7)
sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kohtuistungil leidis tõendamist, et OÜ Vigala Apteek osanikul ja juhatuse liikmel A A oli esindusõigus TsÜS § 115 lg 1 ja § 117 lg 1 alusel 08.02.2005 juhatuse liikme ja osaniku Lii Välisega töölepingu, ja hiljem 01.12.2005 ametijuhendi ning töölepingu lisa sõlmimiseks. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 111 lg 1 sätestab, et kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele ning § 111 lg 2 sätestab, et kui tehingu tegemise jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks olema samas vormis. Osanikud ei võtnud vastu kirjalikke otsuseid hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks. Vaatamata sellele on tõendamist leidnud A A nõusolek ja H K eelnev heakskiit hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks. A A nõusolek kajastub hagejaga sõlmitud lepingutes, kuna ta allkirjastas need. H K on enne lepingute sõlmimist need heaks kiitnud. Tunnistaja H K ütlustega on tuvastatud, et tegelikult töötasid hageja ja tunnistaja A A proviisoritena alates 01.01.2005. Kui osaühing kanti äriregistrisse, sõlmiti töölepingud. Hagejale maksti töötasu töölepingu alusel. Osanikud kirjalikku otsust töölepingute sõlmimiseks vastu ei võtnud. Ka töölepingute lisade tegemiseks ei võtnud vastu osanikud kirjalikku otsust. Kõik osanikud olid töölepingute ja lisade sõlmimisega nõus. Kohtu hinnangul antud lepingute heakskiit võib toimuda ka suulises vormis, kuna töölepingu kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. 20.12.2010 esitas H K kinnituskirja, milles kinnitab osaühingu osanikuna, et ta oli hagejaga sõlmitud töölepingu tingimustega tutvunud ja andis oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks. Eelpooltoodust tulenevalt 08.02.2005 A A ja Lii Välise vahel sõlmitud tööleping nr 1, ametijuhend 01.12.2005, töölepingu lisa 01.12.2005 ei ole tühised. Registrikaardilt nähtub, et kuni 19.12.2005 olid A A ja H K osamaksud kokku 28 000 krooni. Seega hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks olid nõusoleku andnud üle poolte osaühingu osanikest. Lähtudes TsÜS § 115 lg-st 1 ja § 129 lg-st 1 ja ÄS § 181 lg-test 3, 4 leidis tõendamist, et OÜ Vigala Apteek üle poolte osanikest ei ole vastu võtnud otsuseid A A poolt sõlmida lepingud 01.05.2007 ja 01.01.2008 Lii Välisega töölepingu tingimuste muutmiseks. Seega 01.05.2007 sõlmitud töölepingu tingimuste muutmine ja 01.01.2008 sõlmitud töölepingu tingimuste muutmine on tühised. Eeltoodust tulenevalt tööleping nr 1 08.02.2005 ei ole tühine ning vastab kuni 30.06.2009 kehtinud töölepinguseaduse töölepingu määratlusele ning kostja esitatud ülesütlemisavaldust tuleb käsitleda töölepingu ülesütlemisavaldusena. Hagejaga tööleping üles öelda motiivil, et hageja ei soovi võib olla uue juhatuse liikmega koostööd teha, on ebaseaduslik. Tuvastamist ei leidnud, et hageja proviisorina on teinud juhtimisvigu, mistõttu sellel alusel tööleping üles öelda on ebaseaduslik. Kostja esindaja Ingrid Lõuk täpsustas kohtuistungil, et apteek ei olnud korras. Seal olid kasutatud riiete pakid, tolmune, täis makulatuuri, proviisori ülesanne on apteek korras hoida. See ei saa olla põhjuseks töölepingu ülesütlemiseks. Nimetatud puuduse kõrvaldamiseks oleks piisanud suulise märkuse tegemisest. Kostja esindaja Ingrid Lõuk täpsustas, et hageja püüdis kallutada apteegi töötajaid uuele juhatusele mitte alluma, pidades selle all silmas 20.10.2010 avaldust, milles teatati, et ei vastutata inventuuri tulemuste eest, ning selle avalduse alusel sai Ingrid Lõuk aru, et käib töötajate üleskütmine. Tuvastamist ei leidnud, et Vana-Vigala, Märjamaa ja Kivi-Vigala apteekides oleks valitsenud olukord, kus oleks pidanud töötajate teadmata vahetama lukud, töötajaid apteekidesse mitte sisse
4(7)
