Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-43456 sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt on Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja aktsiaselts Areal AN vahel sõlmitud 19.10.2006 järelmaksuga müügileping nr 0142570L, mille esemeks oli sõiduauto Volvo S80, 4.4, ehitusaasta: 2006. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1. Lepingu punkti 11.1. kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2. (sisaldub ka lepingu eritingimuste punktis 10) kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. Kuna kostja ei täitnud lepingus ettenähtud kohustust sõlmida vabatahtlik kindlustusleping, tegi hageja seda tema eest. Kindlustusandjaks oli AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kostja kohustus kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt lepingu punktile 5.2 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi, kui kostja rikub lepingu üldtingimuste punktis 6.1 toodud kohustust kuni 192 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Kostja poolt on hagejale tasumata lepingu alusel kostjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kakskokindlustusmaksete ehk lisateenuse võlgnevus) kokku summas 21 330,06 krooni. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25% päevas (lepingu punkt 5.1). Viivisvõlgnevus moodustab 9 354,81 krooni. Seoses kostjapoolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 05.11.2009 teatise Lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2 kohaselt on hagejal õigus lugeda Leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt lepingu Lk 2 / 7

2-10-43456 üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli Hageja sunnitud pöörduma vara tagastmiseks OÜ Hansa Inkasso Agentuur poole. Pärast vara valduse taastamist andis Hageja vara võõrandamiseks üle Mustakivi Auto ASile. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 200 466,67 krooni (käibemaksuta). Hansa Inkasso Agentuur OÜ ja Mustakivi Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste (Vara tagastusteenus, müügiks ettevalmistamine, sõiduki reliseerimise eest makstav tasu) eest arved kokku summas 11 521,00 krooni (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 296 718,32 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 254 512,45 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 21 330,06 krooni, viivismaksete võlgnevusest summas 9 354,81 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 11 521,00 krooni (käibemaksuta). Vara realiseerimishind oli 200 466,67 krooni. Hagi esitamise seisuga on kogu võlgnevusest tasutud 1 407,00 krooni. 296 718,32 – 200 466,67 – 1 407,00 = 94 844,65 Eesti krooni. Seega on kostjal kohustus hüvitada hagejale 94 844,65 krooni. 14.04.2010 saadetud kirjas teatas hageja kostjale vara võõrandamisest ja lepingujärgsest koguvõlgnevusest, paludes tasuda kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostja võlgnevuse hagejale tasunud vaid osaliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks liisingulepingust nr 0142570L tulenev võlgnevus 94 844,65 krooni ning viivis põhinõudelt (so EKP intress + 7 % aastas summalt 94 844,65 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista. Kostja tagastas hagejale sõiduauto Volvo S80. Kostja põhjendab oma vastuväidet liisingulepingu nr 0142570L punktiga 5.1.2. (tagatised), mille kohaselt liisingu andja kohustub uue omaniku valimisel tegema kõik endast oleneva, et liisingu eseme omandiõiguse üleminek ei kahjustaks liisinguvõtja õiguste teostamist. Areal AN AS on seisukohal, et auto oli väga heas olukorras, vähe kasutatud ja oli müüdud uuele omanikule liiga odavalt ja seega „liisingueseme omandiõiguse üleminek kahjustas esimese liisinguvõtja õiguste teostamist”. Põhjuseks miks Areal AN AS tagastas auto on ainult maailmakriis, see on «Forse Majore» olukord. Areal AN AS ei ole nõus hageja arvamusega, et „kui liisinguandja kui lepingueseme omanik vahetub, liisinguleping ise jääb kehtima”. Autot kasutab mitte liisinguandja, vaid uus liisinguvõtja. Kui leping AS-ga AREAL AN on lõppenud, see tähendab, et suhted ka on lõppenud. Võlgnevus ei ole lepingu ülesütlemisest tulenev. Auto oli müüdud uuele omanikule liiga odavalt. Kohtu põhjendus Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et 19.10.2006.a. sõlmisid Swedbank Liising aktsiaselts (endise ärinimega AS-i Hansa Liising Eesti) ja aktsiaselt Areal AN liisingulepingu nr 0142570L, mille esemeks oli sõiduauto Volvo S80, 4.4, ehitusaastaga 2006 (t.l. 20-31). Lk 3 / 7

