Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Jätta menetluskulud FIE Rita Karaski enda kanda.

Edasikaebamise kord

Pankrotimäärusele on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Ajutisel pankrotihalduril on õigus kohtumäärusele esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas.

ajutine, lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama seaduse § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 4.1 Ajutise pankrotihalduri aruanne. Rita Karask alustas 20.01.2005.a. ruumide puhastusteenuse pakkumist. Ettevõtlusvormina kasutas võlgnik tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). FIE on äriseadustikuga reguleeritud ettevõtlusvorm, mille kohaselt FIE kantakse äriregistrisse ning ta korraldab oma raamatupidamist raamatupidamise seadusest lähtuvalt. Võrreldes muude ettevõtlusvormidega on FIE-na alustamine ja tegutsemine lihtsam, kuna puudub põhikapitali nõue, ei pea omama põhikirja, on suur otsustamis-vabadus ning lihtne juhtimine. Puudusteks on suurem maksukoormus ja ÄS §-st 78 tulenev risk. Viimatinimetatu alusel vastutab FIE oma kohustuste eest kogu oma varaga s.t., et FIE-tegevuse ebaõnnestumise korral tuleb tal katta oma äritegevusest tekkinud kohustused kogu oma vara, s.t. mitte ainult ettevõtlusega seotud vara, arvelt. Tegevust alustades osutati teenust peamiselt eraisikutele, kuid 2006.a. teisel poolaastal lisandusid klientide hulka ka äriühingud ( s.h. Paide Linnavalitsus, Paide KKK, Alppilux OÜ, Paide Vesi AS). Teatud perioodil oli kokku 15 töötajat. Töövahendeid osteti erinevatest hulgikaubandusettevõtetest. Kontoripinda eraldi ei üüritud, vaid selleks kasutati Rita Karaskile kuuluvat korterit xxxxx tn. x-x , xxxxxx Osutatava teenuse paremaks pakkumiseks omandas Rita Karask kutsetunnistuse puhastusteenindaja II tasemel, lisaks on tal puhastustööde juhi tunnistus ning on alustanud õpinguid TÜ kutsepedagoogika erialal. Samal ajal on ta olnud ka puhastusteeninduse eriala kutseõpetaja Järvamaa Kutsehariduskeskuses. 2008-2009.a. hakkasid ilmnema majanduslikud raskused, mille põhjuseks oli ühelt poolt klientide ostuvõime langus ja teiselt poolt konkurentsi tugevnemine. Seoses üldise majanduslangusega hakkasid kõigepealt teenusest loobuma eraisikutest kliendid ning veidi hiljem ka äriühingud. Oluliselt mõjutas tegevust suurkliendi Alppilux OÜ poolt lepingu lõpetamine. Koos käibe langusega vähenes ka märgatavalt tegevuse kasumlikkus, kuna tõusid nii kütuse, keemiavahendite, kui puhastusvahendite hinnad. Kui esialgselt Paides samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted puudusid, siis 2008-2009 hakkas sama teenust Paides osutama veel 2 ettevõtet. Näiteks SOL Eesti OÜ pakkus lisaks ka täiendavaid teenuseid ning odavamaid hindasid. Olulisemaks probleemiks kujunes aga 2009.a. II poolaastal Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud ettekirjutus. Võlgniku sõnul teostas MTA 2009-l aastal ettevõtja 2006-2008 majandusaasta raamatupidamisdokumentide kontrolli. Kontrolli tagajärjel selgus, et osa käivet oli deklareerimata ning seetõttu tehti ettekirjutus suurema summa käibemaksu tasumiseks (vastavaid dokumente ajutisele haldurile esitatud ei ole). Ettevõtjal puudusid vahendid tekkinud võlgnevuse tasumiseks. Majandusolukorra halvenedes üritas võlgnik enda sõnul probleeme lahendada. Töömahu vähendamisel vähendati ka töötajate arvu, kuni 2010.a. lõpuks olid kõik töötajad koondatud. 2009-l aastal võõrandas võlgnik oma põhivarad- 2 tolmuimejat ja 1 pesumasina. Teine pesumasin on nii amortiseerunud, et seda ei ole võimalik remontida. 2009- 2010-l aastal tekkisid võlad teenusepakkujate ees- septembris 2009 Ekspress Hotline AS ja Viasat AS ees, juulis 2010 Ekspresskataloogide AS ees. Lisakulud tekkisid töötajate koondamisega, kusjuures töötajatele on kõik töölepingutest tulenevad summad välja makstud, kuid maksmata jäid töötasudelt arvestatud maksud. Lisaks tekkinud jooksvatele tegevuskuludele kuulusid tasumisele varem võetud laenukohustused. 2005-l aastal soetas võlgnik korteriomandi xxxxxx x-x, xxxxxx, milleks võttis SEB Pangast laenu 400 000 Eesti krooni, laenu tähtaeg on 25.08.2035.a. Laenumakseid on võlgnik tasunud ilma oluliste viivitusteta. 01.12.2006.a. sõlmis võlgnik laenulepingu BIGBANK AS-iga, mille kohaselt laenu summaks oli 30 000 EEK. 03.05.2007.a. laenulepingut muudeti, suurendades