laskma. Kostja selline käitumine ja suhtumine töötajatesse ei olnud põhjendatud. Arusaadavalt ei usaldanud siis töötajad ka kostjat. Sellises olukorras ei ole vaja töötajaid tööandja vastu kallutada, vaid tööandja enda käitumine kallutab töötajad tema vastu. Tunnistaja H K ütlustega leidis tõendamist, et uue juhatuse liikme valimise põhjuseks oli K H solvumine, et tema ei saanud omatahtsi osaühingu rahaliste vahenditega opereerida. Kohtuistungil tuvastatu põhjal järeldub, et K H on käitunud Lii Välise, A A ja H K ebaõiglaselt ja ülekohtuselt. Kui 18.10.2010 andsid Lii Välis ja A A dokumendid üle vaikides, ei saa kuidagi kõne alla tulla vihkav toon. Lii Välise ja A A šokk ning pahameel on mõistetav, tehtud ülekohus mitteandestatav. Hageja poolt kahju tekitamise kohta ei ole kostja esitanud ühtki tõendit. TLS § 88 lg-s 1 sätestatud hagejast tulenevad mõjuvad põhjused töölepingu ülesütlemiseks tööandja poolt tõendamist ei leidnud. Kostja hagejale teist tööd ei pakkunud. TLS § 88 lg-s 3 sätestatud tööandjapoolset hoiatust ei eelnenud. Kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest TLS § 97 lg 2 p-s 3 ettenähtud viisil ette ei teatanud. Hagejale tulnuks töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada 60 päeva. Tööleping öeldi üles 19.10.2010, hageja sai avalduse 21.10.2010. Hagejal olnuks õigus edasi töötada kuni 20.12.2010. Hageja konto väljavõttest nähtub, et tema 2010 aprillist kuni septembrikuuni igakuine töötasu oli 12 000 krooni (bruto). Seega on hüvitise suuruseks kokku 23 064,82 krooni ehk 1474,11 eurot (bruto). Eeltoodu alusel on tööleping hagejaga üles öeldud seadusest tuleneva aluseta ning seaduse nõuetele mittevastavalt. Seega töölepingu ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. TLS § 107 lg-st 1 tulenevalt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb töölepingu lõppemise ajaks lugeda töölepingu ülesütlemise avalduse kättesaamise aeg 21.10.2010. Lisaks vastavalt TLS § 109 lg-le 1 kuulus kostjalt väljamõistmisele hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 35 715,96 ehk 2282,67 eurot, kuna tegemist oli tööandja poolse tööseadusandluse raske rikkumisega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ Vigala Apteek palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus tuvastas pooltevahelise 08.02.2005 töölepingu nr 1 ülesütlemise tühisuse, lõpetas eelmärgitud lepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.10.2010, mõistis OÜ-lt Vigala Apteek välja hüvitised kogusummas 3756,78 eurot ning jättis menetluskulud OÜ Vigala Apteek kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega pooltevaheline 08.02.2005 leping pealkirjaga tööleping nr 1 koos kõigi selle lisadega loetakse tühiseks ja Lii Välise hagi OÜ Vigala Apteegi vastu jäetakse rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus, rikkudes ÄS § 170 lg 1, § 171 4 ja 5, § 173 lg 2, 3, 4 ja 7, § 174 lg 1 ja 2 on jõudnud ebaõigele järeldusele, et äriseadustikus pole ette nähtud osanike otsuse kirjalikku vormi ning et osanikud võivad otsuseid vastu võtta ka suuliselt. Samuti et osanike otsuse vastuvõtmise, sh osanikepoolse nõusoleku ja heakskiidu andmise, saab tuvastada mitu aastat hiljem antud tunnistaja ütlustega, milles kinnitatakse, et osanike otsust pole kunagi vormistatud. ÄS § 170 lg-s 1 on selgelt sätestatud, et osanikud võtavad otsuseid vastu kas koosolekul või ÄS §-s 173 ettenähtud viisil. Olgugi, et antud juhul pole vaidlust selles, et OÜ Vigala Apteek osanikud ei ole Lii Välisega tehingute tegemist ega muutmist, tehingute tingimusi ega osaühingu esindaja määramist osanike koosolekul otsustanud, märgib kostja, et ÄS § 171 lg 5 kohaselt tuleb osanike koosolek protokollida ning et koosoleku protokollile kohaldatakse ÄS § 304 lg-tes 1 – 6 toodud rangeid nõudeid, mis viitab sellele, et osanike koosoleku otsused tuleb vormistada
5(7)
kirjalikult. Ainus võimalus otsuste ilma koosolekuta vastuvõtmiseks on osanikele ette nähtud ÄS §-s 173, täpsemalt selle lõigetes 2 – 4. Nimetatud sätetest tulenes vaidlusalusel perioodil üheselt kirjaliku otsuse eelnõu, kirjaliku hääletamise ja hääletusprotokolli vormistamise nõue. OÜ Vigala Apteek on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et käesoleval juhul pole vaidlusalustes küsimustes ühtegi ÄS § 173 nõuetele vastavat otsust vastu võetud ning et vastustaja pole niisuguselt vormistatud otsuste olemasolu ka kunagi väitnud ega millegagi tõendada püüdnud. Eeltoodust tulenevalt nii osanike koosolekul kui ka ÄS §-s 173 ettenähtud viisil otsuste vastuvõtmiseks olid kehtestatud