Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2011.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-60719
Tsiviilasja hind
8137,61 eurot
Tsiviilasi
Swedbank AS võla nõue IM ́i vastu
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Swedbank AS (regsitrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Silva K (XXX); Kostja: IM (isikukood XXX elukoht XXX). .
Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 94, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lõikest 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 479,33 eurot. Kostja on 06.05.2011.a hagi õigeksvõtvas vastuses taotlenud menetluskulude jaotamist vastavalt seadusele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust so summas 479,33 eurot.
Ühtlasi on kostja kohtule teatanud, et loobub enne otsuse avalikult teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja 14.04.2011.a hageja seisukohas kinnitanud, et kui kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, loobub ka hageja apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning palub sel juhul tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et poolte taotlused apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumise osas ning hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuivõrd poolt on esitanud taotlused apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumise kohta tuleb tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 479,34 eurot ning kanda see Swedbank AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX selgitusega „Swedbank hagi IM ́i vastu, maksekorraldus nr 12172 03.12.2010 osaline tagastamine“.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.