laenusummat 40 000 EEK võrra. BIGBANK AS vastusest ajutise halduri päringule nähtub, et laen on võlgnevuses ning võlausaldaja on asunud laenu sisse nõudma. Samuti on võlgnik sõlminud liisingulepingu Swedbank Liising AS-iga, kus lepingu objektiks on sõiduk xxxxxx xxxxxx, xxxx.a. vl. Lepingut ei ole ajutisele haldurile esitatud. Ajavahemikul 2006-2010 olid Rita Karaski ettevõtlusnäitajad (tuludeklaratsioonide alusel) järgmised ( eesti kroonides):

454 541 1 339 245 1 931 789 1 462 120 1 222 546 Ettevõtlustulu 336 617 1 033 357 1 554 925 1 342 700 1 045 520 Ettevõtluskulud s.h. kaup 139 271 349 427 330 078 300 246 335 405 töötajate palk 57 653 372 392 719 820 604 327 352 388 306 049 376 864 119 420 177 026 120 648 Tulem kokku Tulu enne sots. maksuga 120 648 306 049 376 864 119 420 177 026 maksustamist

MAKSUSTATAV

120 648 230 112 283 356 89 789 133 102 TULU Eelnevast tabelist nähtub, et ettevõtja on kõigil aastatel tegutsenud kasumlikult. Võlgniku poolt ajutisele haldurile antud vastusest aga selgus, et tegelikult olid ettevõtja 2006-2008.a. raamatupidamises vead, mistõttu eeltoodud andmed ei kajasta olukorda õieti. 2009-2010 maksis ettevõtja osa kulusid sularahas ning ei kajastanud neid oma raamatupidamisandmetes, nii et ka nimetatud aastatel ei kajasta deklaratsioonid tegelikku olukorda. Võlgniku selgitustest järeldub, et ettevõtja raamatupidamise korraldamises esinesid puudused, mille tõttu ei saa deklaratsioonides kajastatud majandusnäitajate alusel teha järeldusi ettevõtja majandustulemuste kohta. Rita Karask on abielus ( abielu sõlmitud septembris 2007), kuid kooselu puudub alates 2008-st aastast. Võlgniku sõnul on käesoleval ajal pooleli lahutusprotsess, mis seoses abikaasa D.P. elukohaga xxxxxxxx ( täpsem asukoht teadmata), on suhteliselt pikaajaline. Võlgnikul on 3 last, kellest tema ülalpidamisel on käesoleval ajal 2xx-aastane K.K. ja xx aastane I.K.. Pere igakuised hädavajalikud kulutused on kokku kuni 500 €, sh. eelkõige kulud toidule, riietele ja noorema lapse koolituskulud. Võlgnikku toetavad tema vennad, kes tasuvad eluasemelaenu ning toetavad igapäevaste kulutuste tasumisel. Võlgniku varad ja võlad Võlgniku kohustused ja võlad kokku

(1 804 499,53EEK)