ranged menetlusreeglid ja selge kirjaliku vormi nõue. Kuna OÜ Vigala Apteek osanikud pole vaidlusalustes küsimustes ühtegi eeltoodud nõuetele vastavat otsust teinud ning et kuidagi teisiti kui ÄS § 170 lg-s 1 sätestatud viisil nad neid küsimusi lahendada ei saanud, peab asuma seisukohale, et kõnealustes küsimustes ei ole osanike otsuseid vastu võetud. Eespool viidatud pädevus-, menetlus- ja vorminõuded kehtivad ka osanikepoolse hilisema heakskiidu andmise kohta - osanikud saavad oma puuduva otsuse asendada vaid teise otsusega. Teisisõnu, ka juhatuse liikmega tehtud tehingule tagantjärgi antav heakskiit tuleb vormistada osanike otsusena. Viimasele kehtivad aga ülalkirjeldatud nõuded. Seega H K poolt 20.12.2010 kohtule esitatud kinnituskiri ja tema ütlused 01.04.2011 kohtuistungil ei ole käsitletavad OÜ Vigala Apteek osanike heakskiiduna Lii Välisega sõlmitud tehingutele ning nendega ei saa tõendada ka vastava heakskiidu olemasolu. Maakohus on küll tuvastanud, et 01.05.2007 ja 01.01.2008 allkirjastatud töölepingu nr 1 muudatused on tühised, kuid TLS § 100 lg 5 ja § 109 lg 1 alusel hüvitisi arvutades sellegipoolest lähtunud 01.01.2008 lepingumuudatusega kehtestatud 12 000-kroonisest brutopalgast. Maakohus on TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise määramisel arvestanud asjaoludega, mille arvessevõtmine on põhjendamatu. Hüvitise väljamõistmist on kohus põhjendanud sellega, et tunnistajate ütluste kohaselt oli hageja töötajana kohusetundlik ja korrektne, et Lii Välise väidetav töösuhe lõpetati sellepärast, et K H keelati kasutada omatahtsi pangakontol olevaid rahalisi vahendeid, samuti et K H oli vastustajalt apteegi majandusdokumentide ülevõtmise päeval käitunud temaga ülekohtuselt. Eeltoodud asjaolusid käsitledes on maakohus jätnud tähelepanuta selle, et ainsad isikud, kes Lii Välisele vaidlusalusel perioodil tööalaseid etteheiteid teha võinuks, olid tema ise ja tema kaks tunnistajast sõbrannat (H K ja A A). Iseendale tööalaste hoiatuste vormistamine või muude etteheidete tegemine ongi äärmiselt ebatõenäoline ning oodata ei maksa neid ka töötaja sõbrannadelt. Samuti ei saa K H tegevust või tegevusetust OÜ-le Vigala Apteek ette heita ega töölepingu lõpetamise õigusvastasuse tuvastamisel või hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta. K H OÜ Vigala Apteegi pangakontole tükkimist või sellel kontol olevate vahenditega tehingute tegemist pole kunagi aset leidnud. Vastus apellatsioonkaebusele Lii Välis palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud OÜ Vigala Apteek kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 11.05.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium nõustub nende põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust.
6(7)
Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on poolte vahel 8.02.2005 sõlmitud tööleping kehtiv. Pole olnud kordagi vaidlust selles, et hagejal on proviisori kutse ja et ta on töötanud alates töölepingu sõlmimisest proviisorina. Töö proviisorina ei ole võrdsustatav juhatuse liikme funktsioonide täitmisega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-134-02 märkinud, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Samale järeldusele on Riigikohus jõudnud ka lahendis 32-1-39-04. Kolleegiumi arvates isegi siis, kui mingil põhjusel olekski tööleping tühine, puudub vaidlus selles, et hageja oli juhatuse poolt tööle lubatud ja talle maksti regulaarselt palka. Tööleping vastab kuni 30.06.2009 kehtinud töölepingu seaduse sätetele. Kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 28 lg 2 kohaselt tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega. TLS § 8 alusel vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Maakohus on andnud kogumis hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele ja põhjendatult leidnud, et töölepingu üleütlemine oli tühine. Apellatsioonkaebuses kordab apellant samu väiteid, mis vastuses hagiavaldusele. Maakohus on kõigile neile hinnangu andnud ja põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud. Kolleegium leiab, et ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivnurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.