2-10-43456 Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 361 kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud esme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Pooled ei vaidle, et kostja aktsiaseltsil Areal AN oli kohustus liisingulepingu vara sõiduauto Volvo S80 vabatahtlik ja kohustuslik kindlustusleping. VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Vaidlust ei ole, et kohustust sõlmida vabatahtlik kindlustusleping kostja ei täitnud ja seda tegi hageja kostja eest ning vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 5.2. oli hagejal õigus õuda leppetrahvi 192 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja aktsiaselts Areal AN Logplus OÜ lepingutest tulenevate maksete tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning jättis tasumata temale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kakskokindlustusmaksete ehk lisateenuse võlgnevus) kokku summas 21 330,06 krooni, millelt hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist lepingu punt 5.1. alusel 0,25% päevas, kokku moodustas viivisvõlgnevus 9 354,81 krooni (t.l. 32-40). Vaidlust ei ole, et kostja ei täitnud hageja poolt liisingulepingujärgseid kohustusi (t.l. 41).

esitatud

hoiatustele vaatamata

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. Kohus tuvastas, et liisingulepingu nr 0142570L üldtingimuste p 7.1.2. kohaselt võib liisinguandja liisingulepingu üles ütelda kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Pooled ei vaidle, et alates 26.11.2009.a. tuleb liisingulepingu nr 0142570L lugeda üles öelduks hageja poolt (t.l. 41). Vaidlust ei ole, et kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5. pidi liisingulepingu ülesütlemisel üle andma hagejale liisingueseme valduse. Lk 4 / 7

2-10-43456 Vaidlust ei ole, et liisnguese võõrandati Mustakivi Auto AS kaudu hinnaga 200 466,67 krooni (käibemaksuta) (t.l. 42). Pooled ei vaidle, et Hansa Inkasso Agentuur OÜ ja Mustakivi Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste (vara tagastusteenus, müügiks ettevalmistamine, sõiduki reliseerimise eest makstav tasu) eest arved kokku summas 11 521,00 krooni (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (t.l. 43-46). VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus tuvastas, et lepingu üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt, juhul kui hageja, tuginedes lepingute üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingud üles ning võõrandab vara, on kostja kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja kostja poolt hagejale vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlblikuks seadmine). Punkti

2-10-43456 teisele isikule on liisingulepingust tulenevad liisinguandja õigused ja kohustused siduvad liisingueseme uue omaniku suhtes.“ Siit tulenevalt käsitleb lepingu üldtingimuste punkt 5.1 nii nimetatud liisinguandja kui lepingupoole vahetumist ja lepingu üleminekut. Seega omab punkt 5.1.2 tähtsust ainult lepingu kehtivuse ajal ning seda vaid juhul, kui liisinguandja kui lepingueseme omanik vahetub, kuid liisinguleping ise jääb kehtima. Antud juhul on leping ühepoolselt lõpetatud ning vara vastavalt lepingus toodud protseduurile (lepingu üldtingimuste punkt 7.4) realiseeritud – seda peale lepingu lõppemist. Seega kostja vastuväite aluseks olev lepingupunkt peale lepingu lõppemist tähtsust ning selle alusel ei saa keelduda lepingu ülesütlemise aluseks oleva ja ülesütlemisest tuleneva võlgnevuse tasumisest. Pooled vaidlevad, kas hageja müüs liisingulepingu nr 0142570L vara liiga odavalt s.o. alla turuhinna või mitte. Kostja arvab, et tagastatud liisinguese on müüdud hageja poolt liiga odavalt, kuid oma vastuväiteid kostja põhistanud ei ole. Kohus leiab, et hageja on veenvalt põhjendanud, et liisingueseme hind on kujunenud objektiivselt. Hageja on kirjeldanud, et algselt suunati vara müüki 06.01.2010 müüki hinnaga 325 000,00 krooni (käibemaksuga) ning kuivõrd puudus huvi sõiduki vastu, alandas hageja hinda keskmiselt 1 kord kuus. 10.02.2010 määrati uueks müügihinnaks 292 000,00 krooni, 09.03.2010 määrati uueks müügihinnaks 248 000,00 krooni ja 12.03.2010 müüdi sõiduk hinnaga 240 560,00 krooni (käibemaksuga). Vaidlust ei ole, et ka kostjale müügihinnamuutuse kirjad, kuid need tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Seega ei ole tõendatud, et liisingueseme müümisega on hageja tekitanud kostjale põhjendamatult kahju. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole, et kostja hagejale liisingulepingust nr 0142570L tulenevat võlgnevust 94 844,65 krooni tasunud ei ole (t.l. 48). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks liisingulepingust nr 0142570L tulenev võlgnevus 94 844,65 krooni ehk 6 061,68 eurot. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt aktsiaseltsilt AREAL AN välja mõista hageja kasuks seaduses sätestatud viivis protsendina (EKP intress + 7 % aastas) põhinõudelt 94 844,65 krooni, mis on 6 061,68 eurot alates kohtule nõude esitamisest s.o. 08.09.2010.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste Lk 6 / 7

2-10-43456 vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Lk 7 / 7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.