Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2011a Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-20954
Tsiviilasi
OR(R , isikukood XXX elukoht XXX) hagi TM(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
194 725 krooni (12 445,20 eurot)
Kohtuistungi toimumise aeg
11. aprill 2011a
Kohtuistungil osalenud
Hageja OR Hageja lepinguline esindaja Stanislav Buldakov Kostja TM Tõlk Jelena Kremez
isikud
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista TM2 363,32 eurot OR kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta 81% OR ja 19% TM kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub välja mõista temale tekitatud kahju hüvitis 194 725 krooni. Hagiavalduse kohaselt üüris hageja Tallinnas, XXX asuvat keldriruumi 23.08.2005 sõlmitud rendilepingu alusel. Neid ruume kasutas hageja moeateljeena. 12.11.2009 kutsus korteriühistu esimees hagejat tööle. Tulles ateljeesse avastas hageja, et ruumi on uputanud vesi, mis jooksis alla laest ja mööda seinu esimesel korrusel olevast korterist nr 145. Selle korteri omanik on
kostja. Ühistu esimees selgitas välja avarii põhjuse: lõhkes veevoolik, mis on üldisest veepüstikust tuleva vee sulgemise ventiili ja köögis oleva kraanikausi vahel. Koheselt koostati kaks akti, mille allkirjastas hageja, kostja ja korteriühistu esimees. NK eksperdibüroos tehtud kaubaekspertiisiga tuvastati 178 931 krooni suurune kahju. Osad kangad olid klientide omad, kes esitasid hagejale kahjunõude. Veeuputuse tagajärjel said kahjustada ateljee tööseadmed, õmblusmasinad ja muu varustus. Kahju suurus on 31 110 krooni. Õmblemisvahendite (paelad, kummid, niidid) kahju on 17 262 krooni. Ateljees oli 414 erinevat kangatükki, kokku 2 398 jooksvat meetrit, maksumusega üle 102 000 krooni. Veega olid osaliselt või täielikult rikutud kangad maksumusega 48 708 krooni. Õmblemiseks või parandamiseks oli töösse antud üle 132 eseme, suurem osa neist said kahjustatud. Kahju suurus on 80 423 krooni. Hageja on saamata jäänud ka tulu, sest seoses veeavariiga ei saanud ta kasutada ruume ning pidi rentima uued ruumid. Seetõttu ei saanud hageja töötada 64 päeva ja kaotas 17 222 krooni. Hageja ateljee päeva keskmine sissetulek 2008a-l oli 269,10 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistab, et 12.11.2009 lõhkes tema korteris veevoolik, vesi tungis keldrisse ning keldris asub hageja moeateljee. Kostja korter oli õnnetuse ajal üüritud. Kostja koos üürnikega soovis hageja ruumi kuivatada ja puhastada, kuid sai kostjalt eitava vastuse. Samuti pakkus kostja hagejale tema asjad kostja tuppa viia, kuid hageja ütles, et kaltsude vastu temal huvi ei ole. Kostjale jääb arusaamatuks, kust tekkis hagejale 3 pulmakleiti ja ülejäänud ekspertiisis märgitud asjad. Kui neid kokku panna, ei mahu nad hageja ruumidesse ära. Kostja teada kõik õmblusmasinad töötavad. Kostja ei usalda hageja eksperti. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. Hageja üüris Tallinnas, XXXasuvat keldriruumi 23.08.2005 sõlmitud rendilepingu alusel (t lk 9-15, 132, 134). Neid ruume kasutas hageja moeateljeena. 12.11.2009 tungis hageja üüritavasse ruumi vesi, mis tuli esimesel korrusel asuvast korterist nr 145. Selle korteri omanik on kostja. Avarii põhjuseks on kostja korteris lõhkenud veevoolik, mis asus üldisest veepüstikust tuleva vee sulgemise ventiili ja köögis oleva kraanikausi vahel (t lk 16, 98, 131, 141-142). Veeavarii toimumise fakti kinnitavad ka tunnistajad V D , O N ja S S . Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel puudub lepinguline suhe. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohaldamisele kuuluvad lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivad normid. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-127-08, 3-2-119-11). Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 „teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.“
VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi „kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.“ Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt „korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.“ Sama paragrahvi 3. lõike järgi „korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.“ Kostja korteris lõhkes veevoolik, mis asus üldisest veepüstikust tuleneva vee sulgemise ventiili ja köögis oleva kraanikausi vahel. Kohus leiab, et korteriomandi reaalosa hulka kuuluva veevooliku mittekorrashoid on õigusvastane tegu KOS § 11 lg 1 p 1 järgi. Veetorustiku korrashoidu on mõistlik korteriomanikult oodata. Seetõttu ei ole tegemist ka kostja vastutust välistava asjaoluga. Kohus leiab, et vastutust välistavat asjaolu KOS § 11 lg 3 järgi ei esine. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kostja süüd. Veeavarii ja hagejal kahju tekkimine on kohtu arvates põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 mõttes. Seega leiab kohus, et antud juhul esines objektivine teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Poolte vahel on vaidlus kahju suuruse osas. Kooskõlas VÕS § 132 lg 3 „kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.“. Sama paragrahvi 1. lõike kohaselt „asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt „eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).“ Kahju suuruse kindlaksmääramisel tugineb hageja mh NK ekspertiisibüroos tehtud ekspertiisiaktile nr 1077 (t lk 40-44, 46-91), kostja ei pea seda tõendit usaldusväärseks. Andes hinnangu sellele tõendile leiab kohus, et antud tõend on asjakohane Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 järgi, kuna puudutab tõendamisele kuuluvat asjaolu ning nõuetekohases vormis TsMS § 229 lg 2 järgi – esitatud dokumentaalse tõendi kujul. Samas ei pea kohus antud tõendit usaldusväärseks ning jätab selle seetõttu tõendite hulgast välja. Tõendi hindamisel TsMS § 232 järgi on kohus jõudnud veendumusele, et tõendis sisalduv ei ole eluliselt usutav ning on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Ekspertiisi tegemisega alustati vahetult uputusele järgneval päeval. Kohus peab eluliselt ebausutavaks, et köögikraanist tulnud veest saavad olla tingitud näiteks praod riiulis, koheselt on tekkinud kangastesse hallitus. Eluliselt on usutav, et veekahjustus võib olla määrdumine ja materjali
deformatsioon. Samas märgib kohus, et piisav ei ole märkida kahju iseloomustamiseks materjali läbimärgumine, sest see ei ole iseenesest veel kahju. Reeglina kannatavad riided vett ning märg riie ei tähenda veel kahju. Kahju oleks riide määrdumine vms kahjustus. Tõendis on näiteks ka märgitud, et tööstusõmblusmasin „ei ole töökorras, õli lekib, sisedetailid roostes, ei ole remonditav“ (t lk 46). Ei ole usutav, et vesi põhjustab õli lekkimise, s.o masina defekti. Tegemist saaks olla vaid õlist tuleneva määrdumisega, mis aga masina töökord ei mõjuta. Samuti ei saa kohtu hinnangul koheselt tekkida ka rooste. See järeldus on vastuolus näiteks ka M OÜ 16.11.2009 hooldusaktiga nr 122, milles märgitakse, et õmblusmasin Brother hakkas peale kuivatamist tööle, kuid oksüdeerumise oht jääb vaatamata sellele alles (t lk 45). Eluliselt on usutav, et oksüdeerumise oht esineb, mitte, et see on juba tekkinud. Eluliselt on ka usutav, et masin hakkab peale kuivatamist tööle. Ekspertiisiakti koostaja ei ole kohtu arvates suutnud tuvastada milline kahju on vahetult veeuputusest tekkinud ning millised asjaolud võisid olla tingitud varasemast ekspluatatsioonist. Arvestades eeltoodut ei pea kohus NK ekspertiisibüroo akti nr 1077 usaldusväärseks. Kuivõrd kohus on tuvastanud ebausaldusväärsuse üksikutes elementides, tuleb kogu tõend tunnistada ebausaldusväärseks. Kohus ei saa nimelt ebausaldusväärse tõendiallika puhul pidada osa sellest tõendist usaldusväärseks. Kohus ei saa pidada ühte tõendit ühelt poolt ebausaldusäärseks ja teiselt poolt sellele tugineda. Kohus jätab antud tõendi tervikuna tõendite hulgast välja. Kohus on täiendavalt teinud hagejale ettepaneku tõendada, et ekspertiisiaktis olevad esemed olid ateljees (t lk 155).