115 328,54 €

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Swedbank AS ( limiidilaen) Swedbank Liising AS ( liising) SEB Pank AS (laenud ja teenustasud) SEB Liising AS (käendus) Creditreform OÜ Ekspress Hotline AS Ekspresskataloogide AS Directa OÜ

BIGBANK AS

62 114,63 € 450,18 € 6 627,27 € 41 410,95 € 1 203,83 € 68,19 € 46,00 € 76,69 € 80,52 € 3 250,28 €

Võlgniku varad kokku

( 257 552,26 EEK)

Korteriomand, reg. osaxxxxxx, xxxxx x-x, xxxxx Eluruumi üldpind 68,8 m2

16 460,59 € 15 755,00 €

Sõiduk xxxxxxxxx xxxxxxxxxx, xxxx.a. vl. (võlgniku hinnangul) Raha pangas kokku s.h. Swedbank AS kontol xxxxxxxxxxx -xx,xx € Nordea Bank kontol xxxxxxxxxxxx– xx,xx €

600,00 € 105,59 €

Hinnang kohustuste ja varade seisule Rita Karask kohustused võivad ulatuda 115 328,54 euroni Võlgniku varade väärtus ei ületa 16 460,59 eurot Võlgniku kohutused ületavad varasid 7 korda. Võlgnik on FIE-na majandustegevuse lõpetanud 2010.a. detsembris ja tema praegune igakuine sissetulek (xxx xx €) on väiksem, kui kehtiv elatusmiinimum ( 278,02 € /kuus). Eeltoodust nähtub, et Rita Karask ́il puuduvad varad ja laekumised, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võttes arvesse, et sissetulekute olulist suurenemist ei ole ette näha ja võlgnevus on pikemaajalise iseloomuga, on tegemist alalise maksejõuetusega. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik Rita Karask maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on raamatupidamisandmete ebaõigest kajastamisest tekkinud maksunõue, üldisest majanduslangusest tekkinud ostjate vähenemine ja konkurentsi suurenemisest tulenev müügimahtude ja marginaalide vähenemine. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust ja see ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2009.a. II poolaasta, mil Maksu- ja Tolliameti kontrolli tagajärjel tekkis suurem maksuvõlgnevus, mille tasumine ei olnud ettevõtjale jõukohane. Esialgsetel andmetel on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Ajutise halduri arvamus tagasivõitmise võimaluste kohta Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. Tagasinõutav vara Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg. 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Tervenemise võimalustest FIE Rita Karask ́i puhul puuduvad tervenemise võimalused. Ettevõtja on oma majandustegevuse lõpetanud 2010.a. detsembris. Põhivahendid on realiseeritud 2009.a. jooksul ja allesjäänud väikevahendid (mõned pesumopid, ämbrid jms) on amortiseerunud. Seega puuduvad ettevõtjal käesolevaks ajaks vahendid, millega tegevust taaskäivitada. Kokkuvõte. Rita Karask on esitanud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Rita Karask ́i suhtes võlgniku pankrotiavalduse. Tulenevalt Äriseadustiku §-st 78 vastutab FIE oma kohustuste eest kogu oma varaga. s.t., et FIE-tegevuse ebaõnnestumise korral tuleb tal katta oma äritegevusest tekkinud kohustused kogu oma vara, s.t. mitte ainult ettevõtlusega seotud vara arvelt. Eeltoodu alusel tuleb FIE pankrotimenetluses lähtuda pankrotiseaduses füüsiliste isikute kohta sätestatust. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

Pankrotiseaduse § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Rita Karaski kohustused võivad ulatuda 115 329 euroni, samas, kui varade väärtus ei ületa 16 461 eurot ning muud vahendid võlgade tasumiseks puuduvad. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Ülaltoodu alusel ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et FIE Rita Karask pankrot tuleb välja kuulutada. 4.2 Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning arvestades eelpool märgitud võlgniku objektiivset majanduslikku olukorda, ei ole see ajutine. Seega välja tuleb kuulutada FIE Rita Karaski pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on selleks andnud nõusoleku.

Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.