Tuginedes M OÜ 16.11.2009 hooldusaktile nr 122 ja tulenevalt eeltoodud argumentatsioonist ei pea kohus põhjendatuks ka hageja väidet, et veeuputuse tagajärjel said kahjustada hageja tööseadmed, õmblusmasinad ja muu varustus summas 31 110 krooni (t lk 36-37, 99). See nõue on põhjendamatu. Tõendatud ei ole ka see, et õmblemisvahenditele on tekkinud kahju summas 17 262 krooni. Selle kohta lisaks NKekspertiisibüroo aktile täiendavalt tõendeid esitatud ei ole. Hageja on esitanud dokumentaalsete tõenditena tema klientide kahjunõuded (t lk 18-37, 99, 102-117). Tegemist on hagejale töösse antud klientide riietega. Nende nõuete kogusumma on 36 978 krooni. Kahju suuruse kindlakstegemisel ei saa kohus arvestada Natalja Ivanova avaldusega, kus ei ole märgitud kahju suurust ning muude tõenditega ei ole tuvastatav, mis võib olla 14 kostüümi kanga maksumus (t lk 23, 107). G. Sutškova ettemaksu suurust ei ole tuvastatud (t lk 28, 32, 113). Kohus on eelistungil pooltele selgitanud, et peab neid tõendeid piisavaks ning kui kostja soovib tõendada vastupidist, tuleb seda fakti kostjal tõendada (t lk 156). Kostja ei ole tõendeid esitanud. Kostja on esitanud keemiliste puhastuste hinnakirjad (t lk 163-167). Kohus ei nõustu kostjaga, et kõik veest tingitud puudused võivad olla keemilises puhastuses kõrvaldatavad, sest värvide lahustumisel võivad osad puudused olla püsivad. Samuti on põhjendatud nõuda eseme väärtuse hüvitamist juhul, kui ese ei oma kaubanduslikku välimust. Klientidelt ei saa näiteks nõuda, et nad teeksid endale kahjustatud kangast riideesemeid. Arusaadav on klientide soov riide kahjustamise korral nõuda materjali ja töö eest raha tagasi. Kohus peab nõuet summas 36 978 krooni põhjendatuks. Ebamõistlik oleks kõigi nende esemete suhtes teostada kohtulik ekspertiis. Kostja pole seda ka taotlenud, kuigi hageja kinnitas, et kõik materjalid on säilinud (t lk 155). Ekspertiisi tegemine kujuneks kulukamaks kui matejali enda hind. Seetõttu hindab kohus esitatud tõendeid ning viidatud kahjunõude avaldustes ei ole kohtul alust kahelda. Need tõendid ei ole eluliselt ebausutavad ega vastuolus teiste tõenditega. Kohus juhindub täiendavalt ka TsMS § 233 ning leiab tõenditele vastava siseveendumuse kohaselt, et hagejale võis kahju summas 36 978 krooni olla tekkinud. See osa hageja nõudest on põhjendatud.
Hageja nõuab saamata jäänud tulu eest 17 222 krooni. Seoses ruumide veeavariiga ei saanud hageja ruume kasutada ning pidi rentima uued ruumid. Hageja ei saanud töötada 64 päeva. Hageja 2008a keskmine päevasissetulek oli 269,10 krooni. 01.10.2009 on kostja esitanud korteriühistule avalduse, millega teatab rendilepingu lõpetamisest alates 31.12.2009 (t lk 133). Veeuputus toimus 12.11.2009. Kahtlemata tõi veeuputus kaasa teatud ulatuses tööseisaku, kuid kohtu arvates ei saanud see olla 64 päeva. Hageja plaanis ruumide rentimise lõpetada. Seetõttu ei saa kostjat süüdistada, et veeuputus tingis ruumide vahetuse. Samuti nähtub, et kostja on teostanud keldriruumides remondi (t lk 130). Korteriühistu esimees Vladimir Dronov andis ütlusi, mille kohaselt andis hageja ruumide võtmed üle nädala või 10 päeva jooksul ja siis lubati kostja remonti tegema. Kostja palus hakata remonti tegema juba varem. Kohtu arvates ei saa veeuputusest tingitud kahjud olla sedavõrd suured, et pärast koristamist ning võimalikku väiksemat remonti ei oleks võimalik neid ruume kasutada. Kostja on väitnud, et pakkus hagejale igakülgset kahju hüvitamist ja hagejaga pidevas ühenduses olnud. Seda kinnitavad kostja kõneeristused (t lk 144-148). Abi pakkumist õnnetuse hetkel kinnitavad ka tunnistaja V D , tunnistaja S S aitas kostjal ruumides remonti teha. Tunnistaja O N ütluste järgi oli ta õnnetuse ajal valmis hageja ateljeed koristama, kuid hageja ütles, et ateljees ei ole midagi, mis vajaks kiiret koristamist. Seega on hageja esmalt keeldunud kahju hüvitamise vastuvõtmisest (t lk 155). Hilisem kahju hüvitamise nõudmine ruumide osas läheb aga vastuollu hea usu põhimõttega TsÜS § 138 mõttes. Oma varasema käitumise tõttu kaotab hageja õiguse nõuda ruumidega seotud kahju hüvitamist. Sellega seoses ei ole põhjendatud ka hageja nõue saamata jäänud tulu saamiseks. Täiendavalt märgib kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et hageja päeva sissetulek on 269,10 krooni. Maksu- ja Tolliameti 09.03.2011 vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et hageja on 2009a tuludeklaratsiooni kohaselt 66 591 krooni, s.o 182,94 krooni päevas (t lk 174-183). Kohus tunnustab kostja käitumist vahetult pärast veeuputust kahju hüvitamise abistamisel. Samas ei saanud sellega kogu kahju olla välistatatud, sest kahju veekahjustuse tagajärjel oli materjalidele juba tekkinud, riiete kuivatamiseks viimine kostja korterisse ei oleks määrdunud või deformeerunud materjalide puhul kahju hüvitanud. Tuvastatud kahju, s.o veest kahjustatud esemed, kuuluvad hüvitamisele. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt kahju hüvitamiseks 36 978 krooni ehk 2 363,32 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest.
TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Hageja kanda jääb 81% ja kostja kanda jääb 19% menetluskuludest.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.